Language switcher

Sa oled siin

RIA küberturvalisuse aastaraamat võtab kokku mõjukamad juhtumid küberruumis

Riigi infosüsteemi amet (RIA) kirjutab värskes küberturvalisuse aastaraamatus möödunud aasta rekordarv õngitsustest, ummistusrünnakutest, Emotet pahavarast ja ministeeriumeid tabanud küberrünnakutest. Intsidentide kõrval saab lugeda COVID-19 mõjust Eesti küberruumile, RIA suuremast rollist valimistel ning tutvuda uue Eesti infoturbestandardiga ja olulisemate arengutega rahvusvahelises küberkoostöös. Aastaraamatuga saab tutvuda RIA kodulehel (2.32 MB, PDF).

„Koroonakriis mõjutas ka küberruumis toimuvat. Esiteks nägime, et kurjategijad kasutasid inimeste hirme ja teadmatust ära selleks, et liba- ja õngitsuskirjadega tulu teenida. Kuna tavapärane elu seiskus, siis kolis suur osa elust digitaalsetesse lahendusse ning oli tunda, et paljud ettevõtted ja asutused polnud selleks siis valmis – näiteks pääsesid pätid mõnede ettevõtete andmetele ligi, sest kaugtöölahendused polnud õigesti seadistatud,“ kirjeldab RIA analüüsi- ja ennetusosakonna juht Märt Hiietamm. „Pole olemas valdkondi, mida ei saaks küberintsidentidega mõjutada. See tähendab, et iga inimene, ettevõte ja asutus peab pidevalt panustama enese kaitsmisele küberruumis. Teisiti enam lihtsalt ei saa.“

RIA küberintsidentide käsitlemise osakond (CERT-EE) registreeris eelmisel aastal 2722 mõjuga intsidenti. Aastale andsid tooni panga- ja meilikontode õngitsused, väljapressimistega ummistusründed (DDoS) ja seni teadmata turvanõrkused. Kuigi mullu oli pettuseid rohkem, siis suuri kahjujuhtumeid oli vähem. RIA-le teadaolevalt oli mullu suurim ühekordne kahju üle 41 000 euro, mille ühe Viljandi ettevõtte partner petturite kontole kandis. Selle aasta alguses toimus arvepettuse katse, mis õnnestumise korral purustanuks ligi 900 000 euroga kahjurekordeid. Tänu töötajate tähelepanelikkusele jäid maksed petturite kontole tegemata.

Raamatust saab muuhulgas lugeda veel uue Eesti infoturbestandardi kohta ning teada, kuidas RIA juhitav EU CyberNet rajab Dominikaani Vabariiki küberturvalisuse oivakeskuse. Ka tuleb juttu RIA rollist valimistel ja loodavast ELi küberkompententsikeskusest. Riigi küberturvalisuse poliitika juht Raul Rikk kirjutab 5G-võrkude turvalisuse tagamisest, keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo juht Oskar Gross küberturvalisuse hoidmisest ning välisministeeriumi küberdiplomaatia osakonna peadirektor Heli Tiirmaa-Klaar selgitab, kuidas on Eestist saanud küberdiplomaatia teerajaja.

„RIA küberturvalisuse aastaraamatu mõte on anda lugejale lai hetkepilt Eesti küberturvalisuse tasemest ning selle kaante vahele on koondatud huvitavat lugemist igaühele ja häid soovitusi küberturvalisuse eest vastutavatele inimestele,“ leiab Märt Hiietamm.

Varasemaid aastaraamatuid saab lugeda RIA kodulehelt ria.ee/et/ametist/uuringud-analuusid-ulevaated.html.

Seiko Kuik
RIA pressiesindaja

Veel uudiseid samal teemal

15.10.2021

Valimisteenistus: Automaattõlge ei mõjutanud kandidaatide nimede kuvamist valijarakenduses

Kandidaatide nimekirjad valimiste infosüsteemis, e-hääletamise infosüsteemis ja ka veebilehel kov2021.valimised.ee on korrektsed.

12.10.2021

Trendid ja tähelepanekud küberruumis – III kvartal 2021

12.10.2021 – Teemad: Confluence'i turvaaugu kaudu rünnati Eesti riigiasutuste siseveebe, taakvara on valupunkt nii avalikus kui ka erasektoris, krüptorahaga seotud petuskeemid tõusuteel, ööpäev Eesti küberruumis: nakatumised, rünnakud ja haavatavused.