Siht oli suurendada ja levitada teadmust teenustetaristu loodud komponentide ning tuleviku arenguvajaduste kohta, et tagada taristu jätkusuutlik areng ja piiriülene toimimine. Toetusskeemi kogumaht oli 8 117 647 eurot ja seda rahastati ELi struktuuritoetusest (Euroopa Regionaalarengu Fond, rahastuse ulatus 85% ehk 6,9 miljonit eurot).
Tegevused viidi ellu aastatel 2015–2022. Abikõlblikkuse periood oli 6.6.2015–30.6.2023.
Toetusskeemi rakendusasutus oli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning elluviija Riigi Infosüsteemi Amet.
Tegevused viidi ellu vastavalt rakendusasutuse kinnitatud tegevuskavale.
Dokumendid
Tegevused
Riigi Infosüsteemi Amet koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja teiste osapooltega viis toetusskeemist ellu, korraldas ja tellis järgnevat:
- infoühiskonda puudutavad hindamised, kontseptsioonid, uuringud ja analüüsid;
- standardid, raamistikud, metoodilised juhendid ja koolitusmaterjalid;
- koolitused, seminarid, töötoad, infopäevad, konverentsid ja kursused;
- kommunikatsiooni- ja turunduskampaaniad, teavitustegevused ja esitlused.
Toetusskeemi tegevused olid suunatud järgmistele sihtrühmadele:
- teenuste baastaristu ja e-teenuste arendamisega seotud osapooltele (avalik sektor, poliitikakujundajad, ettevõtjad);
- IKT-lahenduste tänastele ja tulevastele tarbijatele (üksikisikud, ettevõtjad, ametnikud);
- ühiskonna arvamusliidritele ja meedia esindajatele;
- teiste riikide avalikule sektorile, ettevõtjatele ja rahvusvahelise meedia esindajatele;
- infoühiskonna poliitikakujundamise eest vastutavatele või sellesse panustavatele osapooltele.
Toetusskeemist korraldati teenustetaristut ja infoühiskonda käsitlevaid koolitusi, seminare, töötubasid, infopäevi, kursusi ja konverentse ning edendati vastavate koostöövõrgustike tööd.
Eesmärk oli tõsta nii riigi infosüsteemi arendajate (avalik sektor kui arenduste tellija, IKT-sektor kui arendaja) kui teiste eluvaldkondade poliitikakujundajate teadlikkust ja arusaamist infoühiskonnast, IKT mõjust, teenustetaristust, riigi infosüsteemi arendamise nõuetest ja põhimõtetest, küberturvalisusest ja muust taolisest.
Korraldati kursuseid ja muid üritusi kõrgemate riigiametnike, poliitikute, arvamusliidrite ning meedia esindajate ja toetatavate tegevuste teiste sihtgruppide teadlikkuse suurendamiseks infoühiskonna võimalustest ja ohtudest (näiteks kõrgemate infoühiskonna kursuste korraldamine poliitikakujundajatele).
Viidi läbi infopäevi, töötubasid, koolitusi ja muid seesuguseid üritusi IKT-lahenduste kasutajatele, eelkõige ettevõtjatele ja ametnikele. Eesmärk oli suurendada teenustetaristu kasutuselevõttu.
Piiriülese koosvõime edendamiseks, Eesti riigi infosüsteemi tehtud investeeringute kaitsmiseks ja internetivabaduse tagamiseks korraldati rahvusvahelisi üritusi. Näiteks korraldati rahvusvahelisi konverentse ja seminare infoühiskonna arendamise kogemuste vahetuseks ning piiriülese teenuste baastaristu ja teenuste arendamiseks; hõlbustati vastavate võrgustike tööd.
Tark e-riik üritused ja koolitused
Koolituste- ja üritustesarja „Tark e-riik“ eesmärk oli tõsta avaliku ja erasektori teadlikkust pidevalt arenevatest info- ja sidesüsteemidest. Samuti nende toimimisalustest ja -protsessidest, kasutusvõimalustest, turvariskidest ja kaitsemeetmetest.
Sarjas "Tark e-riik" korraldati koolitusi, seminare ja infopäevi. Need polnud suunatud üksnes infotehnoloogidele, vaid ka paljude teiste elualade esindajatele. Sihtgrupid olid näiteks elutähtsate teenuste osutajad, andmekogude pidajad, dokumendihaldurid, raamatupidajad, juristid, IT arendajad jpt.
Suure osakaalu moodustasid küberturvalisuse teemalised üritused. Kuna ühiskonna sõltuvus infosüsteemidest suureneb, oli vaja järjest enam panustada nende kaitsmisele ja järjepidevale toimimisele.
Muud üritused
Lisaks Tark e-riik sarjale viidi toetusskeemist ellu ka teisi üritusi. Näiteks korraldati toetusskeemist:
- D5 (Digital 5) koostöövõrgustiku 2015. a aastakohtumine
- Ava- ja suurandmete teenuste ja rakenduste loomise konkurss 2016. aastal
- OECD liikmesriikide IT-juhtide aastakohtumine "OECD E-Leaders 2016"
- Rahvusvaheline infoühiskonna konverents "Nordic Digital Day 2016"
- E-valitsemise konverents "Ministerial eGovernment Conference" 2017. aastal
- E-õiguskeskkonna valdkonna ideehäkaton "Idea Garage: e-Justice" 2017. aastal
- Rahvusvaheline CERT-EE sümpoosion 2016., 2017. ja 2018. aastal.
Selleks, et tagada teenustetaristu ambitsioonikas, jätkusuutlik ning turvaline areng, peab taristu arendamine olema teadmistepõhine ja trende arvestav.
Toetusskeemist:
- analüüsiti ja uuriti teenustetaristu (nt X-tee, elektrooniline identiteet, riigi teabeväravad jt teenuste arendamist võimaldavad ühised osad) olemasolevate komponentide mõju ja arenguvajadusi nii selleks, et tagada riigi infosüsteemi vastavus tehnoloogia arengule kui ka selleks, et kindlustada teenustetaristu valmisolek piiriüleseks teenuste osutamiseks,
- uuriti nii tehnoloogia kui sotsiaalmajanduslikke trende ning infoühiskonna mõju riigi infosüsteemi arendamisele ja poliitikakujundamisele,
- kaardistati teenustetaristu kasutatavust ning uuritakse võimalusi ja vajadusi kasutuselevõtu edendamiseks,
- viidi läbi analüüse ja uuringuid andmete ja info kättesaadavuse parandamiseks, andmeanalüüsi võimekuse tõstmiseks jms.
Tellitud uuringud ja analüüsid
Teenustetaristu arendamiseks ja riigi infosüsteemi toimimiseks ühtse tervikuna on vajalik ühtsete põhimõtete olemasolu ja nende järgimine.
Toetusskeemist:
- töötati välja ning levitati näiteks koosvõime raamistiku ja IT arhitektuuri dokumente;
- töötati välja juhendmaterjale, käsiraamatuid ja metoodikaid teenustetaristu arendamiseks, haldamiseks ja kasutuselevõtuks nii avalikus kui erasektoris;
- loodi ja levitati juhend- ja koolitusmaterjale IKT-lahenduste arendamiseks turvalisel moel;
- töötati välja ja võeti kasutusele juhendmaterjale, metoodikaid jms infoühiskonna mõju hindamiseks.
E-Eesti rahvusvahelise maine edendamine
Riigi Infosüsteemi Ameti, Riigikantselei ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel koostas Callisto Group OÜ e-Eesti rahvusvahelise maine edendamise tegevuskava aastateks 2017–2019 ning korraldas esimese aasta tegevused.
Saadud kogemustele tuginedes kohandati 2018.–2019. aasta tegevuskava.
Tööd tehti ELi struktuuritoetuse toetusskeemist "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel.
Tegevuskava dokumendid
Andmekvaliteedi tagamise juhend
Eesti riigi infosüsteem põhineb paljudel erinevatel andmekogudel. Andmekogudes olevate andmete kvaliteet mõjutab otseselt riigi toimimist. Mida parem on andmekogudes olevate andmete kvaliteet, st mida väiksema viivitusega ja täpsemalt vastavad andmed tegelikkusele, seda paremini suunatud, mugavamaid ja lihtsamalt kättesaadavaid teenuseid on võimalik riigi elanikkonnale pakkuda ning seda täpsemaid otsuseid on võimalik vastu võtta riigi juhtimisel.
Riigi Infosüsteemi Ameti (edaspidi RIA) tellimusel viidi läbi andmekvaliteedi uuring, mille tulemusena töötati välja andmekvaliteedi tagamise juhend andmekogu omanikele. Lisaks töötati välja juhend RIA-le, mis annab soovitusi juhtida andmekvaliteeti riigi tasandil.
Juhendmaterjal
Toetusskeemist tehti teavitustegevusi ning kommunikatsiooni- ja turunduskampaaniaid selleks, et teenustetaristut tahetaks ja osataks kasutada, sealhulgas turvalisel ning privaatsust austaval moel.
- Korraldati kampaaniaid ja teavitustegevusi, mis toetasid usaldust infoühiskonna vastu ning oskuslikku ja turvalist käitumist selle liikmena.
- Koostati ja avaldati publikatsioone, turundus- ja infomaterjale ning toodeti tele- ja raadiosaateid, et jõuda sõnumitega eelnevalt määratletud sihtgruppideni. Näiteks informeeriti inimesi interneti kasutamise võimalustest, et nad saaksid mitmekülgsema internetikasutuse kaudu oma isikliku heaolu parandada.
- Korraldati ka infoühiskonna teadlikkuse tõstmisele ning parimate praktikate vahendamisele suunatud konkursse ning anti välja auhindu.
X-tee turundusmaterjalid (2016)
2016. aastal valmisid X-tee turundusmaterjalid, sealhulgas visuaalsed baaselemendid, üldjoonis, faktileht ja animatsioon. X-tee animatsioon tunnistati 2016. aasta selge sõnumi auhinna vääriliseks, samuti pälvis tunnustuse konkursil "Eesti disainiauhind 2016", kus X-tee animatsioon tunnistati animatsioonikategooria võitjaks.
Nutiseadmete turvalise kasutamise teavituskampaania (2016–2017)
Kampaania korraldati koostöös NutiKaitse 2017 projektiga. Esimene osa toimus oktoobris 2016 ning teine osa mais 2017. Kampaania tugines viie põhilise nutiturvalisuse sõnumi levitamisele ja selle tulemusel toodi nutiturvalisuse teema rohkem avalikkuse ette. Kampaania aitas teadvustada nutiseadmetega seonduvaid riske ja propageerida nutiseadmete turvalise kasutamise praktikaid.
Eesti parim mobiilirakendus 2016
Konkursil osales kokku 54 mobiilirakendust. 2016. aasta parimaks mobiilirakenduseks valiti Pipedrive-Sales CMR. Eriauhinnad said Bike-ID (uudne ärimudel), VitalFields (innovatsioon) ja Pocopay (parim disain). Konkursi korraldamisel tehti koostööd NutiKaitse 2017 projektiga ja NutiKaitse 2017 eriauhinna sai Pocopay mobiilirakendus.
Programmi raames teavitati inimesi sellest, kuidas arvutit turvaliselt kasutada. Meetme rakendusasutus oli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning elluviija Riigi Infosüsteemi Amet.
Programmi rahastatati Euroopa Regionaalarengu Fondist, kogumaht oli 4 808 350 eurot ja tegevused viidi ellu aastatel 2007–2015.
Dokumendid
Tegevused ja sihtrühmad
Peamised teemad
Riigiportaali eesti.ee tutvustamine – riigiportaali eesti.ee teavituskampaaniate eesmärk oli suurendada potentsiaalsete kasutajate teadlikkust portaali olemasolust ning võimalustest. Sihtgrupid olid e-teenuste loomisega seotud osapooled aga ka tarbijad, arvamusliidrid ning meedia esindajad.
Riigi infosüsteemi võimaluste tutvustamine – riigi infosüsteemi võimalusi tutvustati poliitikakujundajatele, ametnikele, ettevõtjatele ja arvamusliidritele. Teadlikkus riigi loodud avalikest e-teenustest ning kogu infosüsteemist aitab parandada kodanike teenindamist. Programmi abil korraldati koolitusi, seminare ja infopäevi.
Turvateadlikkuse suurendamine – üldise turvateadlikkuse tõstmiseks teavitati Eesti elanikke arvuti kasutamisega kaasnevatest ohtudest ning võimalustest end nende eest kaitsta. Selleks korraldati infopäevi avalikule sektorile. Samuti korraldati üleriigilisi teavituskampaaniaid, milles tutvustati interneti kasutamisega seotud riske ning kaasati inimesi ennetustegevusse.
Tegevuste tulemusena muutusid inimesed teadlikumaks sellest, et e-lahendused teevad elu lihtsamaks ning nende kasutamine on turvaline.
Programmi tegevuste sihtrühmad:
- e-teenuste tänased ja tulevased tarbijad (eelkõige Eesti elanikud);
- e-teenuste loomisega seotud osapooled (avalik sektor, poliitikakujundajad, ettevõtjad);
- ühiskonna arvamusliidrid ja meedia esindajad;
- välismaa avalikkus.
1. Turvateadlikkuse tõstmine: DNSSEC teavitustegevused
Euroopa Liidu struktuurifondide programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine” projekt “Turvateadlikkuse tõstmine: DNSSec teavitustegevused” toimus 2014. aasta esimesel poolel.
Projekti põhieesmärk oli suurendada domeeniomanike ja otsustusprotsessides osalejate teadlikkust DNSSECist ja selle kasutuselevõtu vajalikkusest ning aidata kaasa DNSSECi kasutuselevõtule Eestis.
Keeruka tehnilise teema lahtiseletamiseks loodi DNSSSECi lihtsalt ja arusaadavalt selgitavad animatsioonid kolmes keeles: eesti, inglise, vene; koostati kommunikatsioonistrateegia ja -plaan ning viidi ellu teavitustegevused.
2. Turvateadlikkuse tõstmine: tarkvara uuendamise veeb ja teavitustegevused
Juunist kuni novembrini 2014 korraldati Euroopa Liidu struktuurifondide programmist „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine” projekt “Turvateadlikkuse tõstmine: tarkvara uuendamise veeb ja teavitustegevused”.
Projekti põhieesmärk oli tõsta arvuti tavakasutajate turvateadlikkust (muuhulgas Windows XP toe kadumise mõjudest) ning julgustada inimesi oma arvutiprogramme uuendama. Samuti aitas projekt tõsta inimeste üldist teadlikkust turvalisest internetikäitumisest.
Projekti mõõdetav eesmärk oli Windows XP kasutajate osakaalu vähenemine ligikaudu 18%-ni tuginedes RIA statistikale* (novembri 2013 seisuga oli XP kasutajate osakaal keskmiselt 20–22%).
* tugineb eesti.ee, delfi.ee, Swedbank, SEB ja Nordea veebilehtede XP kasutajate osakaalule.
Tulemused
Aegunud tarkvaraga seotud ohtudest teadlikkuse tõstmise kampaania osutus igati edukaks ning täitis seatud eesmärgid: oktoobri 2014 lõpuks oli XP kasutajate arv (tuginedes eesti.ee statisitkale) vähenenud 10,4%-ni.
Kindlasti ei ole XP kasutajate arvu vähenemine põhjendatav ainult läbiviidud kampaaniaga, kuid kahtlemata oli kampaanial oma mõju XP kasutajate arvu vähendamisel. Samuti võib eeldada, et kuigi kampaania keskendus XP kasutajaskonna vähendamisele, oli selle mõju siiski oluliselt laiem. Kampaania aitas kaasa ka teiste aegunud ja ebaturvaliste programmide väljavahetamisele ja suurendas üldist teadlikkust vananenud tarkvara kasutamisega seonduvatest ohtudest.
Teavituse ülesehitus
Teavitustegevuste keskne osa oli bännerkampaania. Koostöös suurettevõtete ja avaliku sektori organisatsioonidega püüti saavutada arvuti tavakasutajate tähelepanu. Kasutajad suunati Riigi Infosüsteemi Ameti veebilehe spetsiaalselt loodud alamlehtedele, kus räägitakse vananenud tarkvara kasutamise ohtudest. Kampaanias kasutatavad bännerid olid n-ö „targad bännerid”, mis tuvastasid, kas veebilehte külastati ajakohase või vananenud operatsioonisüsteemiga. Vastavalt sellele kuvati veebilehe külastajale ka erinev info.
Vananenud tarkvara (Windows XP) kasutajale kuvati hoiatusbännerit ja suunati ta veebilehele "Windows XP kasutajale".
Ajakohase tarkvara kasutajale kuvati üldist teavitavat hoiatusbännerit ja suunati ta veebilehele "Vananenud tarkvara kasutamine on ohtlik". Venekeelsete bännerite jaoks loodi eraldi maandumislehed.
Bännerkampaaniat toetasid täiendavad teavitustegevused: pressiteade kampaania käivitumise kohta, artiklid üleriigilistes ja maakondlikes ajalehtedes, raadiointervjuud, otseteavitus koolidele.
3. Eesti.ee teavituskampaania 2012 "Teeme riigiga suhtlemise lihtsamaks!"
Aprillist kuni juuni keskpaigani 2012 toimus riigiportaali eesti.ee teavituskampaania, mille eesmärk oli teavitada inimesi riigiportaali olemasolust ja tutvustada riigiportaali uuenenud võimalusi.
Sihtrühma kõnetamisel oli rõhuasetus väljaspool Tallinna ja selle lähiümbrust elavatel inimestel, sest nende jaoks on riigiasutusteni jõudmine kõige keerukam ja aeganõudvam ning kasu eesti.ee teenuste kasutamisest kõige suurem.
Tulemus
Teavitustegevuste perioodil oli kasutajate huvi eesti.ee keskkonna vastu väga aktiivne: keskmiselt 60 700 eesti.ee külastajat nädalas, ligi 5000 uut @eesti.ee e-posti suunamist, 1600 inimest aktiveeris mõne teavituse ning ervinal.eesti.ee-d külastati 17 000 korral 72 erinevast riigist.
Teavitustegevuste tulemust võib hinnata igati edukaks, kuna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellitud TNS EMORi uuringu „Kodanike rahulolu riigi poolt pakutavate avalike e-teenustega 2012“ kohaselt kasvas teadlikkus eesti.ee olemasolust 47%-lt (2010. a) 68%-le (2012. a) ning kasutajate arv kasvas 33%-lt (2010. a) 52%-le (2012. a).
Teavitustegevused
Teavitustegevuste läbiv sõnum oli slogan “Teeme riigiga suhtlemise lihtsamaks!”.
Loovlahenduse keskne tegelane oli eesti.ee portaalis elav rõõmsameelne ja kärme asjaajaja Ervin, kellel on ainult üks eesmärk – ajada korda iga infopäring ning toimetada info kiirelt ja korrektselt soovijani.
Roadshow ja Ervinal
Meediakampaania toetuseks toimus Tallinnas, Haapsalus, Pärnus, Tartus, Jõhvis ja Rakveres roadshow, et tekitada inimeste jaoks personaalsem seos riigiportaaliga.
Roadshow tarbeks loodi Timo Tootsi Memopoli kunstilahendusest inspireeritud veebirakendus Ervinal, mis sisselogimisel kuvas isikuga seonduvat eesti.ee kaudu andmebaasidest kättesaadavat infot.
Kuvati inimese nimi, sünniaeg, perekonnaseis, elukoht, alaealiste laste arv, kinnistute arv, juhi- (sh väikelaeva-) lubade olemasolu, sõidukite arv, kinnistud, haridus, perearst, dokumentide kehtivus, kaitseväeteenistuse staatus, pensionifond, perearst ning ettevõtted.
Lisaks valmis veebilehel lastekas.ee multifilm.
4. Riigiportaali kampaania "Uks e-riiki"
Kampaania riigiportaali eesti.ee tutvustamiseks korraldati jaanuaris 2009.
Kampaania eesmärk oli tõsta teadlikkust riigiportaalist eesti.ee ning kaasata kasutajad portaali arendamisse.
Uuringud 2012–2014
Uuringud 2009–2011
Aastaraamatud
e-Demokraatia materjalid 2011–2012
Viimati uuendatud 23.05.2026
