Siht oli suurendada ja levitada teadmust teenustetaristu loodud komponentide ning tuleviku arenguvajaduste kohta, et tagada taristu jätkusuutlik areng ja piiriülene toimimine. Toetusskeemi kogumaht oli 8 117 647 eurot ja seda rahastati ELi struktuuritoetusest (Euroopa Regionaalarengu Fond, rahastuse ulatus 85% ehk 6,9 miljonit eurot).
Tegevused viidi ellu aastatel 2015–2022. Abikõlblikkuse periood oli 6.6.2015–30.6.2023.
Toetusskeemi rakendusasutus oli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning elluviija Riigi Infosüsteemi Amet.
Tegevused viidi ellu vastavalt rakendusasutuse kinnitatud tegevuskavale.
Tegevused 2015–2022
Riigi Infosüsteemi Amet koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja teiste osapooltega viis toetusskeemist ellu, korraldas ja tellis järgnevat:
- infoühiskonda puudutavad hindamised, kontseptsioonid, uuringud ja analüüsid;
- standardid, raamistikud, metoodilised juhendid ja koolitusmaterjalid;
- koolitused, seminarid, töötoad, infopäevad, konverentsid ja kursused;
- kommunikatsiooni- ja turunduskampaaniad, teavitustegevused ja esitlused.
Toetusskeemi tegevused olid suunatud järgmistele sihtrühmadele:
- teenuste baastaristu ja e-teenuste arendamisega seotud osapooltele (avalik sektor, poliitikakujundajad, ettevõtjad);
- IKT-lahenduste tänastele ja tulevastele tarbijatele (üksikisikud, ettevõtjad, ametnikud);
- ühiskonna arvamusliidritele ja meedia esindajatele;
- teiste riikide avalikule sektorile, ettevõtjatele ja rahvusvahelise meedia esindajatele;
- infoühiskonna poliitikakujundamise eest vastutavatele või sellesse panustavatele osapooltele.
Üritused ja koolitused
Toetusskeemist korraldati teenustetaristut ja infoühiskonda käsitlevaid koolitusi, seminare, töötubasid, infopäevi, kursusi ja konverentse ning edendati vastavate koostöövõrgustike tööd.
Eesmärk oli tõsta nii riigi infosüsteemi arendajate (avalik sektor kui arenduste tellija, IKT-sektor kui arendaja) kui teiste eluvaldkondade poliitikakujundajate teadlikkust ja arusaamist infoühiskonnast, IKT mõjust, teenustetaristust, riigi infosüsteemi arendamise nõuetest ja põhimõtetest, küberturvalisusest ja muust taolisest.
Korraldati kursuseid ja muid üritusi kõrgemate riigiametnike, poliitikute, arvamusliidrite ning meedia esindajate ja toetatavate tegevuste teiste sihtgruppide teadlikkuse suurendamiseks infoühiskonna võimalustest ja ohtudest (näiteks kõrgemate infoühiskonna kursuste korraldamine poliitikakujundajatele).
Viidi läbi infopäevi, töötubasid, koolitusi ja muid seesuguseid üritusi IKT-lahenduste kasutajatele, eelkõige ettevõtjatele ja ametnikele. Eesmärk oli suurendada teenustetaristu kasutuselevõttu.
Piiriülese koosvõime edendamiseks, Eesti riigi infosüsteemi tehtud investeeringute kaitsmiseks ja internetivabaduse tagamiseks korraldati rahvusvahelisi üritusi. Näiteks korraldati rahvusvahelisi konverentse ja seminare infoühiskonna arendamise kogemuste vahetuseks ning piiriülese teenuste baastaristu ja teenuste arendamiseks; hõlbustati vastavate võrgustike tööd.
Tark e-riik üritused ja koolitused
Koolituste- ja üritustesarja „Tark e-riik“ eesmärk oli tõsta avaliku ja erasektori teadlikkust pidevalt arenevatest info- ja sidesüsteemidest. Samuti nende toimimisalustest ja -protsessidest, kasutusvõimalustest, turvariskidest ja kaitsemeetmetest.
Sarjas "Tark e-riik" korraldati koolitusi, seminare ja infopäevi. Need polnud suunatud üksnes infotehnoloogidele, vaid ka paljude teiste elualade esindajatele. Sihtgrupid olid näiteks elutähtsate teenuste osutajad, andmekogude pidajad, dokumendihaldurid, raamatupidajad, juristid, IT arendajad jpt.
Suure osakaalu moodustasid küberturvalisuse teemalised üritused. Kuna ühiskonna sõltuvus infosüsteemidest suureneb, oli vaja järjest enam panustada nende kaitsmisele ja järjepidevale toimimisele.
Muud üritused
Lisaks Tark e-riik sarjale viidi toetusskeemist ellu ka teisi üritusi. Näiteks korraldati toetusskeemist:
- D5 (Digital 5) koostöövõrgustiku 2015. a aastakohtumine
- Ava- ja suurandmete teenuste ja rakenduste loomise konkurss 2016. aastal
- OECD liikmesriikide IT-juhtide aastakohtumine "OECD E-Leaders 2016"
- Rahvusvaheline infoühiskonna konverents "Nordic Digital Day 2016"
- E-valitsemise konverents "Ministerial eGovernment Conference" 2017. aastal
- E-õiguskeskkonna valdkonna ideehäkaton "Idea Garage: e-Justice" 2017. aastal
- Rahvusvaheline CERT-EE sümpoosion 2016., 2017. ja 2018. aastal.
Uuringud ja analüüsid
Selleks, et tagada teenustetaristu ambitsioonikas, jätkusuutlik ning turvaline areng, peab taristu arendamine olema teadmistepõhine ja trende arvestav.
Toetusskeemist:
- analüüsiti ja uuriti teenustetaristu (nt X-tee, elektrooniline identiteet, riigi teabeväravad jt teenuste arendamist võimaldavad ühised osad) olemasolevate komponentide mõju ja arenguvajadusi nii selleks, et tagada riigi infosüsteemi vastavus tehnoloogia arengule kui ka selleks, et kindlustada teenustetaristu valmisolek piiriüleseks teenuste osutamiseks,
- uuriti nii tehnoloogia kui sotsiaalmajanduslikke trende ning infoühiskonna mõju riigi infosüsteemi arendamisele ja poliitikakujundamisele,
- kaardistati teenustetaristu kasutatavust ning uuritakse võimalusi ja vajadusi kasutuselevõtu edendamiseks,
- viidi läbi analüüse ja uuringuid andmete ja info kättesaadavuse parandamiseks, andmeanalüüsi võimekuse tõstmiseks jms.
Tellitud uuringud ja analüüsid
Juhendmaterjalid ja raamistikud
Teenustetaristu arendamiseks ja riigi infosüsteemi toimimiseks ühtse tervikuna on vajalik ühtsete põhimõtete olemasolu ja nende järgimine.
Toetusskeemist:
- töötati välja ning levitati näiteks koosvõime raamistiku ja IT arhitektuuri dokumente;
- töötati välja juhendmaterjale, käsiraamatuid ja metoodikaid teenustetaristu arendamiseks, haldamiseks ja kasutuselevõtuks nii avalikus kui erasektoris;
- loodi ja levitati juhend- ja koolitusmaterjale IKT-lahenduste arendamiseks turvalisel moel;
- töötati välja ja võeti kasutusele juhendmaterjale, metoodikaid jms infoühiskonna mõju hindamiseks.
E-Eesti rahvusvahelise maine edendamine
Riigi Infosüsteemi Ameti, Riigikantselei ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel koostas Callisto Group OÜ e-Eesti rahvusvahelise maine edendamise tegevuskava aastateks 2017–2019 ning korraldas esimese aasta tegevused.
Saadud kogemustele tuginedes kohandati 2018.–2019. aasta tegevuskava.
Tööd tehti ELi struktuuritoetuse toetusskeemist "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel.
Tegevuskava dokumendid
Andmekvaliteedi tagamise juhend
Eesti riigi infosüsteem põhineb paljudel erinevatel andmekogudel. Andmekogudes olevate andmete kvaliteet mõjutab otseselt riigi toimimist. Mida parem on andmekogudes olevate andmete kvaliteet, st mida väiksema viivitusega ja täpsemalt vastavad andmed tegelikkusele, seda paremini suunatud, mugavamaid ja lihtsamalt kättesaadavaid teenuseid on võimalik riigi elanikkonnale pakkuda ning seda täpsemaid otsuseid on võimalik vastu võtta riigi juhtimisel.
Riigi Infosüsteemi Ameti (edaspidi RIA) tellimusel viidi läbi andmekvaliteedi uuring, mille tulemusena töötati välja andmekvaliteedi tagamise juhend andmekogu omanikele. Lisaks töötati välja juhend RIA-le, mis annab soovitusi juhtida andmekvaliteeti riigi tasandil.
Teavitustegevused
Toetusskeemist tehti teavitustegevusi ning kommunikatsiooni- ja turunduskampaaniaid selleks, et teenustetaristut tahetaks ja osataks kasutada, sealhulgas turvalisel ning privaatsust austaval moel.
- Korraldati kampaaniaid ja teavitustegevusi, mis toetasid usaldust infoühiskonna vastu ning oskuslikku ja turvalist käitumist selle liikmena.
- Koostati ja avaldati publikatsioone, turundus- ja infomaterjale ning toodeti tele- ja raadiosaateid, et jõuda sõnumitega eelnevalt määratletud sihtgruppideni. Näiteks informeeriti inimesi interneti kasutamise võimalustest, et nad saaksid mitmekülgsema internetikasutuse kaudu oma isikliku heaolu parandada.
- Korraldati ka infoühiskonna teadlikkuse tõstmisele ning parimate praktikate vahendamisele suunatud konkursse ning anti välja auhindu.
X-tee turundusmaterjalid (2016)
2016. aastal valmisid X-tee turundusmaterjalid, sealhulgas visuaalsed baaselemendid, üldjoonis, faktileht ja animatsioon. X-tee animatsioon tunnistati 2016. aasta selge sõnumi auhinna vääriliseks, samuti pälvis tunnustuse konkursil "Eesti disainiauhind 2016", kus X-tee animatsioon tunnistati animatsioonikategooria võitjaks.
Nutiseadmete turvalise kasutamise teavituskampaania (2016–2017)
Kampaania korraldati koostöös NutiKaitse 2017 projektiga. Esimene osa toimus oktoobris 2016 ning teine osa mais 2017. Kampaania tugines viie põhilise nutiturvalisuse sõnumi levitamisele ja selle tulemusel toodi nutiturvalisuse teema rohkem avalikkuse ette. Kampaania aitas teadvustada nutiseadmetega seonduvaid riske ja propageerida nutiseadmete turvalise kasutamise praktikaid.
Eesti parim mobiilirakendus 2016
Konkursil osales kokku 54 mobiilirakendust. 2016. aasta parimaks mobiilirakenduseks valiti Pipedrive-Sales CMR. Eriauhinnad said Bike-ID (uudne ärimudel), VitalFields (innovatsioon) ja Pocopay (parim disain). Konkursi korraldamisel tehti koostööd NutiKaitse 2017 projektiga ja NutiKaitse 2017 eriauhinna sai Pocopay mobiilirakendus.
Viimati uuendatud 20.01.2026
