Language switcher

Sa oled siin

Margus Noormaa: tuleviku kriisijuhtimist toetavad hästi toimivad digilahendused

Valitsust on võtnud viirusega hakkamasaamise osas kritiseerida kõik, kellel vähegi sulg peos seisab. Kas tehtu hindamiseks on põhjust selliseks kriitikaks või peaksime vaatama kriisile objektiivsemalt otsa?

Kui võrdleme kasvõi seda, mis moodi saime hakkama aasta tagasi, siis pilt ei ole tegelikult nii trööstitu. Loomulikult on tagantjärele tarkus täppisteadus, aga sellega pole paraku reaalajas midagi peale hakata. Kui ainult oleks meil võimsad lahendused – digitaalsed vaktsineerimispassid ja nakatumist jälgida võimaldavad äpid. Ideaalis lausa pluginad, mille abil saaks nakatumist ennetada. Küll siis oleks hästi. Paraku ei ole neid (võlu)lahendusi veel kõiki olemas. Aga küll need tekivad. Ja järgmisteks sarnasteks kriisideks oleme kindlasti seeläbi palju paremini valmis. 

Ei saa kuidagi nõustuda kriitikaga, et digitiiger magab, liigub laisalt või on hoopis surnud. See, et me ei ole suutnud oma digivõimekust täiel määral kasutada kriisi juhtimiseks, ei ole tingitud digitiigri nõrkusest vaid sellest, et meil ei ole olnud varasemalt sellist kogemust. Kui meenutada, kuidas ja miks hakati eelmise sajandi lõpus digiriiki arendama, siis peamiseks põhjuseks oli meie vaesus. Kuidagi pidi riiki juhtima ka väga piiratud ressursside tingimustes. Digiriik tundus selleks hea, odav ja ka äge võimalus. 

Sellest vaesusest ei ole me tänaseni kahjuks vabanenud ja see väljendub selles, et me ei ole saanud ega suutnud arendada kõiki riigi toimimiseks olulisi valdkondi võrdselt hästi. Üsna heal tasemel on meie digiriigi baastaristu ehk siis lahendused, mis on digiriigi toimimiseks hädavajalikud (näiteks riigivõrk, andmevahetus jms). Pisut halvem on seis järgmise kihiga ehk inimestele mõeldud teenustega. Seal hulgas on vaeslapse osas olnud ka tervishoiu sektor. Mõtleme kasvõi sellele, mis ajast on meil olemas riiklik digiregistratuur või kui kaua on tegelikult toiminud digilugu olukorras, kus meil on riigis vaid neli keskhaiglat. Tundub, et poleks ju midagi lihtsamat kui nende haiglate infosüsteemid ja andmekogud ühtlustada ning patsiendi vaates oleks pilt ideaalne. Ometigi on see teekond olnud vaevaline, kuna tervishoiu digilahenduste arendamine ei ole olnud riiklikult väga kõrge prioriteetsusega. Täna on aga hoopis teine lugu ja see on prioriteet. 

Aga valdkonna hästi väljaarendamine võtab paratamatult aega, kriisi ajal kindlasti rohkem, kui me seda sooviks.  Sellest johtuvalt olemegi seisus, kus tahaks, et tervishoius oleks kõik digilahendused olemas kohe praegu ning kõik toimuks veatult. Paraku ei ole digilahendused ainuke võluvits, vaja on ka muud – toimivat ja toetavat õiguskeskkonda ning inimesi, kes kõik selle ellu viivad. Ja inimesi, kes teevad otsuseid. 

Eesti suuruses riigis võiks olla läbivalt kõigil otsustustasemetel sh valitsuses lähenemine, et igasugune ennetus ja valmisolek on alati odavam kui tagajärgedega tegelemine. Näiteks olgu siin toodud riigikaitse ja paljuräägitud % SKP-st. Mis see muud on kui ennetus ja valmisolek kriisiks. Täna on näha, et riigis tegelikult mõeldakse juba laiemalt ja püütakse ettevalmistada ning läbimängida erinevaid kriisistsenaariume. See, et täna tundub mõnes valdkonnas kõik hästi olevat ei tähenda, et me ei peaks valmis olema olukorraks, kui päriselt midagi juhtub. Eriti puudutab see digiriiki.
 
Kriisis langetatakse otsuseid reaalajas ja antud hetkel oleva infohulga pealt. Enamjaolt ei ole laual häid lahendusi, valik tuleb teha halva ja halvema lahenduse vahel. Seega ei ole asjakohane pool aastat või aasta hiljem kritiseerida stiilis oleks pidanud tegema teisiti. Valitsus toimetab nii hästi, kui oskab ja kindlasti tulevad ka uued ja head digilahendused, mis aitavad kriisi kiiremini ja valutumalt ületada.

 
Margus Noormaa
RIA peadirektor

Veel uudiseid samal teemal

07.04.2021

RIA küberturvalisuse aastaraamat võtab kokku mõjukamad juhtumid küberruumis

07.04.2021 – Riigi infosüsteemi amet (RIA) kirjutab värskes küberturvalisuse aastaraamatus möödunud aasta rekordarv õngitsustest, ummistusrünnakutest, Emotet pahavarast ja ministeeriumeid tabanud küberrünnakutest. Intsidentide kõrval saab lugeda COVID-19 mõjust Eesti küberruumile, RIA suuremast rollist valimistel ning tutvuda uue Eesti infoturbestandardiga ja olulisemate arengutega rahvusvahelises küberkoostöös. Aastaraamatuga saab tutvuda RIA kodulehel (PDF).

31.03.2021

Elanike riiklik postkast eesti.ee suunati automaatselt edasi

31.03.2021 – Riigi infosüsteemi amet suunas riigiportaalis eesti.ee asuva riikliku postkasti elanike rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressidele, mille tulemusena on nüüd suunatud ligi 1,3 miljonit postkasti. Suunamine tehti vaid neil elanikel, kes seda ise ei olnud teinud.