Language switcher

Sa oled siin

Avaleht Riigi infosüsteem Riigiasutuste andmesidevõrk (riigivõrk)

Riigiasutuste andmesidevõrk (riigivõrk)

RIA pakub andmeside- ja internetiteenust riigiasutustele ning kohalikele omavalitsustele. Erandjuhul pakume andmeside- ja internetiteenust ka riigi nimel avalikku teenust osutavatele juriidilistele isikutele.

Arendame magistraalvõrku ja pakume riigivõrgu klientidele ka mõnda võrguteenust. Lisaks haldame dubleerivat interneti sõlmpunkti RTIX ning majutame interneti juurnimeserverit.

Sinised, valged ja rohelised kaablid

 

Magistraalvõrk

Magistraalvõrk võimaldab kiiret andmesideühendust riigi- ja omavalitusasutuste infosüsteemide vahel ning sidet teiste võrkudega Eestis ja välismaal.

Magistraalvõrgu strateegilisel planeerimisel jälgime järgmisi põhimõtteid:

  • Prioriteet on tagada riigisiseste magistraalkanalite piisav läbilaskevõime, et klientide infosüsteemid töötaksid tõrgeteta.
  • Magistraalvõrgu ressursist hoitakse reservis vähemalt 30%.
  • Võrgu kõrge käideldavuse tagamiseks hoiame ja arendame võrgustruktuuri nii, et peamised andmesidekanalid ja dubleerivad varukanalid tuleksid erinevatelt teenusepakkujatelt. Samuti jälgime, et iga linna ühendused oleksid dubleeritud.
  • Internetiühenduse välismaaga tagame sellises mahus, et tavapärane tööalane andmekasutus oleks piisavalt kiire ja dubleeritud.

Väärtus kliendile:

  • Tagame ülikiire ühenduse teiste Eesti avalike andmesidevõrkudega.
  • Magistraalvõrgu arendamisel teeme tihedat koostööd teiste riiklike andmesidevõrkude haldajatega (RIKS, HITSA, SMIT jt), et tagada ressursside maksimaalselt tõhus kasutus.
 

Võrguteenused riigivõrgu klientidele

DNS

Riigivõrk pakub oma klientidele sekundaarse nimeserveri ja vajadusel ka primaarse nimeserveri teenust. Nimeserveri teenuse saamiseks  või muudatuste esitamiseks saata e-kiri koos digiallkirjastatud sooviavaldusega aadressile help [at] ria.ee domeeni nimetuse ja domeeni primaarse nimeserveri asukohaga (seda juhul, kui primaarset nimeserverit hoitakse enda juures).

Seoses riigivõrgu portaali puudumisega nõuab riigivõrk alates 01.01.2021 riigivõrgu poolt hallatavates DNS-tsoonides muudatuste tegemiseks digiallkirjastatud dokumenti vastavalt tsooni haldajateks määratud või muudatuste tegemiseks volitatud isikutelt. 

Muudatuse eesmärk on suurendada turvalisust DNS-kirjete muudatuste tellimise protsessis.
 
Digitaalselt allkirjastatud volitused edastada aadressile help [at] ria.ee, kus need ka vastavalt registreeritakse. 

  1. DNS kirjeid saab tellida isik, kes on määratud domeeni halduskontaktiks või isik kes omab selleks eelnevalt meiliaadressile help [at] ria.ee saadetud volitust. 
  2. Tellimisele kuuluvad muudatused vormistatakse üheti mõistetavaks tekstifailiks ning digiallkirjastatakse. 
  3. Kasutaja edastab digiallkirjastatud (.asice) faili aadressile help [at] ria.ee sooviga viia sisse tellimuseks vormistatud muudatused.

DNSSEC

RIA pakub soovi korral oma klientidele riigivõrgus DNSSECi teenust. 
Sellisel juhul peab olema määratud kliendi primaarseks domeeni nimeserveriks Riigivõrk nimeserver.

NTP

Riigivõrgu kliendid saavad vajadusel kasutada täpse kellaaja teenust, määrates oma primaarseks ajaallikaks riigivõrgu ajaserveri (ntp.aso.ee).

Täpse kellaaja teenuse pakkumiseks kasutame GPS põhiseid STRATUM 1 klassi NTP servereid. Need on omavahel dubleeritud ja asuvad füüsiliselt erinevates asukohtades.

CACHE

Cache teenuse töö lõpetatud 31.12.2020.

TESTA

TESTA (Trans-European Services for Telematics between Administrations) on turvaline ja usaldusväärne andmesideteenus, mida kasutatakse andmevahetuseks ELi institutsioonide ja liikmesriikide vahel.

TESTA andmesidekanalit kasutab 12 IDA programmi projekti. Üldine suund on viia kõik ELi liikmesriikide vahelised turvalise andmevahetuse lahendused TESTA võrku.

Eesti ühines TESTA teenustega 2003. a kevadel. Sellest ajast on TESTA võrgusõlme haldaja RIA. Juurdepääsu TESTA võrku pakume oma klientidele riigivõrgu andmesidevõrgu baasil.

 

RTIX

​​​​Eesti avaliku võrgu kõrgema käideldavuse ja töökindluse huvides pakub RIA ka alljärgnevaid ühiselt kasutatavaid teenuseid.

RTIX

RTIX on riigi hallatav dubleeriv interneti sõlmpunkt, mis ühendab omavahel Eesti internetivõrgud. Selle eesmärk on tagada võrkude omavaheline liiklus ka siis, kui ühendus välisriikidega on mingil põhjusel häiritud.


​​​​​Sõlmpunkt on olemuselt sarnane TIX ja LTIX sõlmedele. Liituda võivad Eestis tegutsevad firmad ja organisatsioonid, kes pakuvad IP-teenuseid, omavad RIPE registreeritud AS numbrit ja aadressivahemikku.

Liitumine RTIX sõlmega on tasuta. Omavahelise peeringu tingimuste osas lepivad RTIX sõlmel olijad omavahel ise kokku.

Korduma kippuvad küsimused

Tahan oma domeeni registreerida. Kas seda teeb RIA?

RIA ei paku domeeni registreerimise teenust. Kui soovite oma asutusele .ee alamdomeeni (nt asutus.ee), siis tuleb domeeni registreerimiseks valida üks ametlikest registripidajatest.
Registripidajate nimekiri on saadaval Eesti Interneti Sihtasutuse kodulehel ». Samalt lehelt saab infot ka domeeni reeglite kohta ».
Soovitame oma domeenide registreerimisel valida välja üks registripidaja, mis lihtsustab oluliselt edasist suhtlust ja perioodilist arveldamist.
Enne registreerimist uurige, ega keegi teine ei kasuta juba sellist alamdomeeni. Domeeni otsinguvorm asub samuti Eesti Interneti Sihtasutuse kodulehel ».
Domeenivaidluste reglemendi ja vaidlustuse kord »

Domeeni registreerimise vormis nõutakse sekundaarset nimeserverit. Mis see on? Kust ma selle võtan?

Sekundaarne nimeserver tõmbab automaatselt primaarsest nimeserverist kogu info domeeni kohta, mille jaoks ta sekundaarne on. Välismaailmast selle domeeni kohta tulnud päringud ei tee vahet, kas saavad vastuse primaarsest või sekundaarsest nimeserverist. Domeeni haldaja parandused originaalandmetesse primaarsel nimeserveril kajastuvad mõne aja pärast ka sekundaarsel.
Sekundaarse nimeserveri pidamine ei nõua olulist lisatööd. Seetõttu pakub RIA riigiasutustele sekundaarse nimeserveri teenust oma nimeserveril ans2.aso.ee IP-aadressiga 195.80.96.217. RIA-lt sekundaarse nimeserveri teenuse saamiseks, tuleb saata e-kiri aadressile help [at] ria.ee. Selles tuleb kirjeldada, millisele domeenile seda on vaja ja kus asub selle domeeni primaarne nimeserver.

Kuidas kasutada riigivõrgu rekursiivseid nimeservereid?

Selleks, et pääseda töökohaarvutist internetti, peab töökohaarvuti saama lahendada domeeninimed IP-aadressideks. Töökohaarvuti kasutab nimede lahendamiseks rekursiivse nimeserveri teenust.
Töökohaarvuti võrguseadistuste juures sobivad selleks riigivõrgu kahe rekursiivse nimeserveri IP-aadressid (kaks on vajalik suurema töökindluse saavutamiseks):
• 195.80.103.200
• 195.80.96.222.
Sarnaselt töökohaarvutile saab riigivõrgu rekursiivseid nimeservereid kasutada ka asutuse võrguseadmetest, kohalikest serveritest ja muudest seadmetest.
Lisaks saab tööle seadistada kohaliku vahendava nimeserveri (forwarding dns server), mis kasutab riigivõrgu rekursiivset nimeserverit oma päringutele vastuste saamisel. Selle tulemusena esitavad asutuse töökohaarvutid päringu kohalikule vahendavale nimeserverile, mis esitab omakorda päringu riigivõrgu rekursiivsele nimeserverile. Kuna kohalik nimeserver puhverdab päringute vastuseid, siis paistab töökohaarvutitele nimelahendus kiirem. Suurema töökindluse saavutamiseks tuleb ka kohalikus vahendavas nimeserveris näidata riigivõrgu mõlema rekursiivse nimeserveri IP-aadressid.
Riigivõrgu rekursiivseid nimeservereid saavad kasutada ainult riigivõrgu kliendid, töötades riigivõrgu aadressruumis.

Kas riigivõrgul on meiliserver? 

Riigivõrk ei paku kasutajakontodega meiliserveri teenust – ei ole võimalik saada POP3 postkaste ega "webmaili". Peate kasutama oma firma meiliserverit või mõnda "tasuta" serverit (hot.ee, mail.ee, jt).
Viimati muudetud: 12.01.2021

Kas said vastuse oma küsimusele?


Ma ei soovi tagasisidet saata
Täname tagasiside eest!