Language switcher

RIS infokiri juuli 2021

Arendamine peab olema tark

Margus Arm
RIA peadirektori asetäitja 

Riiklikele IT-projektidele on ette heidetud vähest koordineeritust ning duubeldamist, mis toob kaasa ajakulu ja seeläbi rahalise kulu. Riigi autentimisteenus, koodivaramu ja artiklivaramu on ühed RIA näited, kuidas know-how’d, koodi ja lahendusi jagades saab riigi rahaga paremini talitada.

Murekohaks pole ainult see, et sarnaseid lahendusi arendatakse tarbetult nullist. Riigi tellitud ja loodud teenused pole alati võimelised omavahel koos töötama, kuigi vajadus selleks on olemas. Lõime RIAs IT peaarhitekti ametikoha, mis on leevendus konkreetsele murele.

RIA teenuste, lahenduste ja partnerite arv on aasta-aastalt kasvanud ning meilt küsitakse arvamust, kuidas meie teenused saaksid partnerasutuste omadega koos töötada. Oleme juba mõnda aega RIAs kaalunud, kas tuleks luua IT peaarhitekti ametikoht, kes jälgiks RIA teenuste üleselt suurt pilti ning tegutseks selle nimel, et riigisektori erinevad lahendused ühtiksid meie omadega. Peaarhitektist saab RIA ekspert suurtes projektides.

Värskes infokirjas ongi juttu meie peaarhitektist, aga ka äsja valminud biomeetria analüüsist, COVID-19 tõendist, riigiportaali uuendustest ja ID-kaardi tehnilise toe kolimisest RIAsse. Lisaks veel teisi teemasid.

 

Teemad 

 

Biomeetria kasutamine e-hääletamisel jääb tulevikku

RIA tellis analüüsi, mis hindas biomeetria kasutamist e-hääletamisel. Cybernetica ASi läbi viidud uuringu hinnangul on näotuvastuse lisamine e-valimistele tehtav, ent toob kaasa hulga tehnilisi ja privaatsusriivega seotud asjaolusid, mille lahendamine eeldab biomeetria laiemat kasutamist igapäevateenustes.

Järeldustele tuginedes on nii RIA kui ka riigi valimisteenistus esitanud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, kelle initsiatiivil uuring telliti, seisukoha biomeetriat e-hääletamisel lähiajal mitte kasutada, vaid testida selle turvalisust ja töökindlust enne teiste e-teenuste peal.

Näotuvastuse lisamine vajab valimisteenistuse juhi Arne Koitmäe sõnul ühiskondlikku kokkulepet, milline biomeetriline tuvastustase on mõistlik, mistõttu tundub ennatlik seda lahendust valimistel kasutada. „E-hääletamine praegusel kujul põhineb digiriigi alustel, mida Eesti elanikud kasutavad – ja sellega testivad iga päev. Sarnaselt tuleks toimida ka biomeetrilise andmetöötluse lisamisega valimistele: esmalt peab see läbiproovitult töötama kõigi avalike teenuste puhul,“ märkis Koitmäe.

Ka RIA ei kiirustaks biomeetria rakendamisega valimistel. „Biomeetrilise lahenduse kasutuselevõtt eeldab põhimõttelisi muudatusi senises digitaalses isikutuvastuses, sealhulgas uut riskide ja kasude kaalumist ning õigusnormide kehtestamist. Biomeetria kasutamine laiemalt ei ole praegu hästi reguleeritud ning meil pole ülevaadet, millised oleksid kõige turvalisemad lahendused. Samuti tekib hulk korralduslikke küsimusi, nagu korraliku kaamera ja muude vahendite olemasolu, mis võib takistada e-hääletamisel osalemist,“ ütles RIA peadirektori asetäitja Margus Arm.

Cybernetica analüüsi põhijäreldused on:

  • näotuvastus on tehniliselt keerukas ja nõuab väga suuri tehnilisi muudatusi. Selle lisamine tõstaks e-hääletamise tõrkeohtu ja märkimisväärselt suureneks süsteemi jõudlusvajadus. Seejuures on võimatu viia veaprotsent nulli.
  • e-hääletamise teenus muutuks kasutajale ebamugavamaks, sest eeldab korraliku kaameraga seadme olemasolu ja selle kasutamisoskust. Lisandub privaatsusriive.
  • näotuvastuse asemel on olemas kergema kaaluga meetmeid, mis aitaks e-hääletamisvastaste rünnetega võidelda, näiteks inimese teavitamine e-kirja või SMSi teel, et tema nimel on antud hääl, või siis hea tava loomine hooldekodudele ID-kaartide hoiustamiseks.

Cybernetica ekspertide koostatud analüüs: Biomeetrilise näotuvastusmeetme rakendamine elektroonilisel hääletamisel (541.95 KB, PDF)

RIA kommunikatsiooniosakond

 

Alates 1. juulist töötab RIAs ID-kaardi tehniline kasutajatugi

Aires Padar
RIA teenindusjuht

Selle aasta juulist teenindab riigi infosüsteemi ameti kasutajatugi lisaks RIA äriteenuste klientidele ka neid abivajajaid, kes vajavad nõu ID-kaardi tehnilistes küsimustes. Seni oli hankelepingu alusel ID-kaardi kasutajatoe teenusepakkuja Tieto Estonia AS, kes oli RIA usaldusväärne partner neli aastat.

Pikk ja mahukas eID kasutajatoe loomise protsess algas 2019. aastal, kui hindasime, millist väärtust ja kasu võiks pakkuda kasutajatoe RIAsse toomine ja teenuse oma majas haldamine. Esmalt vaatasime üle olemasolevad ressursid nii lepingu hinna kui ka kliendi tajutava väärtuse näol.

Praegu on veel vara öelda, milliseid vilju meie otsused kannavad, kuid oleme oma kliendile juba mitu sammu lähemal. Kliendipöördumised on nüüdsest meie enda hallata ja saame neile operatiivsemalt reageerida. Olgu see siis protsess või teeninduse kvaliteet, saame selle kvaliteeti oluliselt kiiremini tõsta.

Eesmärk oli tuua kasutajatugi RIAsse nii, et kliendid oleksid võimalikult vähe häiritud. Telefoninumber ja veebivorm e-kirja saatmiseks jäid samaks, vaid nimi muutus ID kasutajatoeks. Muudatusest on informeeritud ka meie koostööpartnerit PPAd. Teenindame kliente nii telefonitsi kui ka e-posti teel esmaspäevast reedeni kella 8–19.

Kasutajatugi aitab kolmes keeles nii Lõuna-Eestist kui ka Hiiumaalt

Kasutajatoe laiendamiseks seadistasime ümber tehnilised süsteemid, lõime sobivad tingimused kontorisse ning lõime hulga juhendmaterjale meie uutele hakkajatele spetsialistidele.

Et kõik see masinavärk tööle hakkaks, oli vaja meil muidugi värvata tiimi kompetentseid inimesi ja neid seejärel koolitada. Pidime ka läbi mõtlema, kuidas täpselt kaugtööd korraldada ja sealjuures tagada teenusele sama kvaliteet, mis kontoris töötades.

Kasutajatoe loomise periood on olnud pingeline ja tegemisi on palju, kuid saan öelda, et suures plaanis on väljakutse edukalt seljatatud. Praeguseks on jäänud astuda veel mõni samm.

Meie oluliseks väärtuseks on meie oma inimesed ehk tehnilise taustaga kasutajatoe spetsialistid. Nad on kohusetundlikud, nutikad ja head suhtlejad. Statistika näitab, et 90 protsenti kasutajatoe spetsialiste on liikunud RIAs edasi mõne teise teenuse meeskonda.

Lisaks arenemisvõimalusele pakub RIA ka töökohti Eesti eri paigus – kasutajatoe spetsialistid teevad tööd kaugtöövormis, seda nii Lõuna-Eestist kui ka Hiiumaalt.

Nüüdsest on meil võimalus kliente aidata kolmes keeles: eesti, vene ja inglise. Kui algselt koosnes meie kasutajatoe tiim kahest inimesest, siis praegune suurem mehitatus aitab toetada ka teisi RIA äriteenuseid. See omakorda aitab ootamatu ja ajutiselt suurema koormusega toime tulla.

Kõige pikem esimese päeva kõne kestis 57 minutit

Juunis lahendasime 300 e-kirjana laekunud muret ja 1. juulil, kui hakkasime ka kõnedele vastama, saime toru hargilt tõsta lausa 160 korda. Neist pikim kõne kestis 57 minutit! Tegu oli vanema inimesega, keda oli vaja abistada tehnilistes küsimustes. Telefonikõne lõppes edukalt – Windowsi uuendamine ja ID-tarkvara uuesti installeerimine lahendasid olukorra.

Tiimi inimesed olid pärast esimest vahvat täisteeninduse päeva tahtmist täis ja rõõmsad. Loodame, et ka kõik järgmised tööpäevad toovad töörõõmu ja asjalikke lahendusi klientide pöördumistele.

 

RIA sai IT peaarhitekti

Margus Arm
RIA peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal

19. juulil alustas riigi infosüsteemi ameti IT peaarhitektina tööd RIA tehnikute pikaaegne juht Tarmo Hanga. Tema asemel asus tehnoloogiaosakonda juhtima senine Kaitseliidu küberkaitseüksuse pealik Andrus Padar.

Riigi infosüsteemi amet on viimastel aastatel kasvanud nii teenuste kui töötajate arvu poolest. Selline areng muudab ootuseid asutusele ja ka rolle. Oleme juba mõnda aega kaalunud IT peaarhitekti ametikoha loomist ning nüüd on aeg selleks küps.

IT peaarhitekti põhiülesanne on tegeleda RIA teenuste IT-arhitektuuriga ning tagada eri teenuste koosvõime ja ühilduvus. Oleme pooleteise aasta jooksul alustanud mitme uue teenusega: nõusolekuteenus, sündmusteenused, Bürokratt. Uute meeskondadega on liitunud ka IT-arhitektid. Peaarhitekti roll on hoida RIA teenuste suurt pilti ja tagada nende koostoime.

Lisaks haldab RIA mitmeid IT-teenuseid, mille toimimine on riigi jaoks kriitilise tähtsusega, näiteks X-tee ja autentimisteenus. Peaarhitekti ülesanne on mõelda välja nende teenuste hajutatud arhitektuur ning panna see koos partnerasutustega nii tööle, et kriitiliste teenuste töökindlus oleks senisest veelgi parem.

Peaarhitekti teine suurem roll on olla RIA kontakt teistele riigiasutustele. Meie käest küsitakse sageli arvamust üleriigiliste IT-lahenduste kohta. Edaspidi osalebki just peaarhitekt RIA eksperdina suurtes projektides ning aitab kaasa riigi teenuste pikaajalisele toimimisele ühistel põhimõtetel. Lisaks osaleb ta ka riigi IT-baasteenuste konsolideerimiseks loodava uue IT-maja loomisel.

IT peaarhitekti kohta pakkusime Tarmo Hangale, kes on RIA tehnikuid juhtinud üle kümne aasta. Ta on hästi kursis RIA sisemiste teenuste ja arhitektuuridega. Lisaks on tal väga palju kokkupuuteid majaväliste lahenduste ja arengutega. Pikaaegse kogemuse tõttu teab ta paljude IT-lahenduste tausta: kuidas tulemusteni jõuti, millised valikud ja miks tehti. Tarmo on ka varem osalenud põhitöö kõrvalt näiteks riigi infosüsteemi arhitektuurinõukogu töös ning andnud nõu teistele asutustele. Uues ametis on tal rohkem võimalusi jagada oma teadmisi ja põhjendatud seisukohti.

Üks oluline roll tuleb Tarmo Hangale vanast ametist veel kaasa, vähemalt selleks aastaks: tema tagab valimiste tehnilise poole toimimise.

RIA tehnoloogiaosakonna etteotsa asus 19. juulil Andrus Padar, kes on alates 2013. aastast juhtinud Kaitseliidu küberkaitseüksust ning töötas varem pikalt politsei- ja piirivalveametis. Nendes ametites on ta olnud RIA ja meie eelkäijate koostööpartner pea paarkümmend aastat.

 

TEHIK avab tausta: kuidas on läinud ligi 200 000 Euroopa Liidu COVID tõendi loomisega

Katrin Reinhold
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse direktor

Anname TEHIKu poolt ülevaate, kuidas on läinud Eestis Euroopa Liidu COVID tõendite kasutulevõtmine ja millised on olnud väljakutsed. Kahe kuuga on genereeritud ligikaudu 200 000 tõendit, millest üle 172 000 on immuniseeritust, ligi 20 000 läbipõdemist ja üle 6000 negatiivse testi olemasolu kinnitavad tõendid.

Alates 9. juunist võttis Eesti kasutusele Euroopa Liidu ülese terviklahenduse ehk kolm erinevat tõendit, mis kinnitavad COVID-19 vastu vaktsineeritust, negatiivse testi tulemust või läbipõdemist. Eesti oli üks esimeste riikide seas ja paljud ülejäänud riigid liituvad selle lahendusega järk-järgult kuni augusti keskpaigani.

Kuidas tõendid luuakse?

Inimesed saavad tõendid luua riiklikus patsiendiportaalis digilugu.ee » ja need genereeritakse taustal automaatselt tervise infosüsteemi edastatud andmete pealt, milleks on saatekirjavastused laboritestitulemuste kohta ning immuniseerimise teatised.

Patsiendiportaalis saab inimene ise valida, millist tõendit ta parasjagu soovib. Süsteem genereerib allkirjastatud tõendi PDF-vormingus ja siis on see võimalik seadmesse alla laadida või soovi korral ka välja printida.

Kuidas käib tõendite õigsuse kontrollimine?

Kõigi Euroopa Liidu COVID-tõenditel on QR-kood, milles sisalduvad turvaelemendid, mis võimaldavad kodanikel ja ametiasutustel veenduda, et tõendid on autentsed. Tõendite õigsuse kinnitamiseks on TEHIK loonud eraldi veebirakenduse kontroll.digilugu.ee ».

Ehtsuse kontrollimiseks on vaja skaneerida tõendi paremas nurgas olev suur QR-kood. Eestis oleme kasutanud selle loomiseks avaliku ja privaatvõtme taristut ning Eesti ametliku sertifitseerimisteenuse osutaja (Politsei- ja Piirivalveamet) sertifikaati.

Eesti tõendid allkirjastatakse privaatvõtmega ning verifitseerimisrakendused tunnevad ära nii Eesti kui ka teiste riikide avalike võtmete sertifikaadid. Tõendite kontrollimiseks on EL liikmesriikide avalike võtmete sertifikaadid üles laetud ja kättesaadavad ühtses EL COVID sertifikaadi väravas. Kõigil liikmesriikidel on vastavalt Euroopa Liidus kehtestatud süsteemile oma tõendi ehtsuse ja autentsuse kontrollimise lahendus – mõned neist äpina ja mõned on veebirakendusena.

Millega peab inimene tõendite loomise juures reisile minnes arvestama?

EL digitaalne COVID tõend ei ole pass ega reisidokument ning tõendi olemasolu ei ole eeltingimus piiriületamisel, kuid võib sõltuvalt sihtriigis kehtivatest nõuetest anda näiteks vabastuse eneseisolatsioonist. Ennekõike on Euroopa Liidu digitaalsed COVID-tõendid kasutamiseks piiriületusel. Reisimisel tuleb alati arvestada sihtriigis kehtivate nõuetega. Lisainfoga saab tutvuda veebilehel reisitargalt.vm.ee »

Immuniseerimistõendi saab luua endale nii pärast esimest kui ka uuesti pärast teist vaktsineerimist. Mõlemad tõendid on siis patsiendiportaalis olemas, kuid ka siin võivad nõuded riigiti erineda: nt vaktsineerimisele järgnevate päevade arv, pärast mida loetakse inimene immuniseerituks. Vaktsineerimise kuupäev on immuniseerimistõendil märgitud ja siis tulebki kontrollida, kas see vastab konkreetse riigi nõuetele.

Tõenditel oleva info sisestavad tervishoiuteenuse osutajad, mistõttu väga üksikutel juhtudel on andmete sisestamisel või tervise infosüsteemi edastamisel ette tulnud vigu ja seetõttu ei ole inimesel olnud võimalik EL COVID tõendit genereerida. TEHIKu soovitus on mitte jätta tõendi genereerimist viimasele minutile, sest siis on tervishoiuteenuse osutajatel võimalik andmed üle kontrollida.

Katrin Reinhold

Milles seisnes tehniline väljakutse?

Suurimad väljakutsed EL COVID-19 tõendite loomise juures olid PKI (avaliku ja privaatvõtme taristu) tervikahela tööle saamine ja kontroll kogu ahela ulatuses. Oleme väga tänulikud Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele (SMIT) ning Politsei- ja Piirivalveametile (PPA), kes võimaldasid väga lühikese etteteatamisajaga kasutusele võtta COVID tõendite väljastamisel PKI sertifikaadid sertifitseerimisahelast, millest väljastatakse ka reisidokumentide digitaalselt loetavat osa.

Teenuse käivitamisel on kindlasti olnud väljakutseks ka tõendil olev QR-kood. Tavapärastes QR-koodides on üldjuhul väga vähe infot, kuid COVID tõendil olev QR-kood sisaldab endas palju suuremat infohulka ja andmestikku, mis põhineb suures osas ka inimese terviseandmetel. EL COVID-19 tõendil olev lahendus tugineb ühtsele tehnilisele standardile, mis on täiesti erinev varem loodud siseriikliku tõendi standardist. QR-koodi saab lugeda vaid EL tingimustele vastavalt loodud QR-koodi rakendusega ja sellelt info lugemine tavapäraste QR-koodi lugemiste rakendustega ei ole võimalik.

Kuidas lahendust saab kasutusele võtta ja sellega liidestuda?

EL COVID tõendite tehnilise lahenduse, dokumentatsiooni ja näidisrakendused on Euroopa Komisjon avaldanud GitHubis: github.com/eu-digital-green-certificates/dgc-overview ». Praegu on Euroopa Liit arendanud kontrollimiseks vaid IOS ja Android mobiilseadmete näidisrakendused, mida saab soovi korral enda mobiilirakendusse tõendite kontrollimiseks integreerida.

Kontrollimiseks on vajalikud ka Eesti ning teiste riikide QR-koodide väljastamisel signeerimiseks kasutatavad PKI sertifikaadid. PKI sertifikaatide alla laadimiseks on mõeldud riiklikud tagasüsteemid, mis on ühendatud tsentraalse Euroopa süsteemiga, mille kaudu jagavad riigid omavahel tõendite väljastamisel kasutatavaid PKI sertifikaate.

Eesti sertifikaatide all laadimise tagasüsteemid:

Veebirakendustesse saab EU COVID tõendi kontrolli integreerida Eesti arendatud veebirakenduse abil. Rakenduse saab aadressilt kontroll.digilugu.ee » või hiljem ka koodivaramust.

Koostöö

Teenus on pidevas arengus. Näiteks on arenduste tarbeks väljatöötamisel ja arutamisel teavitusteenus, mille abil antakse inimesele e-kirja teel teada, kui tema poolt genereeritud sertifikaatide kehtivuse aeg lõppeb, tema sertifikaate kas muudetakse või tühistatakse. Samuti on võimalike arendustena planeerimisel ka EL tõendite riigi vaatest ärireeglite loomine, välismaalaste tõendite genereerimine ning ka kiirtesti tulemuste genereerimine.

EL COVID tõendite projekt oli mahukas riigi ja erasektori ühine koostööprojekt. Suur tänu Sotsiaalministeeriumile, Terviseametile, Nortalile, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele, Guardtime'ile, Industry62-le, Politsei- ja Piirivalveametile, Clarified Securityle.

 

Eesti.ee parandab tehnilist võimekust

Juuni lõpus uuendas RIA riigiportaali eesti.ee veebiraamistikku, mis muudab portaali jätkusuutlikumaks ning suurendab selle tehnilist võimekust.

„Oleme liikumas hajusama arhitektuuri poole, mille eesmärk on tagada rakenduste sõltumatust ja tõsta nende töökindlust. Portaali disaini vaates on olnud sihiks lihtsam üldpilt. Seetõttu on sisselogitud vaates iseteeninduse moodul (nt minu andmed, postkast, andmejälgija jms) ja sisuinfo viidud kokku vasakmenüüsse, et info oleks paremini leitav. Postkasti vaates lisandub aasta teises pooles kasutaja jaoks ka uusi lahendusi, näiteks dokumentide allkirjastamise ja krüpteerimise võimalus,“ ütles eesti.ee juht Kaisi Udumäe.

Kui veel täna on osa portaali teenuseid vanal platvormil, siis seekordne uuendus on samm lähemale rohelise portaali sulgemisele. „Riigiportaali eesmärk on luua paindlik platvorm, tagamaks parema integratsiooni ja liidestusvõimalused erinevate riiklike teenuste ja asutuste vahel,“ ütles Udumäe.

Riigiportaali eesti.ee avaleht

Märtsi lõpus suunas RIA eesti.ee-s asuva riikliku postkasti elanike rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressidele, mille tulemusena on tänaseks suunatud üle 1,3 miljoni eraisiku postkasti. Riigiportaali kaudu edastas riik mullu üle 1,5 miljoni teavituse. Eelmisel aastal logis portaali sisse ligi 600 000 unikaalset inimest.

Arendustöid tehti koostöös Nortal ASiga.

RIA kommunikatsiooniosakond

 

X-tee 20. sünnipäeva eel liitus X-Roadi kogukonnaga Island

1. juuni 2021 oli oluline päev nii Eestis sündinud X-tee kui ka kogu X-Roadi kogukonna jaoks – nimelt liitus mittetulundusühinguga Nordic Institute for Interoperability Solutions ka meie hea partnerriik Island. Suurema tiimiga ja üheskoos on võimalik anda veelgi rohkem hoogu nii X-Roadi arendustele kui ka innovatsioonile.

Eesti X-tee ökosüsteemi haldamine on riigi infosüsteemi ameti kanda. X-teest alguse saanud ja Eestiski kasutusel oleva X-Roadi tarkvara peamine arendaja ja haldaja on aga alates 2018. aastast MTÜ Nordic Institute of Interoperability Solutions ehk NIIS, mis sündis 2017. aastal Eesti ja Soome koostööst.

Sel aastal ootab meid veel üks tähtis kuupäev: X-tee saab 17. detsembril 20-aastaseks. Tõenäoliselt on X-tee teinud iga lugeja elu moel või teisel mugavamaks. X-tee faktilehe » andmetel hoidsid inimesed tänu X-teele eelmisel aastal kokku umbes 1345 aasta jagu tööaega. Digitaalne asjaajamine tundub meile tänapäeval juba iseenesestmõistetav ja sellesse on oma panuse andnud ka X-tee.

Rohkem infot X-tee ja sellega liitumise kohta leiab X-tee iseteeninduskeskkonnast ».

RIA kommunikatsiooniosakond

 

Bürokratt jõudis stardijoonele!

Kaupo Laagriküll
RIA teeninduse ja protsesside arenduse osakonna juhataja

Bürokrati esimene minihange on värskelt avaldatud ja järgmise kahe-kolme nädala jooksul alustab Bürokrati tiim arendustöödega. Esimesed liidestujad on politsei- ja piirivalveamet, tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet ning rahvusraamatukogu. Kõik need asutused on piisavalt erinevad, et Bürokratt saaks nende klientide pöördumistest edukalt õppida. Esimeste arenduste fookuses on Bürokrati tehnilise baasvõimekuse loomine.

Kliendi jaoks saab Bürokrati kõige nähtavamaks teenuseks olema juturobot, mille eesmärk on vähendada klienditeenindajateni jõudvate päringute hulka. Teeme iga asutusega võimalikult palju koostööd, et jõuaksime nii kaugele, et juturobot oskaks kliendi küsimustele vastata ööpäev läbi ja võimalikult täpselt, sealjuures vajaduse korral suunata pöördumised õige ameti poole ning võimaldada vestlust klienditeeninduse spetsialistidega.

Bürokratt ei ole ainult harilik juturobot, vaid suurem ökosüsteem, mille eesmärk on luua riigile virtuaalsed abilised teenuste kasutamisel ja teenindamisel. Bürokrati kohta saab rohkem lugeda siit ».

Tehniliselt põhineb Bürokratt erinevatel keeletehnoloogilistel masinõppelahendustel, mille iga eraldiseisev osa saab olema vabalt kättesaadav ja tarbitav ka Bürokrati-väliselt. Näiteks tarbite Bürokratti (aga mitte ilmtingimata), kui võtate mõne enda teenuse juures kasutusele rakenduse, mille abil muuta koosolekute audiofailid tekstipõhisteks ümberkirjutusteks, millest omakorda saate järgmise teenuse abil luua sisukokkuvõtte olulisematest teemadest jne. Selliseid teenuseid tekib lähiajal vähemalt kümmekond.

Oleme võtnud eesmärgiks olla võimalikult avatud juba alates arhitektuursete lahenduste planeerimisest kuni tegelike arendustööde ja nende tulemusteni. Oleme just avaldanud Bürokrati esmase high level arhitektuuri Koodivaramus » ning siit saab ka edaspidi infot Bürokrati arhitektuuri kohta.

Oluliseks on ka meie suund rõhutatult soodustada SaaS-teenuste (SaaS – software as a service) pakkumist Bürokratile. See tähendab, et me teeme kõik selleks, et iga meie üksikut arendust oleks võimalik kolmandatel osapooltel testida enda sama eesmärki täitvate lahenduste vastu. Kui nende tulemused on oluliselt paremad, võtame need edaspidi Bürokrati juures moel või teisel kasutusele. Seda vajadust ilmestab järgmine näide: Eestis loodud ja meile kättesaadav lahendus tuvastab rääkija hääle järgi ligi minutiga, kuid meile pakutud SaaS-lahendus teeks sama 15 sekundi jooksul.

 

RIA küberturvalisuse teenistus sai uue juhi

RIA küberturvalisuse teenistust juhib alates 15. juulist Gert Auväärt, kes naasis Eestisse USAst, kus ta töötas ÜRO Eesti alalise esinduse asejuhi ametikohal. Ta on pikaajalise rahvusvahelise kogemusega ekspert ning töötanud varem RIAs väliskoostöö koordineerijana.

Küberturvalisuse valdkonna ja RIA rolli laiemalt võtab Auväärt kokku nii: „Meie ambitsioon peab olema Eesti püsimine maailma TOP 5 riigi hulgas, kelle poole küberturvalisuse teemal liitlased pöörduvad. Koroona viirusest tingitud kaugtöö suur hulk on viinud küberturvalisuse senisest veelgi enam üksikisiku tasandile. RIA peab siin olema selge ja häälekas kõneisik, kes aitab teadlikkust tõsta ja ohte ennetada.

Auväärt on lõpetanud Helsingi ülikooli õigusteaduste magistrikraadiga ning täiendanud enda teadmisi küberjulgeoleku vallas Marshalli Keskuses ja Euroopa Kaitsekolledžis. Alates 2004 on ta töötanud välisministeeriumis erinevatel ametikohtadel, suurema osa ajast esindajana välisriikides. 2018. aasta augustist töötas ta asejuhina Eesti alalises esinduses ÜRO juures, kus tema ülesandeks oli viia Eesti esmakordne kandidatuur ÜRO julgeolekunõukogusse eduka lõpuni.

Avalik konkurssi uue teenistusejuhi leidmiseks oli selle aasta veebruaris ja märtsis. Varem küberturvalisuse teenistust vedanud Lauri Aasmann jätkab teenistust peadirektori nõunikuna.

RIA kommunikatsiooniosakond

Ülikonnas mees istub kontorilaua taga

 

Järgmine RIS infokiri ilmub 2021. aasta sügisel. Kui sinul või sinu asutusel on kogukonnale suunatud uudiseid, mida soovid infokirjas jagada, siis kirjuta meile press [at] ria.ee.

Viimati muudetud: 20.07.2021

Kas said vastuse oma küsimusele?


Täname tagasiside eest!