Levivad arvepettused! Kontrolli, enne kui maksad

Novembris teavitati Riigi Infosüsteemi Ametit (RIA) neljast arvepettuse juhtumist Eestis, mille kahju on kokku ligi 300 000 eurot. Seetõttu pidasime vajalikuks selgitada lahti arvepettuse olemuse ning anda mõned soovitused, kuidas vältida ohvriks langemist. Postituse lõpus kirjeldame ka kahte konkreetset juhtumit.

Arvepettus on tõsine nuhtlus, kuna seda ei ole lihtne ära tunda. Üldiselt näeb skeem välja selline:

• Teie ettevõttele või asutusele, sageli raamatupidajale, tuleb e-kirja teel arve koostööpartnerilt.
• Meiliaadress on väga sarnane koostööpartneri tegelikule meiliaadressile või isegi täiesti õige. Arvet sisaldav meil võib viidata varem toimunud vestlustele või kokkulepetele ja olla igati õige kontekstiga.
• Saadetud arve näeb välja ehtne, ainult pangaandmed on muudetud.
• Kui vastate meilile ja küsite täpsustusi, näiteks muutunud pangaandmete kohta, tuleb sellele usutav vastus. (Te arvate, et suhtlete koostööpartneriga, ent tegelikult on teisel pool petturid.)
• Tasute arve ning ülekanne läheb ka läbi.
• Ühel hetkel võtab teiega ühendust koostööpartner, kelle tegelik arve on jäänud teie poolt tasumata, ning algab suur segadus.

Arvepettuste puhul on petturid enamasti eelnevalt sisse murdnud koostööpartneri või teie enda meilisüsteemi (näiteks eduka õngitsuse abil) ja seal olevaid meilivestlusi jälgima hakanud. See võimaldab neil sobival hetkel sekkuda – meili õige arvega kõrvaldada, asendada see võltsarvega ning vajadusel anda ka lisaselgitusi.

Sellised pettused eeldavad kurjategijatelt eeltööd ja teatud tehnilist võimekust – see pole algajate küberpättide leib. Selleks, et mitte arvepettuse ohvriks langeda, soovitame järgmist:

1. Tõsta teadlikkust: kõik, kes sinu ettevõttes või asutuses arveid kinnitavad, peavad teadma arvepettuse olemust ja tunnuseid. Alustuseks jaga nendega sedasama postitust.

2. Pane paika protseduur, kuidas arveid kinnitatakse. Loo reegel, et kui arve rekvisiidid (konto number) on muutunud, tuleb arve saatjaga võtta ühendust mingi muu kanali kaudu, näiteks lepingus oleva kontaktisikuga telefoni teel.

3. Kui tekib kahtlus, et on tehtud ülekanne valele kontole, võta viivitamatult ühendust oma pangaga. Väga kiirelt reageerides võib pangal olla võimalik ülekanne tagasi kutsuda.

4. Kui oled tuvastanud koostööpartneri nimelt võltsarve või kahtlustad seda, siis võta temaga kohe ühendust. Ära kasuta selleks sama suhtluskanalit, mille kaudu arve saabus, vaid näiteks lepingus toodud kontaktandmeid või ettevõtte kodulehel olevat telefoni.

Järgnevalt kirjeldame kahte konkreetset näidet, mis novembris Eestis aset leidsid. Kummagi ettevõtte nime ega muid tunnuseid me ei avalda, kuna RIA käsitleb selliseid teavitusi konfidentsiaalsena.

Näide 1 – Saksamaalt sõidukit osta soovinud ettevõte tasus võltsarve

1. Eesti ettevõte leidis välismaise automüügifirma ametliku kodulehe kaudu huvipakkuva sõiduki, kirjutas ettevõttele ja avaldas soovi see ära osta. 
2. Vahetati paar nädalat meile ja lepiti kokku tehingu üksikasjades.
3. Eesti ettevõte sai kauba eest 60 000 euro suuruse arve ning tasus selle.
4. Kokku lepitud ajal kauba üleandmist aga ei toimunud, sest selgus, et automüügifirma ei olnud tegelikult raha kätte saanud. Ilmnes, et konto, millele makse tehti, ei kuulunud üldse automüügifirmale.
5. Asja uurides ilmnes, et ettevõtte esindaja ja välismaise automüügifirma müügiesindaja meilivestlust oli manipuleeritud – muudetud e-kirjade sisu ning osa neist kõrvaldatud. Petturid olid muutnud nii lepingu kui ka arve rekvisiite, mistõttu läks raha valele kontole.

Selles juhtumis ei ole veel selge, kelle postkasti sisse häkiti ja kuidas täpselt meilivestlus üle võeti. Nagu arvepettuste puhul sageli, mängis petturite kasuks see, et osapooled asusid erinevates riikides.

Näide 2 – Ettevõte tasus võltsarve liikmemaksu eest

1. Ettevõtte üldaadressile tuli e-kiri, mille teemaks oli liikmemaksu tasumine. Meiliga oli kaasas pdf-arve summas 29 000 eurot. See nägi välja tavapärane, ehkki konto number oli muutunud. Arve sisu, summa ja ajastus olid ootuspärased.
2. Vastavalt ettevõttes kehtivale korrale edastati arve raamatupidajale ja ta saatis selle oma tiimis edasi.
3. Arve tasumine valmistati ette ja saadeti kooskõlastusringile. 
4. Kooskõlastajad märkasid, et arve number on muutunud, ent see ei äratanud kahtlust. Konto number muudeti raamatupidamsiprogrammis ära ja arve tasumine kinnitati.
5. Kuna koostööpartner soovis maksekinnitust, võeti saabunud meilid uuesti ette ning nüüd pandi tähele, et viimaste meilide kirjastiil erineb varasemast, on kohmakam ja liigselt kiirustav. Tekkis kahtlus, et midagi on valesti läinud.
6. Võeti ühendust pangaga ning informeeriti koostööpartnerit, et nende nimel tehakse arvepettusi.

Selle näite puhul olid ettevõttel tegelikult protseduurid paigas, arvet kooskõlastas mitu inimest. Saatuslikuks sai aga see, et raamatupidaja ega teised kooskõlastajad ei olnud arvepettuse skeemidest teadlikud. Kui äripartneri arve number on muutunud, on see märk, et tegemist võib olla pettusega. Sel juhul tuleks partneri kodulehe kontaktide kaudu üle helistada ja veenduda, et arvenumber on õige.

Kui oled märganud arvepettuse katset või selle ohvriks langenud, siis jaga oma kogemust ka teistega. Eestis levivatest küberohtudest parema ülevaate saamiseks ja nende ennetamiseks on RIA tänulik kõigi teavituste eest ([email protected]). Samuti võiksid juhtunust rääkida oma sõpradele-tuttavatele. Teiste ebaõnn rõõmu ei tee, aga võib ära hoida tuhandetesse eurodesse ulatuva kahju.