Language switcher

Sa oled siin

RIS infokiri juuni 2020

 

Tere taas, hea lugeja!

Margus Noormaa 
RIA peadirektor

Mul on hea meel sisse juhatada riigi infosüsteemide infokirja teine number, kus tuleb juttu, kuidas toimis e-riik kriisi ajal RIA ja teiste riigi IT-majade perspektiivist. TEHIK kirjutab digiretseptidest Soomega, Elisa räägib vestlusrobotist, mis aitas eriolukorras mobiil-ID vormistada. RIA kirjutab uue valimiste infosüsteemi (VIS3) arendusest ja selle teel olevatest väljakutsetest, tänavu septembris Tallinnas toimuvast X-Roadi kogukonnaüritusest ning riigivõrgu seadmete vahetusest.

Kui Eesti e-riiki alles kujundati ja valati vundamenti, oli üheks peamiseks argumendiks efektiivsus ja mugavus. Eriolukorrale tagasi vaadates näeme, et e-riik on midagi enamat, see on lahutamatu osa Eesti elanike igapäevast. Nagu nägime, aitas see toime tulla ja asju ajada olukorras, kus ühiskond on rütmist välja löödud ja paljud füüsilises maailmas paiknevad teenused seiskunud. Ma usun, et möödunud eriolukord tegi ka IT-majades endis veel selgemaks, mis on digitaalse ühiskonna ja e-teenuste tegelik väärtus, ning loodetavasti annab see taas avastatud teadmine meile juurde hoogu ja kindlust edasi liikuda.

 
 

E-riik eriolukorras

Eriolukorras kolisid igapäevased toimetused ja tööd veel rohkem e-teenustesse. DigiDoc4 kliendis antud elektrooniliste allkirjade arv suurenes märkimisväärselt sõltumata vahendist – Smart-ID allkirjade arv kasvas lausa neljakordseks(!). Riigi autentimisteenust kasutati enda isiku tuvastuseks varasemast rohkem ning ka allkirjastamisteenus sai hoo sisse, kasvatades oma koormust lausa 60 korda.

X-teel oli avaliku sektori ettevõtete päringute arv sellel perioodil üsna stabiilne, aga erasektori ettevõtete päringute arv kasvas vahetult pärast eriolukorra väljakuulutamist võrreldes eelnevaga pea 50%. 

Hiljem stabiliseerus päringute arv endisele tasemele. Absoluutarvudelt kasvas eriolukorra ajal kõige rohkem politsei- ja piirivalveameti infosüsteemis, kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja täite- ja pankrotimenetluse infosüsteemis ning Ridango ASi piletisüsteemis tehtud päringute hulk.
 
Kokkuvõtvalt toimus e-Eestis samasugune trend nagu füüsilises Eesti Vabariigis – hetkeks kerkis nõudlus erinevate süsteemide ja info järele lakke. Pärast ühte kuud olukord stabiliseerus, vaid digitaalseid allkirju anti tunduvalt rohkem kui varem. Loe lisa https://blog.ria.ee/e-riik-eriolukorras/

 

SMITi IT-tehnik väljakutsetest kriisi ajal piiridel: „Oht ise nakatuda tekitas meis kõigis paanikat“ 

„13. märtsi ennelõunal sai SMIT enda klienditoe kaudu pöördumise – politsei- ja piirivalveamet (PPA) soovib Eesti sisepiiridel taastada sanitaarkontrolli. Ausalt öeldes tekkis kerge paanika, kuna mul puudus varasem kogemus ja tunnetus, mida see kõike tähendab. Ja seda enam, et oli tegemist 13 ja reedega,“ meenutab SMITi regionaalosakonna juht Helen Kelder eriolukorra algust. 
  
Sanitaarkontrolli taastamine oli vajalik seitsmes paigas – Valga-1 (sisenev suund), Valga-3, Ikla, Lilli, Tartu lennujaam, Tallinna lennujaam ja Tallinna vanasadama D-terminal. „Tellimus suunati klienditoest põhja, lõuna ja lääne gruppi (ida grupis on piiriga hooletu, seal on kõik niigi suletud). Veel enne kui grupijuhid tegutsema hakkasid, tegime kiire konverentskõne ning viisime ennast ühele kergelt segasele lainele.“ 
  
„Kõige lihtsamad (tehniliselt) punktid olid SMITi jaoks Tallinna ja Tartu lennujaam ning sadama piiripunkt. Küll aga olid need emotsionaalselt kõige keerulisemad – pidime saatma IT-tehniku nii lennujaama kui ka sadamasse, kus oli nakatumise oht kõige suurem,“ tõdeb Kelder. 
  
Kõige keerukamad olid kindlasti Lilli, Valga ja Ikla piiripunkt. Lisaks töökohtadele oli sinna vaja organiseerida ka andmesidevõrk. „Õnneks on SMIT teinud eelnevalt koos PPAga mitu õppust ning meil olid olemas võrgukohvrid ja võrgukapid, millega vajalik sisevõrk tekitada. Reedel alustatud tegevuse lõpetasime osaliselt alles kella 2.30 ajal öösel. 14. märtsi hommikul kell 8.30 tööpäev jätkus ning pooleliolevad toimetused tuli lõpuni viia.“ 

Valga piiripunkt. Foto: SMIT
  
Eriolukorra teisel päeval ehk laupäeval, 14. märtsil kella 8 ajal hommikul tuli Helenile kõne klienditoest ja selgus, et PPA soovib piiripunktidesse piirikontrolli jaoks mõeldud tahvelarvuteid. Ta tõdeb, et oli sunnitud nii mõnegi SMITi inimese Facebookis oma sõbraks lisama ja osa neist laupäeva varahommikul ka üles äratama. Selleks, et SMITi regionaalsete grupijuhtidega infovahetus tõhusalt töötaks, tuli luua Signali rakenduses spetsiaalne vestlus. 
  
„Piirikontrolli jaoks oli esialgu vaja ette valmistada kümme tahvelarvutit, mis eeldas tihedat koostööd ka arendus- ja tehnoloogiavaldkonnaga. Siinkohal tänan piiriteenuste osakonna tooteomanikku Hannes Jannot, kes oli lahkesti nõus meid laupäeval kiirkorras koolitama ning nõu ja jõuga aitama. Kõik tahvlid asusid Tallinnas ning enamik tuli saata lääne ja lõuna grupile. Selleks hetkeks tundus, et tööd ei hakkagi normaliseeruma ja elasime põhimõtteliselt üks tund korraga. Pühapäeval lisandus veel üks piiripunkt – Murati –, kuhu tuli samuti arvutitöökohad üles seada,“ kirjeldab regionaalosakonna juht kriisi algusaega. 

Murati piiripunkt. Foto: SMIT

Kõige pingelisemad olidki esimesed kaks nädalat, mil tehnikud töötasid nii päeval kui öösel, vastavalt sellele, kuidas lisandusid erinevad soovid nii PPA-lt kui ka teistelt Eesti sisejulgeolekuasutustelt. Lisatöökohti tuli paigaldada nii Iklasse kui Paldiskisse, sadamasse telliti mobiilsed tahvelarvutid. „Esimesel nädalal sai selgeks, et monitooringus on vaja muuta piiripunktide prioriteetsust, tõstsime need n-ö ühe taseme võrra kõrgemale, et saaksime operatiivsemalt infot, juhul kui kusagil peaks esinema andmeside katkestusi. Üheks keerukuseks oli näiteks vajalike passilugejate leidmine, sest aastate jooksul on neid kulunud ja katki läinud ning neid lihtsalt ei olnud piisaval hulgal laos olemas. Vajalikud seadmed leidsime lõpuks koostöös PPAga nende teenindusbüroodest ning lisaks tuli appi sisekaitseakadeemia, kes laenas piiridele seadmed oma õppeklassidest.“ 

Murati piiripunkt. Foto: SMIT

Praktikant Andreas Tigasing Murati piiripunktis. Foto: Martin Morel

SMITi lõuna regionaalgrupi IT-tehniku Marek Segasaare sõnul olid kriisi esimesed nädalad ühest küljest küll äärmiselt meeldejäävad, ent teisalt ka küllaltki ärevad. „Selliste paikade nagu ajutiste piiripunktide ülesehitamisel on alati kõige keerukam see, et kohapeal ei ole korralikku voolu. Lisaks on piirikappides mobiilne 4G ühendus, ja seal ei pruugi ka korralikku levi olla. Näiteks Lillis tekkis meil olukord, et kui veekeetja sisse lülitati, lülitus kogu konteinerist vool välja, sest kaitse ei pidanud sellele koormusele lihtsalt vastu. Et aga korralik vool mujalt taha saada, tuli piirikonteinerit liigutada. Mõnes teises paigas oli aga selliste olukordade vältimiseks konteineri juures generaator siiski olemas. Sellised ootamatused võtavad loomulikult alguses alati aega, aga lõpuks saime kõik ju korda ning kõigi inimeste koostöö toimis suurepäraselt. Eriliselt tahaks välja tuua PPA mõistvat ja hoolivat koostööd,“ ütleb Segasaar. 
  
Ta lisab, et kuigi nii temal kui teistel SMITi tehnikutel on sääraste olukordade lahendamisega omajagu kogemust, näitas praegune kriis suurepäraselt, et me pole mitte kunagi valmis sajaprotsendiliselt. „Isegi kui ma arvan, et olen kõigeks valmis, siis tegelikult see nii ei ole! Tavaliselt tuleb ootamatusi ette. Sel korral näiteks ei olnud me kohe valmis selleks, et piirikontroll vajab tehniliselt oluliselt rohkem seadmeid. Lisaks tavapärastele arvutitöökohtadele pidid olemas olema nii sõrmejäljelugejad, passilugejad, skannerid ja printerid kui ka kõik muud vajalikud töövahendid,“ selgitab Marek Segasaar ning lisab, et õnneks laabus kõik lõpuks siiski suurepäraselt. 
  
Veel ühe kriitiliselt olulise momendina toob ta välja asjaolu, et kõik tiimiliikmed olid alati nõus tegutsema ja abistama, nii päeval kui öösel. „Keegi ei küsinud mitte kordagi, et milleks ma seda tegema pean. Ja meie endi kokkulepped toimisid suurepäraselt.“ 
  
Loomulikult kummitas kõiki eesliinitöötajaid kerge hirm, et viirus võib ka neid kätte saada. Segasaar meenutab, et näiteks hetkel, mil nad ühel päeval arvuteid ette valmistades aknast välja vaadates avastasid, et selle sama maja sisehoovis tehakse sõidukitest koroonateste, tõmbas kõigil hetkeks olemise vägagi kõhedaks – kas tõesti tuuakse see kohutav haigus neile otse ukse taha?! „Eks oht ise nakatuda ja oma lähedased ohtu seada tekitas meis kõigis pisut paanikat. Esimesed kaks nädalat pulss väga madalale ei läinud ja kogu aeg tegin tööd kerge pinge all. Aga lõpupoole hakkasime ära harjuma nagu kõik teisedki,“ nendib ta. 
  
Kokku paigaldasid SMITi tehnikud piiridele 21 arvutitöökohta ja 40 piirikontrolli tahvelarvutit, samuti igasse punkti printeri. Kokku tegi SMITi regionaalosakond piiripunktidega seotud töödega 216 ületundi. Ja kõigile siseministeeriumi haldusalas olevatele sisejulgeolekuasutustele paigaldasid SMITi tehnikud üle Eesti lisaks tavapärasele enam kui 400 arvutitöökohta. 
  
Lõpukatsumuseks osutus aga ajutiste piiripunktide mahavõtmine 14. mai südaööl. 13. mail sai SMIT PPA-lt info, et viies piiripunktis (Ikla, Valga 1, Valga 3, Lilli ja Murati) lõpetatakse piirikontroll 14. mai hilisõhtul kell 23.59. „Ja kuna ilma kohapealse valveta piiripunktidesse meie arvutitöökoha ja võrgu seadmeid jätta ei tohi, tuli reageerida ülikiirelt ning teha kõik ettevalmistused selleks, et saada oma tööd valmis enne, kui PPA töötajad piiripunktidest lahkuvad.“
  
„Üldiselt oli see kogemus üks äge väljakutse ja väga pingeline periood. Mingil hetkel tundus juba, et kui piiripunktist pöördumine tuleb, peab tehnik kohe jooksma. Ja eks see tegelikult nõnda oligi. Nii piiripunktid kui staabid olid SMITi regionaalosakonna igapäevatöödes kõrgendatud fookuses ning vajadusel planeerisime töid ümber. Tänu sellele põnevale perioodile mõistsin veelgi selgemalt, et meil on suurepärane meeskond, kellega on võimalik koos teha ükskõik mida,“ nendib Helen Kelder lõpetuseks.

 

 

RIKi abil säilis eriolukorra ajal tavapärane töörütm

Registrite ja infosüsteemide keskus (RIK) aitas eriolukorra ajal justiitsministeeriumi haldusala asutustel, ministeeriumite ühismajal ja teistel klientidel jätkata tavapärast tööd kodust  ̶ dokumente sai liigutada digitaalselt ja koosolekud toimusid virtuaalselt.

Tekkinud olukorraga toime tulemiseks kujunesid kasutajate jaoks asendamatuteks e-tööriistadeks dokumentide ühistöökeskkond (Kontor) ja videokonverentsilahendus. Viimase osas lõid kõige enam videosildu maakohtud, pidades viimasel kahel kuul toimunud 3418 istungist ligi 60 protsenti e-istungitena, kus said videopildis kokku üle 3000 osalise. 
 

Paljude jaoks oli abi ka ühistöökeskkonnast Kontor, kus saavad mitu kasutajat samaaegselt ühte dokumenti muuta,  säästes nii töötajaid lohisevatest meilivahetustest ja hoides kokku koosolekuaega. Kontori kasutamine kasvas sel ajal 260 uue kasutaja võrra. 
  
Viimased kuud on olnud kiirkursus, mis näitas, milliseid tehnilisi vahendeid kasutada ja kuidas seda teha. Usume, et ka harjumuspärasesse töörutiini naastes leiavad e-tööriistad tavapärasest rohkem kasutust.

 

Tehisintellektil põhinev vestlusrobot aitas eriolukorra ajal mobiil-ID vormistada rohkem kui 1700 inimesele

Eriolukorras otsustas Elisa võtta mobiil-ID väljastamisel kasutusele tehisintellektil põhineva teenindusroboti Annika. See kiirendas oluliselt protsessi ning tagas digitaalse isikutunnistuse väljastamise ka olukorras, mil esindused olid klientide jaoks suletud. Mai lõpuks jõudis tehisintellekt abistada juba 1767 klienti, kellest 816 läbisid liitumisvoo täielikult digitaalselt.

Kiirelt ja hästi toimivad digitaalsed teenused ning protsessid on ülivajalikud tavaelus, kuid veelgi olulisemad eriolukorra ajal. Nii muutuski turvaline isikutuvastus ja digiallkirjastamine eriolukorra ajal olulisemaks kui ei kunagi varem. Veelgi olulisem oli aga tagada inimeste – nii töötajate kui ka klientide – turvalisus. Mõlemat aspekti arvesse võttes otsustas Elisa tehisintellekti kasutusele võtta ka mobiil-ID väljastamisel ning viia taotlemisprotsessi kriitilised osad vestlusrobot Annika voogudele.

Mobiil-ID vormistamise protsess on seni olnud jäigalt vaid füüsilise isikutuvastuse keskne. Just see on olnud klientide ootuste vaates suurimaks komistuskiviks olukordades, kus kehtivat sertifikaati soovitakse lihtsalt jätkata. Näiteks vahetada vananenud SIM-kaarti või operaatorit.

 

Kriisiolukorras, mis tõi kaasa ranged liikumispiirangud ja füüsilise kontakti vältimise, läbis mobiil-ID taotlemine uuenduskuuri, ning seda koostöös avaliku sektori ja SK ID Solutionsiga. Tänu sellele sai võimalikuks taotlusprotsessi muutmine ka uute lepingute sõlmimisel. Nii hakkas aprilli keskpaigast tehisintellekt kliendi käest vajalikke andmeid küsima ja neid vastavale vormile sisestama. Hiljem kontrollisid need üle esimesest voost täiesti sõltumatud töötajad ehk n-ö neljas silmapaar, kes kuidagigi kliendiga kokku ei puutunud. 

Teenindusrobot Annika jaoks on mobiil-ID (MID) tegelikult olnud juba pikemat aega teema, mida on lihtne ära tunda, kuna tegemist on üsna unikaalse mõistega, sõltumata sellest, kas klient kirjutab selle täispikkuses välja või lühendab seda. Klientide seas on kasutusel väljendid nagu MID, Mob ID, isegi mobiilidee. 

Kuni aprillini 2020 kontrollis Annika kliendi kasutuses olevat SIM-kaarti, kasutaja vanust ja lepingu omaniku poolt talle antud volitusi, suunates teda seejärel lähimasse esindusse lepingut vormistama. SIM-kaardi üle vaatamisel tuvastas Annika, kas tegemist on MID toega SIMiga ning ega sellel juba varasemast ajast sertifikaati küljes polnud. Pärast eriolukorra kehtestamist tekkis lepingute sõlmimisel mõne nädalane vaikus, seejärel kasvas aga hüppeliselt klientide soov mobiil-ID kodus olles kasutusele võtta.

Elisa töötajate seast oleksime kindlasti leidnud inimesi, kes ka eriolukorra ajal oleksid olnud nõus erandkorras kliendiga mõnes esinduses kohtuma. Suurim surve protsess täielikult digiteerida tuli klientidelt, ja seda nii sertifikaatide pikendamise kui ka täiesti uute liitumiste sõlmimise puhul.

Kuna Annika on arendatud täielikult Eestis, Elisa ja MindTitani ühise koostööprojektina, oli uue liitumisvoo loomine vaid sisemiste prioriteetide ümbermängimise küsimus. Sealt edasi läks nn kliendi-live’ini paar nädalat, sest lõplik protsess vajas eelkõige SK ja lisaks veel Saksamaa audiitorfirma kooskõlastust. Seega ideest teostuse ja selle kasutusele võtmiseni kulus veidi alla kuu.

Tänaseks on Elisa tehisintellekti Annika kaudu endale kiirelt ja mugavalt mobiil-ID saanud üle 800 inimese. Veel teist sama palju on saanud nõu ja vastuseid samal teemal tekkinud küsimustele.
Seoses eriolukorra lõppemisega tuli täiesti digitaalne protsess mai lõpuga kahjuks küll sulgeda, ent tehniliselt jätsime kõik komponendid alles ja kõige paremas mõttes riiulile ootama. Seesugune MID väljastusviis on oluline ka tulevikus, sest seni kuni viirus eksisteerib, on inimestel jätkuvalt oht jääda karantiini. Olukorras, kus meie kõigi huvides on, et haiguskahtlusega inimesed püsivad kodus, jätkates soovi korral sealt töötamist, on digitaalsete teenuste ning isikutuvastuse kättesaadavus ülimalt oluline peaaegu kõikidele eestlastele. Elisa poolt oleme valmis protsessi taaskäivitama kohe, kui selleks uuesti loa saame.

Elisa on olnud mobiil-ID protsessis julgeks innovaatoriks juba aastaid. Oleme seni olnud ainus operaator, kes kasutab oma esindustes isikusamasuse tuvastamisel tehisintellektil põhinevat näobiomeetriat. Seega võib väita, et tegemist oli juba teise korraga, kus tehisintellekt MID-le appi tuli. Mõlemad tehisintellekti lahendused on loodud Eestis koostöös partneri MindTitaniga ning kuna vanarahvatarkus ütleb, et ega kaks ilma kolmandata jää, jääme huviga ootama, mida järgmiseks ette saame võtta!

 

Riigivõrgu aegunud seadmed vahetati välja

RIA riigivõrgu osakond vahetas poole aasta jooksul välja poole miljoni euro eest tuumikvõrguseadmeid. See oli vajalik, sest 2018. aasta sügisel läbiviidud auditist selgus, et riigivõrgus kasutatakse seadmeid, millele selle aasta kevadest enam turvapaikasid ja tarkvarauuendusi ei pakuta.

Euroopa Liidu Struktuurfondi rahastatud projekti käigus vahetasime vana põlvkonna võrguseadmed uute vastu. Uute seadmete kasutusele võtmisega erilisi riske ei kaasnenud, kuivõrd seadmed on standardsed ja meil on oskusteave nende kasutamiseks.

Uutest seadmetest võidavad riigivõrku ühendatud riigiasutused, KOVid, koolimajad, riigiametid ja ministeeriumid jt avalikku teenust osutavad asutused ning riigi IT-teenuste lõppkasutajad. Uuenduskuur tagab parema turvalisuse ja töökindluse. Nii saame turvaliste ja nüüdisaegsete seadmetega pakkuda riigivõrgu praegustele kasutajatele kvaliteetset teenust. 

Miks tasub riigi- või avalikku teenust osutaval asutusel riigivõrguga liituda?

  • Julgeolek. Riigivõrk on sajaprotsendiliselt Eesti riigi kontrolli all. Lisaks toimub andmeside riigiasutuste vahel riigivõrgu sees, mitte üle rahvusvaheliste serverite.
  • Turvalisus. Riigivõrgu monitooring tuvastab küberintsidente ning tagab neile 24/7 reageerimise. Nii tagame ärikriitilise teenuste töökindluse ja turvalisuse. Lisaks seirab RIA küberintsidentide osakond CERT-EE turvanõrkusi ja nakatumisi. 
  • Taskukohane. Suure kiirusega (alates 1 Gbit/s) andmesidepaketi valimise korral on teenustasu kommertsoperaatorite omast tuntavalt odavam. Hinna sees on ka DDoS kaitse, mis kaitseb teenustõkkerünnaku eest.
 

Valimiste infosüsteem teeb valimised võimalikuks

Mis on valimiste infosüsteem?

RIA on nüüdseks aasta jagu tegelenud uue valimiste infosüsteemi (VIS3) arendamisega. VIS3 võimaldab registreerida kandidaate, teha kindlaks valimistulemused ja valimisaktiivsuse ning jagada seda infot avalikkusega. VIS3 ei ole otseselt seotud e-valimistega, vaid sel on elektroonilise hääletamise süsteemiga (EHS) ainult väline liides. VIS3 on valimiste korraldajate tööriist ja valimiste läbiviimise baassüsteem, mis on valmis toetama seadusega reguleeritud nelja tüüpi riiklikke valimisi (riigikogu, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Euroopa Parlamendi valimised ning rahvahääletus). Kuna eelmine süsteem (VIS2) ei ole kasutatav, seab VIS3 mitte valmimine või valmimise edasilükkumine ohtu 2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste toimumise. 

Kui muude infosüsteemide valmimise kuupäeva siia-sinna nihutamine ei ole üldjuhul suur probleem, siis valimiste toimumise kuupäeva muutmine ei ole mõeldav. Seetõttu tunneb RIA selle arenduse valmimise ees suurt vastutust ja on seadnud sellele kõrgeima prioriteedi. Töö mahukust tajudes alustasime ettevalmistustega juba 2018. aastal. Samal aastal muudeti RIA põhimäärust ja lisati ametile valimiste infosüsteemide arendamise ja haldamise ülesanne. 2019. aasta alguses moodustati selle ülesande täitmiseks uus osakond. 

Milline on seis arendustega?

Arendustööd algasid 2019. aasta teises kvartalis ning arendused on jaotatud nelja etappi. Esimese etapi arendused on lõpetatud ning praegu käivad teise etapi arendused. Välja on kuulutatud kolmanda etapi hange. Neljanda etapi arenduste osas on kõige suurem ebakindlus, kuna sellele puudub rahaline kate (rahastusotsus). Samas peavad arendused turvatestimisteks valmis olema veebruaris 2021 ning ajaaken muutub aina kitsamaks. 

Kes on VIS3 tellija ja kasutajad?

Arendustööde äritellija ja süsteemi peakasutaja on riigi valimisteenistus (RVT). Riiklike valimiste ajal on süsteemi koormus võrdlemisi suur. Valimiste korraldajaid (RVT, jaoskonnad jne) on kokku ligi 5000. Lisaks hakkavad süsteemi iseteeninduskeskkonnas aktiivselt kasutama ka valitavad (erakond, üksikkandidaat, valimisliit) ning kandidaatide arv võib varieeruda ühest-kahest kuni 15 000ni (kohaliku omavalitsuse volikogu valimised).

Välised liidesed

VIS3 toimimiseks on vajalik liidestus teiste infosüsteemidega. Nüüdisaegne infosüsteem ei hoia kogu vajalikku infot enda juures, vaid taaskasutab riigis juba varasemalt kogutud ja muudes kohtades talletatud infot. Üks olulisemaid väliseid liideseid on meie jaoks rahvastikuregister (RR), kust VIS3 saab infot hääletamis- ja kandideerimisõiguse olemasolu kohta, ning elektroonsed valijanimekirjad. Lisaks võiks välistest liidestest veel ära mainida äriregistri (erakondade info), maa-ameti (haldus-asustusjaotus ja automaatne aadressiotsing In-ADS), ja vangiregistri (süüdimõistmised) ning kaitseressursside ameti (tegevväelased), e-hääletamise süsteemi (e-hääletamine) ja RIA enda pakutavad teenused (autentimisteenus TARA ja allkirjastamisteenus SiGA).

Kas tuleb ka midagi uut?

VIS3 sisaldab mitut muudatust, mis säästavad valimiste korraldajate ja kandidaatide jaoks tuhandeid töötunde ning suurendavad läbipaistvust. Seni prinditi valijate nimekiri paberile ja valimisjaoskonna liige ajas näpuga järge, kas jaoskonda saabunud inimene on seal kirjas ning kas ta on juba e-hääletanud, VIS3 aga muudab valijate nimekirjad elektrooniliseks. See ja muudetud valimisseadus on eelduseks, et e-hääletamine saab toimuda kuni eelhääletamise lõpuni ja valimispäeval saab valija oma e-häält jaoskonnas pabersedeliga hääletades muuta.

Kui seni edastati infot valimisaktiivsuse kohta eelvalimiste ajal kord päevas ja valimispäeval kolm korda, siis uus valimiste infosüsteem hakkab ka seda sagedamini väljastama. Uut infosüsteemi saavad kasutada ka kandidaadid ja erakonnad, kes ei pea kandidaatide nimekirja esitamiseks minema valimisteenistusse, vaid saavad seda teha valimiste infosüsteemi iseteeninduskeskkonnas ning samas tasuda ka vajalikud riigilõivud. Samuti on võimalik kuvada kõikvõimalik info valimisjaoskondade kohta (ligipääsetavus, pildid jne) otse kaardile. 

Uus infosüsteem majutatakse vähemalt osaliselt riigipilve ja tagatakse avaandmete masinloetavus. Selleks, et riigi loodud infosüsteemid oleksid kasutajale harjumuspärase disainiga, kasutame ka VIS3 puhul paljudest riiklikest arendustest , nagu eesti.ee, tuttavat Veera raamistikku. Samuti on oluline, et infosüsteemi saaks kasutada ka vaegnägijad ja muude erivajadustega inimesed, mistõttu järgime kõrgemaid nõutud ligipääsetavuse (WCAG) standardeid. 

Uuenduslikkus arenduses

Tarkvara arenduses oleme rakendanud kõiki tänapäeval tunnustatud tarkusi. Kõige olulisem on märkida, et turvalisus ja kasutaja tagasiside ning pidev testimine on arenduse pärisosad. Arenduse lõpus tehakse turvatestid ja korraldatakse ISKE (infosüsteemide kolmeastmeline etalonturbe süsteem, mille eesmärk on tagada infosüsteemides töödeldud andmete piisava tasemega turvalisus) audit. Samuti arvestatakse juba arenduste käigus vajadustega, et süsteemi tervist peab saama hiljem pidevalt monitoorida ning kasutajate tagasisidet kanaliseerida ja rahulolu mõõta. Infosüsteemi ülesehitusel kasutame modulaarset arhitektuuri, kus suhtlus erinevate moodulite vahel toimub rakendusliideste (API) kaudu ning puuduolev tarkus võetakse väliste andmekogudega liidestamisel. VIS3 valmimisel avalikustame selle koodi, et kõik huvilised saaksid uurida, kuidas see on tehtud.

 

Värske info X-Roadi kohta

X-Roadi kogukonnaüritus toimub 24. septembril Tallinnas. Tasuta üritus leiab aset Tallinn Hilton Park hotellis. Osalemiseks tuleb end registreerida aadressil https://x-road.global/xroad-community-event-2020. Üritusel saab osaleda ka virtuaalselt.

Tuletame meelde, et X-Roadil on nüüd REST teenuste tugi ning soovitame sellega arvestada, kui alustate uute arendustega. REST teenuste toest kirjutas detailsemalt Riigi Infosüsteemi Ameti X-tee tootejuht Jürgen Šuvalov RIA blogis https://blog.ria.ee/x-road-rest-tugi/.
 

Augustiks valmib X-Road turvaserveri versioon, kus on täiesti uus kasutajaliides REST API haldustegevusteks. Kui sulle pakub huvi, kuidas kavatseme edasi minna X-Roadi arendustega, siis vastava teekaardiga võimalik tutvuda https://x-road.global/development-roadmap. Soovi korral on võimalik jälgida arendusi ka JIRA vahendusel. Selleks tuleb luua konto X-Roadi arendava Nordic Institute for Interoperability Solutionsi JIRAs https://jira.niis.org/secure/Dashboard.jspa.

Tuhat tänu kõigile, kes on andnud sisendit X-Road versioon 7 disain osas, ja aitäh kõigile, kes on meie küsitlustele vastanud ning intervjuudel osalenud. Oleme nüüd NIISi töörühmas otsa lahti teinud töötubadega, kus käsitleme senise analüüsi tulemusi.

Juuni algusest saavad eestlased Soomest digiretseptiga ravimeid osta 

Soomest sai 1. juunil esimene välisriik, kust eestlased saavad endale digiretseptiga ravimeid osta. Turvaline terviseandmete vahetus on võimalik üle X-tee ning tänu tervise infosüsteemile (TIS) on võimalik ka piiriülene andmevahetus. 

Soomlastele avanes võimalus Eestist digiretseptiga ravimeid soetada juba eelmise aasta jaanuaris ja selle aja jooksul on soomlased Eestist ostnud retseptiravimeid ligi 9000 korda. Viimased kuud on näidanud piiriülese terviseinfo ja digiretseptide mõlemas suunas kättesaadavaks tegemise olulisust. Ajal, kui inimesed ei saa riikide vahel vabalt liikuda, võib neil endiselt tekkida vajadus selliste ravimite järgi, mida saab välja kirjutada vaid kodumaal elav arst. 
  
Tänaseks on soovi retseptiandmete piiriüleseks jagamiseks avaldanud kokku 23 EL riiki. Üldine eesmärk on tagada inimestele kogu Euroopat kattev teenus, kuid see, millised riigid ja mis etapis selleks valmis on, sõltub eelkõige digitaalsete andmete kättesaadavusest. Praegu saavad Eestist oma retseptiravimeid osta Soome, Horvaatia ja Portugali kodanikud. Eestlastele avaneb järgmisena võimalus digiretseptiga ravimeid osta Horvaatias ja Portugalis. 

Järgmine etapp üleeuroopalise terviseandmete vahetamise protsessis on patsientide terviseandmete kokkuvõtte edastamine. See tähendab, et tulevikus on näiteks välisriigis arstiabi vajaval inimesel olemas digitaalne terviseandmete kokkuvõte, mida sealne arst oma riigi keeles kiiremate ja kvaliteetsemate raviotsuste tegemiseks kasutada saab. Nii saab välisriigi arst näiteks erakorralises olukorras kohe infot patsiendi kaasuvate haiguste, allergiate või muude oluliste tervisenäitajate kohta. Piiriülese retseptiandmete vahetuse eest vastutab Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK).    

Milline on arendaja vaade antud teenusele ja kuidas erineb see X-teest? Vastab TEHIKu tervise talituse tarkvara arhitekt Artur Novek. 
 

Kõige olulisem on see, et X-tee ja OpenNCP (Piiriülene andmevahetusplatvorm) töötavad erinevate lahenduste peal- X-tee lubab läbi SOAP päringuid, mis on täiendatud X-tee jaoks sobiva päisega, eHDSI (eHealth Digital Service Infrastructure) OpenNCP lubab läbi ainult konkreetsetele IHE (Integrating the Healthcare Enterprise) profiilidele vastavaid sõnumeid ning ilma programmeerimata uusi sõnumeid juurde lisada ei saa. OpenNPC teeb kodeeritud info tõlget, X-teel tõlkefunktsiooni ei ole. See tähendab, et meie saadame piiriülesed andmed välja eesti keeles, keskne süsteem tõlgib selle inglise keelde ja siis omakorda selle riigi keelde, kuhu retsept läheb. Kuna X-teel selline funktsionaalsus puudub, on see kindlasti meditsiinitöötajate jaoks mugavam. 

Paindlikkuse aspektist on arendajale kindlasti X-tee täna mugavam, aga info korrektsuse ja kontrolli mõttes on eHDSI OpenNCP jälle täpsem ning parem just selle kokkulepitud andmekoosseisu edastamise mõttes. 

 

Järgmine RIS infokiri ilmub septembris. Kui sinul või sinu asutusel on kogukonnale suunatud uudiseid, mida soovid infokirjas jagada, siis kirjuta meile press@ria.ee.

 

Viimati muudetud: 29.06.2020

Kas said vastuse oma küsimusele?


Täname tagasiside eest!