Järjekordne küberintsidentide rekord
Nagu ses aastaraamatus välja toodud, purunes 2024. aastal Eesti küberruumis registreeritud mõjuga intsidentide rekord.
Vaadates 2024. aasta teist poolt, eriti selle viimaseid kuid ja nädalaid, prognoosime kasvutrendi jätkumist ka alanud aastal. Usume, et tõusnurk pole enam sama järsk, kuid on naiivne loota, et see languseks pöörab. Edasisele tõusule aitavad kaasa kurjategijate kasvav võimekus ning ühiskonnas üha leviv teadlikkus, et intsidendi korral tuleks teavitada RIA intsidentide käsitlemise osakonda aadressil [email protected] või raport.cert.ee.
Kasvab väga suure mõjuga intsidendi toimumise tõenäosus
Küberturvalisus ei saa kunagi valmis.
Tehnoloogia areneb pidevalt ning koos sellega kasvavad ka kurjategijate või riikliku taustaga grupeeringute võimalused kahju teha, olgu see raha teenimise, saladuste varastamise või mõne elutähtsa teenuse toimimise häirimise eesmärgil.
Tegelikult, nagu on meie regiooni inimestele väga selgelt näidanud Läänemerel alates 2023. aasta oktoobrikuust toimunud arengud, piisab olulise taristu rivist välja viimisest ka palju lihtsakoelisematest meetoditest kui arenenud küberründevõimekus. Vaja on vaid ühte mitte liiga heas korras laeva, mille ankurgi ei taha pardal püsida.
Ükskõik kui hästi RIA küberintsidendi ennetamiseks ja tõrjumiseks valmistub ning ükskõik kui tõsiselt Eesti riigiasutused, ettevõtted ja inimesed end kaitsta püüavad, on ründajal alati lihtsam.
Kui kujutada meie küberruumi ette silmapiirini laiuva suvise Eestimaa aasana, kus õitsevad lilled, laulavad linnud ja mängivad lapsed, tuleb sinna juurde mõelda ka kõrge aed, mis peaks tagama kurjade jõudude jäämise väljapoole seda kaunidust. Aed peab olema läbimatu absoluutselt igas kohas ehk küberruumi kaitsjate tähelepanu peab ulatuma pidevalt igale meetrile.
Vastasvõistkonnal on aga vaja vaid üht redelit, mille abil kiiresti üle ronida, või üht tööriista, millega auk tekitada. Sellistes tingimustes võib midagi tõsist juhtuda pigem varem kui hiljem.
Hiina-küsimuse kajastus muudab inimeste käitumist
2024. aasta viimastel kuudel oli Eesti ajakirjanduses mitmeid, muu hulgas ka kübermõõtmega Hiina-teemalisi uudiseid. Nende hulgas sai laiemat kajastust küsimus, kas Eesti pealinn peaks tegema kommunikatsiooni Hiina valitsuse kontrollitaval platvormil TikTok, mis arenes küsimuseks, kas riik peaks Hiina valitsusele AI-d treeniva TikToki ära keelama.
Teine suurem teema oli Eestis müügile tulnud Hiina ettevõtte BYD elektriautod, mis on ühendatud Hiinas paiknevate serveritega, kuhu jõudvatele andmetele pääsevad ligi selle riigi ametivõimud. Veel tekkis poleemika sellest, kas Hiinas toodetud ruuterid on turvalised ja kas neid peaks kasutama.
Need kõik olid väga õiged küsimused, sarnaselt nendega, mis esitati septembris riigikogu Hiina sõprusrühma liikmetele, kes osaliselt võõrustajate raha eest kohapeal visiidil käisid. Kõige taustaks veel hiinlaste sõprus meie idanaabriga, käitumine viimase Ukraina-vastase agressiooni taustal ning manöövrid Taiwani ümber.
Hiina-teema ei kao 2025. aastal ega edaspidigi.
Usume, et ettevaatusele sundivad punased lipukesed kinnistuvad üha rohkemates peades.
Kui ikka ühest riigist pärit tooted jagavad igaühe andmeid selle riigi võimudega ning see riik on paljudes globaalsetes väärtusküsimustes meie ja meie liitlastega mitte just samal pool vastasseisu tähistavat rindejoont, tasub vähemalt üheksa korda mõelda, kas peaks selle uue Hiina vidina ostma või lubama oma lapsel telefoni TikToki laadida.
Tehisintellekt jätkab mänguväljaku muutmist
Tehisintellekt (AI) jätkab arenemist seitsmepenikoormasaabastega. Lisaks ka eesti keeles saadetavate õngitsuskirjade täiustamisele kasutavad küberkurjategijad AI-rakendusi ründekoodi kirjutamiseks. Tagantjärele on muu hulgas selgunud, et 2023. aasta lõpus Iisraeli ja Hamasi konflikti laines pihta saanud Eesti katlamajade ja veejaamade vastu korraldatud rünnakutes kasutati samuti tehisaru abil loodud koodi.
Üks maailma tuntumaid AI-arendajaid OpenAI tunnistas oktoobris 2024, et nende ChatGPT mudelit on kasutatud rünnete ettevalmistamiseks, sh pahavara arendamiseks, valeinfo levitamiseks ja õngitsuste loomiseks. Kõnealuses raportis on ära märgitud nii Hiina, Iraan kui Venemaa. Muidugi saab tehisintellekti kasutada ka kaitsvam pool, mistõttu tõotavad järgmised aastad tulla põnevad.
Kas järjekordne suur andmeleke?
Kirjutasime andmekaitsest ka eelmise küberturvalisuse aastaraamatu prognoosis, kuna 2023. aastal leidis aset paar suuremat andmeleket.
Väljendasime lootust, et „nende kaasuste jõudmine avalikkuse ette tõstab asutuste ja ettevõtete soovi ja suutlikkust neile usaldatud isikuandmeid asjakohaselt kaitsta“. Vaid mõni päev pärast selle teksti ilmumist sai RIA teada, et aset on leidnud järjekordne – ja tõesti väga-väga suur – isikuandmete leke, millest kirjutame seekordses väljaandes. Õnneks pole seejärel mastaapseid andmelekkeid Eestis olnud, kuid pole põhjust arvata, et eelmine jääb viimaseks.
Viimati uuendatud 03.02.2025
