Eelmist aastat küberruumis jäävad meenutama RIA registreeritud rekordilised 10 185 mõjuga küberintsidenti, millest suurima osa moodustasid pettused, õngitsused ja pahatahtlikud ümbersuunamised.
RIA peadirektori asetäitja küberturvalisuse alal Gert Auväärt sõnas, et küberohud on aina rohkem ka tavainimese mure, sest massilised pettused ei tähenda ainult raha, vaid ka usalduse ja turvatunde kaotust. „See, kui turvalise või ebaturvalisena inimesed küberruumi tajuvad, sõltub suuresti nende isiklikust kogemusest küberkuritegevusega,“ rääkis Auväärt.
Eesti suunal tehtud ummistusrünnete (DDoS) arv kasvas ka 2025. aastal: RIA registreeris rekordilised 756 rünnet, mida on üle kolmandiku rohkem kui aasta varem. Kuid neist vaid veidi alla sajal rünnakul oli sihitud teenustele ka mingi mõju. See on märkimisväärne areng võrreldes varasemaga, mil ründajate vaatest oli edukas pea iga viies rünnak.
Lisaks rünnakute mahu ja tehnilise keerukuse tõusule oli möödunud aasta oluliseks arenguks ka ründajate ringi laienemine. Kui varem oli Eesti populaarne sihtmärk kremlimeelsetele häktivistidele, siis eelmisel aastal võtsid meid sihikule ka palestiinameelsed rühmitused Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Kagu-Aasia riikidest. Nende kõige mahukamad ja enim teenusekatkestusi põhjustanud ründekampaaniad Eesti suunal toimusid aprillis ja mais.
Kusagile ei ole endiselt kadunud ka lunavararünnakud, mille arv ja põhjustatud kahju on maailmas kasvutrendis. Näiteks mõjutas lunavararünnak eelmisel aastal miljoneid lennureisijaid, aga ka mitmeid suuri ja tuntuid tööstusi. Murettekitavaid probleeme põhjustanud ründeid oli ka Eestis. Näiteks logistikaettevõte, kes langes ohvriks juba teist korda ning perearstikeskus, mille patsientide andmed, terviselood ja vastuvõtuajad kurjategijad lukku panid.
2025. aastal registreeriti üle 48 000 turvanõrkuse, mida on viiendiku võrra rohkem kui aasta varem. Nõrkusi parandavate turvauuenduste õigel ajal paigaldamata jätmine tõi näiteks kahele riigiasutusele VPN-seadmete kompromiteerimise, ühele Eesti ettevõttele lunavararünde, ühe Eesti raamatukogu süsteemi pahavara ja palju muud.
Möödunud aasta ulatuslikumad globaalsed häired said aga hoopiski alguse tehnilistest tõrgetest suurtes pilveteenustes. „See tuletas meelde, et katkestusi ei õnnestu vältida isegi tipptegijatel. Küberruumis ei ole piire ning nõrk lüli kusagil mujal mõjutab inimesi ühtmoodi nii Valgamaal kui ka Californias,“ sõnas Auväärt.
Nähes, kuidas pidevalt kasvava võimekusega kurjategijad mõtlevad välja aina uusi ja edukaid skeeme, ennustab küberturvalisuse keskuse juht järgmiseks aastaks küberruumis uute rekordite purunemist. „Küsimus on, kas oleme selleks valmis ja kui palju me laseme endale kahju teha. Tehisaru ning suurte keelemudelite areng jätkub ning kurjategijad ja agressiivselt meelestatud režiimid saavad AI abil järjest kiiremini ja tõhusamalt oma sihtmärke rünnata. Samas on tehisintellekt ka kahtlemata võimas abivahend, mis muudab nii inimeste kui ka organisatsioonide igapäevaelu lihtsamaks. Kuid seejuures ei tohi me unustada sellega kaasnevaid riske ega lasta kontrolli inimese käest tehnoloogia kätte,“ hoiatas Auväärt.
