Kui 2023. aastal saime kirja 3314 mõjuga intsidenti, siis eelmisel aastal 6515. Ööpäev läbi valves olev CERT-EE seiretiim registreeris iga päev keskmiselt 18 intsidenti. Mille arvelt see kasv tuli?
Petulehtede ja õngitsuste tuules
Õnneks mitte selliste juhtumite arvelt, mis oleks meie ühiskonda alustaladeni raputanud ja mõjutanud korraga sadade tuhandete inimeste elu.
Nii nagu varasematel aastatel, moodustasid mullugi suurima osa mõjuga intsidentidest kõikvõimalikud õngitsus- ja petulehed. Nende hulk kasvas aastaga ligi 2,5 korda ja osakaal kerkis varasema poole pealt kahele kolmandikule.
Õngitsuste ja pettuste vallas on pilt kirju kui lapitekk. On klassikalisi pettusi, kus kasutajale näidatakse tema kodupanga omaga äravahetamiseni sarnast petulehte. Kui ohver arvab, et PIN-koodi sisestades pääseb ta ligi oma kontole, siis tegelikult avab ta seda tehes ukse petturitele, kes samal ajal ehtsal pangalehel ohvri rahale küüned taha ajavad. Kui ohvri taskud on tühjaks tehtud, püüavad nad vahel võtta tema nimel ka laenu ja sellegi enda kontrolli all olevale kontole kanda.
Jätkuvalt levivad tuntud kullerifirmade nimel saadetavad petukirjad- ja sõnumid, mis meelitavad paki kättesaamiseks libalehele oma pangakaardi andmeid sisestama. Õnge lähevad ka need, kes pole ammu ühtki pakki tellinud, aga paraku meenub see alles hiljem, kui kontoväljavõtet uurides selgub, et lahkunud pole lubatud paar eurot, vaid sajad või tuhanded eurod.
Lisaks neile leidsime möödunud aastal kuhjaga investeerimispettuste lehti, mis kutsuvad muinasjutuliste tootlustega. Pärast vahepealset mõõna on aktsiate kõrval taas kuum kaup kõikvõimalikud krüptovääringud, üks eksootilisem kui teine.
Enamasti alustatakse petulehtedel „investeerimisega“ tasa ja targu: esmalt riskitakse mõnekümne või mõnesaja euroga. Kui see kosub mõne nädalaga poole võrra ja algne summa koos lisandunud tootlusega õnnestub oma kontole kanda, kasvavad enesekindlus ja ahnus sama tempoga nagu närbuvad ettevaatlikkus ja kriitikameel. Teisele ringile minnakse väiksema umbusu ja suurema summaga.
Kuna ekraanil kerkib investeering kui pärmitaigen, innustab see raha veelgi lisama. Mõnel juhul panustatakse lisaks enda säästudele laenuraha. Kui aga ühel päeval tekib tahtmine oma algne rahapaigutus koos rammusa lisaga välja võtta, algab lõputu venitamine ja lisatingimuste seadmine.
Mõnel juhul nõutakse raha väljavõtmiseks uusi sissemakseid, kuid reeglina jäävad petturite saagiks ka need. Raha sealt koju ei tule ja mõne aja möödudes kaob internetiavarustest ka veebileht, mille kaudu pettus toime pandi.
Selliste lehtede avastamise järel saadab CERT-EE nende majutajatele palve petulehed maha võtta, et ohvrite hulka piirata, aga ega meie silmad ja käed kõikjale ulatu. Seepärast on esmatähtis siiski tavakasutajate teadlikkus varitsevatest ohtudest ja kriitiline meel.
Kõikvõimalike pettuste kohta loe lähemalt artiklist "Petturid lahkusid miljonitega".
Teenusekatkestusi igasse päeva
Õngitsuste ja pettuste järel moodustavad kolmanda suure rühma teenusekatkestused, mida registreerisime eelmise aasta iga päeva kohta keskeltläbi kaks. Sageli pole nende põhjuseks pahatahtlik rünne, vaid seadme- või tarkvararike või hoopis heatahtlik arendaja või administraator, kes mõnd toodet või teenust seadistades tahtis parimat, aga välja kukkus teisiti.
Sinna kategooriasse langeb eelmise aasta kurikuulsaim tarkvarauuendus, mille tagajärjeks oli ajaloo üks suuremaid IT-katkestusi. 19. juuli varahommikul saatis CrowdStrike välja uuenduse oma turbetarkvarale Falcon Sensor, mida kasutavad eelkõige suuremad ettevõtted ja asutused, et kaitsta arvuteid pahavara ja muude ohtude eest. 8,5 miljonit Windowsi arvutit, milleni see vigane tarkvarauuendus jõudis, jooksid kokku ja lõpetasid koostöö, näidates kasutajatele nn sinist surmaekraani.
Seetõttu jäi ära üle 5000 lennu, palju pangad Brasiiliast Uus-Meremaani teatasid teenusekatkestustest, oli häireid hädaabinumbrite ja haiglate töös, osa tele- ja raadiojaamu ei saanud oma programme edastada, tanklates ei saanud kütuse eest maksta... Seda nimekirja võiks pikalt jätkata. Süsteemide taastamine võttis nädalaid, sest nõudis käsitööd. Kui püüti selle vea põhjustatud kahjusid kokku liita, jõuti kiirelt 10 miljardi dollarini.
Eestil vedas, kuna siin on CrowdStrike Falconi kasutajaid vähe. Ühes riigi- ja ühes eraettevõttes tekitas see mõne tunni jooksul ebamugavust ning Tallinna lennujaamas tuli Ryanairi lendudele reisijaid registreerida käsitsi, mistõttu kulus selleks tavapärasest rohkem aega, aga muus osas pääsesime.
Pärast seda kahetsusväärset juhtumit kõlanud küsimustele, kas tarkvarauuendustega ikka tasub kiirustada, oli ja on meie vastus „jah“.
Uuendustega viivitamisest tekkivad riskid on oluliselt suuremad. Nende kohta saab lugeda artiklist "2024 tõi rekordarvu turvanõrkusi".
Kui CrowdStrike’i põhjustatud katkestustest pääsesime, siis teise tuntud küberturbefirma Cloudflare’i tõrgete tõttu oli septembri kolmandal esmaspäeval häireid ligi 200 avaliku sektori veebilehe töös, millele RIA ummistusrünnete vastu kaitset pakub.
Mobiilioperaatoritel oli tõrkeid nii andme- kui ka kõnesidega, sealhulgas hädaabikõnedega. Juhul, kui koduoperaatori võrgus on probleeme, aga on vaja kohe hädaabinumbrile helistada, tuleks telefonis eemaldada SIM-kaart. Sel juhul kasutab telefon 112-le kõnede tegemiseks mõne teise operaatori võrku.
Oli häireid riikliku autentimisteenuse TARA, Smart-ID, mobiil-ID ja ID-kaardi töös. Enamasti polnud katkestused piinavalt pikad või sattusid öisele ajale, mil enamik meist magab, mitte ei anna digiallkirju ega sisene internetipanka.
Rohkem ummistusründeid, vähem kahju
Veebilehed ja teenused võivad olla kättesaamatud ka ummistusrünnete tõttu. Nende tõrjumisel ei lastud meil eelmisel aastal hinge tõmmata. Suurem ründeaktiivsus algas pärast Venemaa algatatud täiemahulise sõja algust Ukrainas ja on sealt alates aasta-aastalt kasvanud. 2024 purustas rekordid nii rünnakute hulga kui ka nende mahu poolest. Ühe avaliku sektori veebilehtede vastu suunatud rünnakulaine käigus tehti nelja tunniga ligi kolm miljardit pahaloomulist päringut – tavaolukorras oleks sellise mahu täitmiseks pidanud ootama üle veerandsaja aasta.
Ent rünnakute hulgast ja mahust olulisem mõõdik on nende mõju. Selles osas on meil pigem häid uudiseid: kui 2022. aastal oli edukas iga kolmas rünnak, siis mullu langes mõjuga ummistusrünnete osakaal 18 protsendile. Mõne veebilehe töös oli rünnakute tõttu lühiajalisi katkestusi või toimisid need tavapärasest aeglasemalt, aga suurt kahju ei õnnestunud nendega tekitada.
Teenusetõkestusrünnetest ja nende tagajärgedest kirjutame artiklis "Ummistusründed: rohkem kisa, vähem villa".
Lekkisid üle 700 000 inimese andmed
Eelmisel aastal registreerisime 68 andmeleket, mida on ligi poole rohkem kui 2023. aastal. Küll selgus, et eksamite infosüsteemi GitHubi lehel olid testandmete asemel kõigile kättesaadavad sadade inimeste isikuandmed, küll võis jäätmejaama iseteeninduses näha lisaks enda andmetele kõigi teiste klientide tehinguid ja isikukoode.
Ent kui kõik teised möödunud aasta lekked kokku liita, kahvatub tulemus apteegi- ja haiglakaupadega tegeleva ettevõte Allium UPI juhtumi kõrval. See ettevõte haldab Apotheka, Apotheka Beauty ja Pet City kliendikaardisüsteemi, kus hoitud andmetele said ründajad ligi. Eduka ründe käigus varastati ligi 700 000 isikukoodi, üle 400 000 e-posti aadressi, kümned tuhanded telefoninumbrid ja koduseid aadresse. Info pärines kliendibaasi varukoopiast, kus hoiti andmeid aastatest 2014–2020. Need, kelle andmed selle rünnaku käigus varastati, peaks olema kõikvõimalike pettuste ja õngitsuste osas varasemast veel ettevaatlikumad. Sellest kahetsusväärsest andmelekkest loe lähemalt artiklist "Hiiglasliku andmelekke õppetunnid".
Rünnak sularaharingluse vastu
Erinevalt Apothekast, mille kliendiandmed lekkisid, pole Hansab ettevõte, mida paljud nimepidi teavad. Kuid vähe on neid, kes selle teenustega kokku ei puutu. Hansab täidab Eestis Swedbanki, Luminori ja LHV sularahaautomaate, viib pensione koju, väljastab koostöös politsei- ja piirivalveametiga ID-kaarte ja passe ning teeb taustal palju muud olulist. Teisisõnu: kui nende teenuste töö üleöö katkeks, tunneks seda peaaegu kõik.
1. märtsi lõuna paiku hakkasid Hansabi serverid ootamatult taaskäivituma. See, et midagi on väga valesti, sai selgeks mõne minutiga. Hädaabinõuna ja suurema kahju ärahoidmiseks ühendati end internetist lahti ja isoleeriti võrk. Ent suur kahju oli juba sündinud: selgus, et kustutatud oli kogu ettevõtte virtualiseerimiskeskkond – ründaja oli jõudnud süsteemi Püha Graalini, nagu Hansabi juht Kristo Timberg ajakirjanduses meenutas.
Kriis räsis ettevõtet, aga see ei kasvanud riiklikuks hädaolukorraks. Sularaha Eesti pangaautomaatidest ega kauplustest otsa ei lõppenud ja need, kes ootasid kuu alguses koju oma pensioni, selle ka said. Paljude teenuste tagamiseks – sealhulgas sularahaautomaatide haldamine, kaubandusvõrgust toodud sularaha töötlemine ja klientide kontodele kandmine – mindi üle nn käsijuhtimisele.
Sel korral läks suhteliselt hästi, aga pikemate maksehäirete ja sularaharingluse katkestuste puhuks tasuks varuda sularaha, et maksta ühe nädala hädapäraste kulutuste eest.
Kuritöö ja karistus
Kui vahel võib tekkida arvamus, et küberruumis tegutsedes on kurjategijad anonüümsed ja seadusesilm nendeni ei jõua, siis möödunud aasta pakkus küllaga vastupidiseid näiteid, mis selle müüdi kummutavad.
Eelmises aastaraamatus kirjutasime, kuidas geenitestimise ettevõtte Asper Biogene’i süsteemidest varastati ligi 10 000 inimese andmed, sealhulgas geeni- ja terviseandmed.
Politsei alustas kriminaalmenetlust, mille käigus kogutud tõendid viitavad, et kahe kuu jooksul toimetas neljaliikmeline grupp andmete varastamise nimel visa järjekindlusega. Esmalt otsiti ja leiti süsteemist turvaauk, mille kaudu saadi ligi infosüsteemi kasutajatunnustele ja parooliräsidele ehk krüpteeritud salasõnadele.
Järgmise sammuna murti ühe töötaja parooliräsi lahti ja tema kontoga süsteemi sisenedes paigaldati sinna pahavara. Selle abil saadi ligi ka tundlikele terviseandmetele ja laaditi need alla. Seejärel esitati 45 000-eurone lunarahanõue.
Rünnaku taga olnud rühmituses kandis juhtivat rolli Venemaa Föderatsiooni kodanik Vladislav Rõbakov, kelle reisisihtkohtade valik kuivas kokku, kuna seoses Asper Biogene’i vastu tehtud küberründega on ta nüüd rahvusvaheliselt tagaotsitav.
Asper Biogene’i andmelekke järel algatas paralleelselt menetluse ka andmekaitse inspektsioon, mis leidis, et ettevõtte infoturbes oli tõsiseid puudujääke ning määras rikkumiste eest 85 000 eurot trahvi. Nende lausete kirjutamise ajal polnud otsus veel jõustunud.
2020. aastal tabas Eesti riigiasutusi rünnak, mille käigus varastati majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalast 350 GB jagu andmeid ja sotsiaalministeeriumi haldusalast info ligi 10 000 koroonasse nakatunu kohta.
Kaitsepolitsei ja keskkriminaalpolitsei jõudsid rünnakuid uurides kolme meheni, kes olid rünnaku ajal Venemaa sõjaväeluure (GRU) palgal: väeosa 29 155 küberüksust juhtinud koloneli Juri Denissovi ning tema alluvate Nikolai Kortšagini ja Vitali Ševtšenkoni. Nemadki on nüüd rahvusvaheliselt tagaotsitavad. Sel teemal saab pikemalt lugeda artiklist "Vene luure kübersurve lääneriikidele kasvab".
Eelmisel aastal mõistis Harju maakohus reaalse vanglakaristuse Tallinna noormehele, kes müüs kurjategijatele õngitsuskomplekte ja nõustas neid rünnete läbiviimisel. Tema tööriist, mida ta suhtlusrakenduse Telegram vahendusel müüs, oli spetsialiseerunud kaheastmelisest autentimisest möödapääsemiseks. See võimaldas kurjategijatel õngitseda inimeste kasutajatunnuseid ning seeläbi ligipääse Microsoft 365, PayPali, Google’i, Yahoo, Dropboxi ja Binance’i kontodele.
Sellest, kes olid Allium UPI ja Hansabi vastu sooritatud rünnakute taga, loodame kirjutada mõnes järgnevas aastaraamatus. Seniks aga olgem IT-vaatlikud!
Viimati uuendatud 07.02.2025
