Language switcher

Sa oled siin

Avaleht Riigi infosüsteem Riigiasutuste andmesidevõrk (riigivõrk)

Riigiasutuste andmesidevõrk (riigivõrk)

RIA pakub andmeside- ja internetiteenust riigiasutustele ning kohalikele omavalitsustele. Erandjuhul pakume andmeside- ja internetiteenust ka riigi nimel avalikku teenust osutavatele juriidilistele isikutele.

Arendame magistraalvõrku ja pakume riigivõrgu klientidele ka mõnda võrguteenust. Lisaks haldame dubleerivat interneti sõlmpunkti RTIX ning majutame interneti juurnimeserverit.

Sinised, valged ja rohelised kaablid

 

Magistraalvõrk

Magistraalvõrk võimaldab kiiret andmesideühendust riigi- ja omavalitusasutuste infosüsteemide vahel ning sidet teiste võrkudega Eestis ja välismaal.

Magistraalvõrgu strateegilisel planeerimisel jälgime järgmisi põhimõtteid:

  • Prioriteet on tagada riigisiseste magistraalkanalite piisav läbilaskevõime, et klientide infosüsteemid töötaksid tõrgeteta.
  • Magistraalvõrgu ressursist hoitakse reservis vähemalt 30%.
  • Võrgu kõrge käideldavuse tagamiseks hoiame ja arendame võrgustruktuuri nii, et peamised andmesidekanalid ja dubleerivad varukanalid tuleksid erinevatelt teenusepakkujatelt. Samuti jälgime, et iga linna ühendused oleksid dubleeritud.
  • Internetiühenduse välismaaga tagame sellises mahus, et tavapärane tööalane andmekasutus oleks piisavalt kiire ja dubleeritud.

Väärtus kliendile:

  • Tagame ülikiire ühenduse teiste Eesti avalike andmesidevõrkudega.
  • Magistraalvõrgu arendamisel teeme tihedat koostööd teiste riiklike andmesidevõrkude haldajatega (RIKS, HITSA, SMIT jt), et tagada ressursside maksimaalselt tõhus kasutus.
 

Võrguteenused riigivõrgu (ASONet) klientidele

DNS

Riigivõrk pakub oma klientidele sekundaarse nimeserveri ja vajadusel ka primaarse nimeserveri teenust. Nimeserveri teenuse saamiseks tuleb saata e-kiri aadressile hostmaster@aso.ee domeeni nimetuse ja domeeni primaarse nimeserveri asukohaga (seda juhul, kui primaarset nimeserverit hoitakse enda juures).

DNSSEC

RIA pakub soovi korral oma klientidele riigivõrgus DNSSECi teenust. 
Sellisel juhul peab olema määratud kliendi primaarseks domeeni nimeserveriks ASO nimeserver.

NTP

Riigivõrgu kliendid saavad vajadusel kasutada täpse kellaaja teenust, määrates oma primaarseks ajaallikaks ASO ajaserveri (ntp.aso.ee).
Täpse kellaaja teenuse pakkumiseks kasutame GPS põhiseid STRATUM 1 klassi NTP servereid. Need on omavahel dubleeritud ja asuvad füüsiliselt erinevates asukohtades.

CACHE

Riigivõrgu kliendid saavad vajadusel kasutada puhverservereid, et pöörduda avaliku võrgu ftp- ja http-ressursside poole. Teenus sobib staatilisema iseloomuga ressursside (nt operatsioonisüsteemide uuendused jms) kasutamiseks. Häälestamiseks vaata juhiseid korduma kippuvate küsimuste alt.

TESTA

TESTA (Trans-European Services for Telematics between Administrations) on turvaline ja usaldusväärne andmesideteenus, mida kasutatakse andmevahetuseks ELi institutsioonide ja liikmesriikide vahel.
TESTA andmesidekanalit kasutab 12 IDA programmi projekti. Üldine suund on viia kõik ELi liikmesriikide vahelised turvalise andmevahetuse lahendused TESTA võrku.
Eesti ühines TESTA teenustega 2003. a kevadel. Sellest ajast on TESTA võrgusõlme haldaja RIA. Juurdepääsu TESTA võrku pakume oma klientidele ASOnet andmesidevõrgu baasil.

 

RTIX

​​​​Eesti avaliku võrgu kõrgema käideldavuse ja töökindluse huvides pakub RIA ka alljärgnevaid ühiselt kasutatavaid teenuseid.

RTIX

RTIX on riigi hallatav dubleeriv interneti sõlmpunkt, mis ühendab omavahel Eesti internetivõrgud. Selle eesmärk on tagada võrkude omavaheline liiklus ka siis, kui ühendus välisriikidega on mingil põhjusel häiritud.


​​​​​Sõlmpunkt on olemuselt sarnane TIX ja LTIX sõlmedele. Liituda võivad Eestis tegutsevad firmad ja organisatsioonid, kes pakuvad IP-teenuseid, omavad RIPE registreeritud AS numbrit ja aadressivahemikku.

Liitumine RTIX sõlmega on tasuta. Omavahelise peeringu tingimuste osas lepivad RTIX sõlmel olijad omavahel ise kokku.

Korduma kippuvad küsimused

Tahan oma domeeni registreerida. Kas seda teeb RIA?

RIA ei paku domeeni registreerimise teenust. Kui soovite oma asutusele .ee alamdomeeni (nt mingiasutus.ee), siis tuleb domeeni registreerimiseks valida üks ametlikest registripidajatest.
Registripidajate nimekiri on saadaval Eesti Interneti Sihtasutuse kodulehel ». Samalt lehelt saab infot ka domeeni reeglite kohta ».
Soovitame oma domeenide registreerimisel valida välja üks registripidaja, mis lihtsustab oluliselt edasist suhtlust ja perioodilist arveldamist.
Enne registreerimist uurige, ega keegi teine ei kasuta juba sellist alamdomeeni. Domeeni otsinguvorm asub samuti Eesti Interneti Sihtasutuse kodulehel ».
Domeenivaidluste reglemendi ja vaidlustuse kord »

Domeeni registreerimise vormis nõutakse sekundaarset nimeserverit. Mis see on? Kust ma selle võtan?

Sekundaarne nimeserver tõmbab automaatselt primaarsest nimeserverist kogu info domeeni kohta, mille jaoks ta sekundaarne on. Välismaailmast selle domeeni kohta tulnud päringud ei tee vahet, kas saavad vastuse primaarsest või sekundaarsest nimeserverist. Domeeni haldaja parandused originaalandmetesse primaarsel nimeserveril kajastuvad mõne aja pärast ka sekundaarsel.
Sekundaarse nimeserveri pidamine ei nõua olulist lisatööd. Seetõttu pakub RIA riigiasutustele sekundaarse nimeserveri teenust oma nimeserveril ans2.aso.ee IP-aadressiga 195.80.96.217. RIA-lt sekundaarse nimeserveri teenuse saamiseks, tuleb saata e-kiri aadressile hostmaster@aso.ee. Selles tuleb kirjeldada, millisele domeenile seda on vaja ja kus asub selle domeeni primaarne nimeserver.

Kuidas kasutada ASO rekursiivseid nimeservereid?

Selleks, et pääseda töökohaarvutist internetti, peab töökohaarvuti saama lahendada domeeninimed IP-aadressideks. Töökohaarvuti kasutab nimede lahendamiseks rekursiivse nimeserveri teenust.
Töökohaarvuti võrguseadistuste juures sobivad selleks ASO kahe rekursiivse nimeserveri IP-aadressid (kaks on vajalik suurema töökindluse saavutamiseks):
• 195.80.103.200
• 195.80.96.222.
Sarnaselt töökohaarvutile saab ASO rekursiivseid nimeservereid kasutada ka asutuse võrguseadmetest, kohalikest serveritest ja muudest seadmetest.
Lisaks saab tööle seadistada kohaliku vahendava nimeserveri (forwarding dns server), mis kasutab ASO rekursiivset nimeserverit oma päringutele vastuste saamisel. Selle tulemusena esitavad asutuse töökohaarvutid päringu kohalikule vahendavale nimeserverile, mis esitab omakorda päringu ASO rekursiivsele nimeserverile. Kuna kohalik nimeserver puhverdab päringute vastuseid, siis paistab töökohaarvutitele nimelahendus kiirem. Suurema töökindluse saavutamiseks tuleb ka kohalikus vahendavas nimeserveris näidata ASO mõlema rekursiivse nimeserveri IP-aadressid.
ASO rekursiivseid nimeservereid saavad kasutada ainult ASONeti kliendid, töötades ASONeti aadressruumis.

Kas ASO-l on meiliserver? 

ASO ei paku kasutajakontodega meiliserveri teenust – ei ole võimalik saada POP3 postkaste ega "webmaili". Peate kasutama oma firma meiliserverit või mõnda "tasuta" serverit (hot.ee, mail.ee, jt).

Kuidas konfigureerida oma asutuse proxyt?

Soovitame siiski otse internetti pöörduda ilma cache.aso.ee-d kasutamata. Cache’i kasutamine on tänapäeva dünaamilise veebisisu juures järjest väiksemat mõtet omav.
Kui on väga vaja ASO cache'i vahendajana kasutada, siis määrake puhverserveri aadressiks cache.aso.ee ja pordiks 3128.
Viimati muudetud: 08.07.2020

Kas said vastuse oma küsimusele?


Ma ei soovi tagasisidet saata
Täname tagasiside eest!