Alustame positiivse noodiga. Möödunud aastal tegi meie elu tehnoloogia valdkonnas suure hüppe edasi. See avas uusi võimalusi majanduses ja teaduses. Samas toetub see võidukäik järjest keerulisemale digitaalsele infrastruktuurile, mis omakorda loob üha uusi võimalusi ka küberkurjategijatele.
Kümme aastat tagasi ei osanud keegi karta, et küberkuritegevus võtab sellised mastaabid – praeguseks on tegu maailma suuruselt kolmanda „majandusega“ USA ja Hiina järel.
Oleme jõudnud ajajärku, kus igaüks – olgu ta üksikisik, ettevõte või riik – peab vaatama küberturvalisust ühe esmavajadusena. Kui astud tänavale, siis ju kontrollid, kas rahakott ja võtmed on turvalises kohas, sama tähelepanelikkust eeldame kõigilt ka nutiseadet või arvutit kasutades, tagamaks nii andmete kui vara kaitset.
Kaitseme Eesti digitaalset piiri
Riigi infosüsteemi amet (RIA) arendab ja haldab Eesti digiriigi põhialuseid, osutades samal ajal keskselt riigi küberturvet. RIA reageerib ohtudele, ennetab probleeme ja kaitseb meie digitaalseid piire. Tagamaks Eesti vastupanuvõime digiriigina, on vaja ühendada strateegiliselt küberturvalisus kõikidesse tegevusvaldkondadesse, arvestades kohalikke eripärasid ka rahvusvahelises koostöös.
Lisaks riiklike teenuste kaitsmisele panustab RIA kriitilise infrastruktuuri vastupidavusse ja elanike teadlikkusse küberohtudest.
Uus Eesti küberstrateegia 2024–2030 keskendub just nende eesmärkide saavutamisele. Muutunud julgeolekuolukord nõuab, et vaataksime üle küberturvalisuse, teabekaitse ja kriisiohje seadused, et need vastaksid parimatele praktikatele ja tagaksid Eesti riigi teenuste toimimise.
Rekordiliselt küberrünnakuid
RIA registreeris möödunud aastal Eestis rekordilised 6515 mõjuga küberintsidenti. Maailmas registreeriti rekordilised 40 287 turvanõrkust, mida saab küberrünnakuteks ära kasutada – tegemist pole pelgalt arvuga, vaid hoiatusega, et kurjategijate võimalused ja ründepind suurenevad ning ohupilt halveneb.
Häkkerid tungisid USA telekomiettevõtetesse, Rumeenias pidid ametivõimud presidendivalimiste esimese vooru tühistama ning maailmamajandust raputasid suured andmelekked ja tarkvaravead. Küberrünnakud pole enam pelgalt tehnoloogiline probleem – need mõjutavad valimisi, majandust ja isegi ühiskondade põhistruktuure.
Eesti on digitaalne edulugu, mis on meile toonud ka suure vastutuse.
Meie riiklike andmekogude kolmekordistumine viimase kümnendi jooksul on suurendanud ründepinda ning rõhutab vajadust jagatud ja tõhusate küberturbelahenduste järele. Ja seda nii erasektori kui riigi poolt.
Siin tulebki mängu RIA: pakkudes selliseid keskseid teenuseid nagu X-tee ja autentimisteenus, aitame vähendada dubleerimist ning võimaldame asutustel keskenduda oma põhitegevusele.
Kindlustunnet loob ka maailmas ainulaadne RIA küberreserv, mis koosneb RIA ja teiste riigi IT-majade ekspertidest, samuti Kaitseliidu küberkaitseüksuse liikmetest. Kui kriitiliselt tähtsad teenused on ulatusliku küberintsidendi tõttu häiritud ning teenuseid pakkuv asutus või ettevõte jääb olukorra kiirel lahendamisel oma jõududega hätta, siis on võimalik kutsuda appi küberreserv. See ei eksisteeri pelgalt paberil, vaid on praeguseks kolmel korral ka kõigil kolmel tasandil aktiveeritud ja suurtel õppustel ristsed saanud.
Igaühel on roll küberturvalisuses
Küberturvalisuse keskmes on inimesed.
Iga üksikisiku või ettevõtte andmed ja vara on kaitstud niivõrd, kuivõrd head on nende teadmised küberhügieenist.
Just seetõttu keskendusime möödunud aastal oluliselt küberteadlikkuse tõstmisele: korraldasime vägagi hästi vastu võetud õpitube vanemaealistele, pakkusime noortele suunatud juhendeid ning uuendasime ennetusportaali itvaatlik.ee, kuhu lisasime praktilisi nõuandeid petuskeemide vältimiseks ja intsidendist teavitamiseks. Kõik ei peagi ise olema eksperdid, aga on hea, kui info on hõlpsalt leitav.
RIA loodud kübertest on kahe aastaga aidanud rohkem kui 21 000 inimesel täiendada oma teadmisi küberhügieeni vallas, muutes selle oluliseks tööriistaks ka ettevõtetele ja asutustele.
Tehnoloogia areng ja küberkurjategijate oskuste tõus viitavad sellele, et tulevikus seisame tõenäoliselt silmitsi veelgi keerukamate ohtudega, sealhulgas tehisintellekti kasutamise ja suurenenud andmeleketega. Kestlik turvalisus nõuab küberturvalisuse integreerimist kõigisse protsessidesse ja igaühe ellu.
Seekordne aastaraamat on rohkem kui lihtsalt ülevaade sündmustest. See on kutse tegutsemisele – iga inimese, organisatsiooni ja riigi tasandil. Ainult koostöös suudame tagada, et Eesti küberruum oleks mitte ainult kaitstud, vaid valmis ka tuleviku väljakutseteks.
Viimati uuendatud 03.02.2025
