Riigi infosüsteemi teejuht

Riigi infosüsteemi teejuht»Eesti IT-edulood»90% tuludeklaratsioone on elektroonilised

Vähenda

Suurenda

Prindi

90% tuludeklaratsioone on elektroonilised (2010)

E-maksuameti projektiga soovis Maksuamet luua maksumaksjatele võimaluse riigiga elektrooniliseks suhtlemiseks. Teisalt soovis amet vähendada enda halduskoormust ja kulusid deklaratsioonide käitlemisel.

E-maksuamet/E-toll (klõpsa pildil ja vaata suuremalt)Projekti peamine väärtus oli järgmine:

  • maksumaksjad said võimaluse kasutada uusi teenuseid internetipankades;
  • pangad lisasid tooteportfelli uue atraktiivse e-teenuse;
  • Maksuamet tõstis minimaalsete kulutustega teenindustaset.

Nii algas kõik

Projekti initsiaator 1999. aasta lõpus oli Maksuamet, kus juhtidel tekkis mõte Eesti Telefoni ja Hansapanga ladusa koostöö eeskujul pakkuda ka maksumaksjatele uuenduslikke teenuseid.

Projekt kestis 2000. aasta jaanuarist 2001. aasta septembrini ning Maksuameti põhilised koostööpartnerid selle elluviimisel olid Hansapank (Swedbank) ja Ühispank (SEB). Erinevatel etappidel kasutati ka firmade Sema Group Belgium, Abobase Systems ja AS Emor abi.

Alamprojekti "Tulumaksu registreerimise andmebaas Maksuametile" läbiviimisel tehti koostööd Phare Eesti üksusega. Projekti lõpujärgus kaasati kasusaajana Sotsiaalkindlustusamet, Keskkriminaalpolitsei ja Riigihangete amet.

10% kogu projekti maksumusest kattis Phare, ülejäänu viidi ellu Maksuameti majasiseste jõududega Aare Lapõnini eestvedamisel.

Tuludeklaratsioonid elektrooniliseks

Projekti esimeses etapis anti füüsilisest isikust maksumaksjatele võimalus esitada oma 1999. aasta tuludeklaratsioonid Hansapanga ja Ühispanga internetiportaalide kaudu. Pilootprojekti käigus loodeti saada füüsiliste isikute 300 000 deklaratsioonist 10 000 elektrooniliselt. Elektrooniliselt esitati 2000. aasta märtsis 11 760 deklaratsiooni, 10% oodatust enam.

Projekti teise etapi eesmärk oli e-maksuamet inimestele kättesaadavaks teha teiste pankade ning Maksuameti portaali kaudu. Kogu rakenduse töötas välja Maksuamet. Autentimiseks kasutati internetipanku, kuid loodi ka täiendav suhtluskanal ameti enda portaalis. Nii sündiski 2000. aasta novembris e-maksuameti rakendus.

2000. aasta lõpus korraldati e-maksuameti projekti kolmanda etapina maksumaksjate teavitamise kampaania ning AS Emor uuris arvamust tuludeklaratsioonide täitmisest internetis. Tulemused ei lasknud end kaua oodata – 2000. aasta tuludeklaratsioone esitati juba kolm korda rohkem kui eelnenud aastal.

2001. alguseks oli projekt oma esialgse eesmärgi saavutanud - maksumaksjatele oli loodud võimalus elektrooniliseks suhtlemiseks riigiga. Rakenduse käivitamisest alates on Maksuamet seda pidevalt edasi arendanud.

2002. aasta lõpul liideti Maksuameti ja Tolliameti IT-üksused, hiljem infosüsteemid ja ka ametid ise.

Uuemad arengud

2007. aastal toimus e-maksuameti laiem uuendamine. Keskkond sai uue väljanägemise ning lisandus vene keele valik. Olgu öeldud, et 2010. aastal lisandus ka inglise keel.

Aasta-aastalt on Maksu ja Tolliameti (MTA) e-teenuste osakaal pidevalt kasvanud. 2009. aasta lõpuks esitati elektrooniliselt juba 90% tulu- ning 98% tollideklaratsioonidest.

Lisaks on loodud palju muid lisateenuseid, mis vähendavad kliendi koormust MTA-ga suhtlemisel ja info saamisel.

“E-maksuamet/e-toll” projekt esindas Eestit 2008. aasta oktoobris Pariisis toimunud 5. üle-euroopalisel avaliku sektori kvaliteedikonverentsil.

Haridusministeeriumi konkursil "Riigiasutuste koostööprojekt 2000-2001" sai e-maksuamet kasutajasõbralikkuse eest ühe neljast eripreemiast (peaauhinda välja ei antud).

E-maksuamet/e-toll on paindlik lahendus, mida on võimalik vastavalt kasutajate vajadustele edasi arendada ja teiste süsteemidega integreerida. Projekt on andnud märkimisväärse panuse nii maksude administreerimisse kui ka terve avaliku sektori töö tõhusamaks muutmiseks.

Välja töötatud Euroopa Liidu struktuurifondide
programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames.

Euroopa Liit

Sulge