Eelmisel aastal toimunud Euroopa Parlamendi valimised möödusid rahulikult. Valimisprotsess, sealhulgas elektrooniline hääletamine ja häälte kontrollimine, toimis sujuvalt ja ootuspäraselt.
Ka olukord küberrindel oli valimisnädalal suhteliselt vaikne – ründeid valimiste süsteemide vastu ei tuvastatud. Kuigi valimisnädala alguses pidasid mõned veebibrauserid valijarakenduse käivitatavat faili ekslikult pahavaraks, oli lahendus kiire tänu tõhusale koostööle Google’iga.
E-hääletusplatvormi usaldusväärsust kinnitas ka valijate rekordiline aktiivsus kontrollrakenduse kasutamisel – ligi kümme protsenti hääletanutest kontrollis oma e-hääle jõudmist RIA kogumisserverisse, mis on kõigi aegade parim tulemus.
Mida kõrgem on oma hääle kontrollijate osakaal, seda suurema kindluse saavad ka valimiste korraldajad, et süsteeme ja valijate arvuteid pole kompromiteeritud.
Kuus keskmise taseme riski
Tehnoloogia areng on toonud lauale uued küsimused meie e-teenuste turvalisuse osas. Nendele vastamiseks uuris teaduste akadeemia küberturvalisuse komisjon, kuidas tagada Eesti e-teenuste turvalisus, ja avaldas oktoobris analüüsi tulemused.
E-hääletamise juures ei leitud ühtegi kõrget või väga kõrget riski. Leiti kuus võimalikku keskmise taseme riski, mille leevendamisega seotud tegevusi tuleks jätkata:
- demokraatlike valimiste usaldusväärsust kahjustavate kampaaniate tasakaalustamine;
- püsiv töö kehtivate hääletusviiside turvalisuse ja usaldatavuse tagamisel;
- nutiseadme valijarakenduse autentsuse ja tervikluse kontrolli meetodi väljaarendamine;
- e-hääletamise protokolli täiendamine auditeeritavuse ja vaadeldavuse tõstmiseks;
- valimiste auditeerimise ja vaatlemise protsesside edasiarendamine ning
- valimiste infosüsteemide töökindluse jätkuv arendus.
Ülejäänud 25 riski hinnati madalaks, sealjuures avalikkuses palju arutletud võimalused, et keegi e-valimiskastis hääli kustutaks või muudaks, sest süsteemi sisse ehitatud kontrollmehhanismid hoiavad sellised katsed ära.
E-hääletamine nutitelefonidesse
Eesti e-teenuste edulugu on rajatud kasutajasõbralikkusele ja innovatsioonile. Ka e-hääletamine järgib seda arengut ja on liikumas sinna, kus on kasutajad – nutitelefonidesse.
Mobiiltelefonidele väljatöötatud valijarakenduse ehk m-rakenduse prototüüp on oluline samm tulevikku, mille abil saab e-hääletamine uue, mugavama ja lihtsamini ligipääsetava vormi.
Praeguseks on valmis saanud m-rakenduse tehniline prototüüp, mille abil on testitud häälte andmist, edastamist ja vastuvõtmist. Hetkel käib koostöö tehnoloogiaettevõtetega ja valimiste korraldajatega võimalike riskide kahandamiseks. Teadupärast erineb rakenduste allalaadimine telefoni nende levitamisest arvutite operatsioonisüsteemides ning see käib äpipoodide kaudu.
Läbipaistvsus ja auditeeritavus on võtmeküsimus ning see eeldab tihedat koostööd rakenduspoodide omanikega (Google ja Apple), et leida parimad lahendused rakenduse terviklikkuse tagamiseks.
Lõplik otsus, kas kõik riskid on piisavalt maandatud või vastuvõetavad, jääb vabariigi valimiskomisjoni teha.
E-hääletamine tähistab 20. aastapäeva
13.–19. oktoobrini 2025 toimuvad kohaliku omavalitsuse volikogu valimised. Ettevalmistused käivad täiskiirusel, et tagada sujuv ja turvaline valimisprotsess.
Seekordsed valimised saavad olema oluline verstapost Eesti e-hääletuse ajaloos, sest tähistatame 20 aasta täitumist e-hääletuse esmakordsest kasutamisest Eestis. Selle aja jooksul on Eesti e-hääletuse lahendus olnud eeskuju kogu maailmale, tõestades, et tehnoloogia suudab lisada valimisprotsessile väärtust ning suurendada usaldusväärsust ja turvalisust.
E-valimiste turvalisuse tagamiseks võetakse järgmistel valimistel kasutusele mitu tehnoloogilist uuendust, sealhulgas Smart-ID valija autentimiseks ning krüptograafia vallas elliptiliste kõverate rakendamine.
Valimiste rollijaotus
Riigi valimisteenistus (RVT) tegeleb valimiste korraldamisega nii jaoskondades kui ka elektrooniliselt.
Vabariigi valimiskomisjon (VVK) teeb järelevalvet, registreerib kandidaadid ning teeb kindlaks lõplikud hääletamis- ja valimistulemused, tegeleb valimiskaebuste ja -rikkumiste ning valimiste usaldusväärsuse küsimustega.
Riigi infosüsteemi amet (RIA) on valimiste korraldajatele tehnoloogia- ja innovatsioonipartner, mh haldab valimistega seotud infosüsteeme ja tagab valimiste küberturvalisuse.
Viimati uuendatud 03.02.2025
