Kriitiliste ehk väga suure mõjuga intsidentide arv oli 2024. aastal languses, intsidentide koguarv ning ründed valitsusasutuste ja kohalike omavalitsuste vastu aga tõusid.
Jätkuvad tavapärane küberkuritegevus rahalistel eesmärkidel, riiklike sidemetega rühmituste ründekatsed kriitilise infrastruktuuri vastu ning varjatud ründed küberluure eesmärgil.
Küberründed toetavad sõjalisi eesmärke
Tähelepanuväärse trendina võib esile tuua küberrünnete järjest süsteemsema rakendamise sõjaliste eesmärkide toetuseks. Julgeoleku- ja kaitsesektori vastaseid küberründeid tehti rohkem kui aasta varem ning vaenlane tõhustas viise koguda luureinfot Ukraina kaitseväelaste seadmete kaudu.
Küberturbeettevõtte Mandiant analüütikud kirjutasid Vene riikliku taustaga rühmituse APT44 järjepidevast tegevusest langenud Ukraina kaitseväelaste telefonide ja muude varastatud seadmete häkkimisel ning sealt vestluste ja andmete kasutamisel. Et jälgida vägede liikumist ja logistikaahelaid, on vaenlase kübertegevused seega kolinud kohati otse rindejoonele.
Nii kaitseväelaste kui tsiviilelanike puhul on järjest levinumaks ründevektoriks erinevad suhtlusrakendused. Nende kaudu levitatakse pahavara nii rahalise kasu kui luure eesmärgil, samuti on kompromiteeritud rakenduste abil võimalik määrata kasutajate, näiteks sõjaliste üksuste asukohaandmeid.
Seetõttu otsustas Ukraina rahvusliku julgeoleku ja kaitse nõukogu septembris keelustada Telegrami kasutamise valitsusasutuste, kaitsesektori ja kriitilise taristu ettevõtete töötajate seadmetes. Piiranguga tuli omal initsiatiivil kaasa Kiievi riiklik ülikool, mis keelas Telegrami ülikooli töötajatele ning soovitas ka tudengitel selle kasutamist vähendada. Siiski on Telegram jätkuvalt Ukrainas üks peamisi suhtlus- ja uudisteplatvorme ning ka pärast piiranguid jäeti selle kasutamise võimalus alles neile ametiisikutele, kelle roll nõuab pidevat avalikkusega suhtlemist.
Mis on APT44?
- Vene sõjaväeluurega seotud tehniliselt kõrgetasemeline häkkerirühmitus, tuntud ka kui Sandworm.
- Üks peamisi riikliku taustaga küberohustajaid Ukrainas, kuid tegutseb ka mujal.
- Aktiivne nii kriitilise taristu häiringute, küberluure kui ka mõjuoperatsioonide vallas.
- Aastatel 2015 ja 2016 ründas Ukraina elektrivõrku, põhjustades voolukatkestuse sadadele tuhandetele inimestele.
- Aastal 2017 ründas Ukraina võrke NotPetya hävitusvaraga, mis levis kiiresti üle maailma ja põhjustas hinnanguliselt 10–11 miljardit dollarit kogukahju.
- 2024 kevadel proovis rünnata Ukraina energia- ja veevarustustaristut, ent ukrainlastel õnnestus see katse tõrjuda.
See õnnetu detsember
Samamoodi nagu 2023. aastal, toimus Ukraina elanikele kõige tuntavama mõjuga küberrünnak läinud aasta detsembris.
Sel korral rünnati ligi 60 riiklikku andmebaasi ja registrit, millest sõltuvad inimestele vajalikud digitaalsed teenused: sünni-või surmatõendite väljastamine, abielu registreerimine, kinnisvaratehingud, pärimistoimingud ja kõikvõimalikud muud notariteenused.
Mõjutatud olid ka riigiäpi Diia mitukümmend teenust, mis ei saanud vajalike andmebaasidega ühendust. Ründe üksikasjade kohta on raamatu trükki minemise ajal teada üsna vähe, ent Ukraina ametivõimud kahtlustavad Vene sõjaväeluure seotust.
Ehkki mõneks ajaks tuli üle minna paberile ja pliiatsile, suudeti osa teenuseid uue aasta alguseks taastada ning ka ülejäänute puhul on ebamugavused tänu varukoopiatele loodetavasti ajutised.
Küll aga annab rünnak tunnistust sellest, et täiemahulist vallutussõda läbi viiv agressor püüab jätkuvalt rünnata ja kahjustada ka riigi elutähtsat tsiviiltaristut.
Viimati uuendatud 03.02.2025
