Language switcher

Sa oled siin

Aastakonverentsil kutsuti üles eksperte ja organisatsioone liituma EU CyberNeti võrgustikuga

Siim Alatalu EU CyberNeti aastakonverentsil. Foto: Seiko Kuik
Siim Alatalu EU CyberNeti aastakonverentsil. Foto: Seiko Kuik

30. oktoobril toimus Tallinnas Kultuurikatlas Euroopa Liidu kübervõrgustiku EU CyberNet esimene aastakonverents. Ühendades klassikalist küberturvalisuse konverentsi internetis üle kantud virtuaalüritusega arutleti Euroopa Liidu küberarenguabi projektide üle, räägiti võimalustest seda abi koordineeritumalt ning tõhusamalt pakkuda ning ennustati, milline saab olema EU CyberNeti roll nendes tegevustes.

Konverentsi avas oma videoesinemisega Euroopa Komisjoni rahvusvahelise partnerluse volinik Jutta Urpilainen, kelle sõnul peab digitaliseerimine toimuma turvaliselt. Seetõttu on küberturvalisus ka Euroopa Liidu üks prioriteete ning kõik liikmesriigid peaks EU CyberNeti tegevusse ühiselt panustama. Seejärel sai videokõne vahendusel sõna Eesti välisminister Urmas Reinsalu, kes rõhutas EU CyberNeti algatuse olulisust Euroopa ja Eesti jaoks. Viimaks andis Riigi Infosüsteemi Ameti peadirektor Margus Noormaa ülevaate EU CyberNeti tekkeloost ning kutsus eksperte ja partnerasutusi üle Euroopa sellega liituma . Tervitustele järgnes EU CyberNeti projekti tutvustav video.

Esimene, küberturvalisuse strateegiliste väljakutsete teemaline paneel tõi kokku EU CyberNeti konsortsiumipartnerite esindajad – Eesti küberjulgeoleku erivolitustega diplomaatilise esindaja Heli Tiirmaa-Klaari, Saksamaa kübersaadiku Regine Grienbergeri ja Luxemburgi küberturvalisuse keskuse SECURITYMADEIN.LU tegevjuhi Pascal Steicheni. Kõigi panelistide jaoks oli oluline, et küberturvalisust arendavates tegevustes täidaks Euroopa Liit olulist rolli nii Euroopas kui ka sellest väljaspool. Toodi välja, et  neid tegevusi peaks koordineerima ja eksperte koondama EU CyberNet. Heli Tiirmaa-Klaar rõhutas, et küberarenguabi projektide peamiseks sihtkohaks peaksid olema riigid, kus digitaliseerimine ja infotehnoloogia kasutamine on kiires tõusujoones, kuid kus küberturvalisusele suurt rõhku veel pole pandud.

Teises paneelis osalesid küberarenguabi praktikud Euroopast Vaikse ookeanini – Euroopa Liidu projekti Cyber Resilience for Development (Cyber4Dev) ekspert Liina Areng, Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse programmijuht Matteo Lucchetti ja Uus-Meremaa CERT-i partnerlusnõunik Klée Aiken. Arutelus osalejad nõustusid üksmeelselt, et küberarenguabi andmisel ei saa olla ette kirjutatud lähenemisviisi, vaid see sõltub suuresti igast sihtriigist. Samuti olid nad veendunud, et projekti edus mängib suurt rolli sihtriigi kaasatus ning pühendumine projekti elluviimisse. Liina Arengu sõnul oodatakse küberekspertidelt, et nad oleks kui superkangelased, kes oskavad aidata iga küberturvalisusega seotud probleemiga. 

Konverentsi viimane osa keskendus EU CyberNetile, mille juht Siim Alatalu andis põhjalikuma ülevaate võrgustikuga liitumise võimalustest ja hüvedest ning vastas publiku küsimustele.

Konverentsi modereeris Uku Särekanno ning selle eesmärk oli ametlik EU CyberNeti võrgustiku käivitamine. Konverents on järelevaadatav EU CyberNet kodulehel. Ekspertide ja partnerite kaasamine saab olema EU CyberNeti järgmiste kuude keskseks tegevuseks. Selleks, et liituda võrgustikuga, tuleb minna EU CyberNeti kodulehele ja endast seal märku anda: www.eucybernet.eu.

Konverents on järelvaadatav siit: https://www.eucybernet.eu/live/

EU CyberNeti meeskond

Veel uudiseid samal teemal

24.11.2020

Oktoober Eesti küberruumis: Emoteti pahavara levik pole raugenud

24.11.2020 Eesti küberruumis toimuvat jälgiv ja analüüsiv Riigi Infosüsteemi Amet registreeris möödunud kuul 279 küberintsidenti. Juhtumite arv kasvas suuresti Emoteti pahavara leviku tõttu, mille levik pole endiselt raugenud. Lisaks kasutati Eesti ettevõtte serverit USA valijatele ähvarduskirjade saatmiseks ning finantsasutust tabas teenustõkestusrünnak.

16.11.2020

Eakad saavad aasta lõpuni küberturvalisuse nõu infoliinilt

16.11.2020 – Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) keskendub koos partneritega küberteadlikkuse tõstmisele venekeelsete vanemaealiste seas, kes ei ole internetiohtudest nii hästi informeeritud.