Language switcher

RIS infokiri detsember 2021

Hea lugeja!

Selle aasta viimases RISi infokirjas tutvustame kaht uut riigi IT-juhti ning võtame kokku detsembri alguses toimunud RIA veebiseminaril kõlanud ettekanded ja arutelud. Teeme ülevaate oktoobris toimunud valimiste köögipoolest – millised olid RIA õppetunnid ning soovime 17. detsembril 20-aastaseks saanud X-teele pikka ja edukat iga.

Lõppev aasta on pakkunud digiriigile üksjagu väljakutseid. Erinevad riigi teenuseid mõjutanud intsidendid ja turvanõrkused on sundinud rohkem tähelepanu pöörama tehnoloogiavõlale, mida järgemööda tasume. 20-aastane e-Eesti soovib küll pidevalt pakkuda oma inimestele uusi lahendusi, kuid sama oluline või tähtsamgi veel on olemasolevate lahenduste ülalhoid. Kui vundament on tugev, siis on kindlam sellele uusi korruseid ehitada.

Kinnitan veelkord – tiiger ei maga, vaid on täiesti ärkvel ja valmistub korralikuks hüppeks.

Uut ja tegusat aastat soovides

Margus Noormaa
RIA peadirektor

Margus Noormaa. Naeratav ülikonnas mees seisab koridoris.

 

Teemad

 

RIA peadirektori asetäitja on Joonas Heiter

Alates 1. jaanuarist juhib RIA riigi infosüsteemi teenistust (RIS) Joonas Heiter, kes alates 2018. aastast on juhtinud samas teenistuses andmevahetuse osakonda.

Joonast motiveeris teenistuse juhi kohale kandideerima ambitsioon rääkida kaasa digiriigi järgmistes edulugudes. „Teenistus on tervikuna seotud väga mitme digiriigi arendusporjektiga, mille õnnestumise eelduseks on RIA inimesed, protsessid ja töökorraldus. Tahan siinkohal kaasa rääkida ja anda enda panuse sellesse, et meie teenistusest sõltuvad e-riigi arendused õnnestuksid ning tooksid kasu kõigile inimestele, kes igapäevaselt e-riigi teenuseid kasutavad,“ ütles Heiter.

RIA peadirektori Margus Noormaa sõnul on Joonas Heiter tõestanud ennast hea ja tasakaaluka juhina, kes leiab mistahes olukorrale lahenduse. „Ta tunneb hästi infosüsteemide valdkonda, tal on hea ülevaade nii organisatsioonist tervikuna kui ka RISi üksuste tegemistest, seal hulgas e-riigi toimimisest laiemalt. Ta teab hästi, mis on meie valukohad ning kus saame tehtuga rahul olla. Teenistuse juhi roll on väga suur väljakutse ja ootused Joonasele on loomulikult väga kõrged,“ selgitas valikut Margus Noormaa.

Enne RIAsse tööle asumist 2018. aastal töötas Joonas Elisa Eesti ASis, kus juhtis erinevaid tiime, sh taristu valdkonna ja raadiovõrgu planeerimise osakonna tööd.

Ta on lõpetanud magistriõpingud Tallinna Tehnikaülikoolis telekommunikatsiooni erialal ning lisaks Tartu ülikoolis ärijuhtimise erialal.

RIA peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal juhib riigi infosüsteemi teenistust, mille alla kuuluvad andmevahetuse (X-tee ja RIHA), elektroonilise identiteedi, riigiportaali, riigivõrgu, valimiste infosüsteemide arenduse, tehnoloogia- ning kliendikogemuse ja teeninduse osakonnad. Samuti koordineerib ta RIA peaarhitekti ning äriarhitekti tööd.

Seni riigi infosüsteemi teenistust juhtinud Margus Arm jätkab riigiteenistust Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) juhina alates 20. detsembrist 2021.

RIA kommunikatsiooniosakond

Tumedapäise ülikonnas mehe portree sinisel taustal

 

RIA elektroonilise identiteedi osakonna uus juht on Maiu Nagel

Elektroonilise identiteedi (eID) osakonna juhiks sai 1. detsembril Maiu Nagel, kes töötas eelnevalt samas osakonnas projektijuhina. Siiani osakonda juhtinud Mark Erlich jätkab RIAs tööd äriarhitektina.

Äsja ametist lahkunud Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) peadirektori asetäitja Margus Armi sõnul sai valikul määravaks Nageli võimekus, süsteemsus ja varasem juhtimiskogemus. „Viimastel aastatel on ta olnud eID osakonna tugev administratiivtugi, kelle vedada on olnud eelarve koostamine ja kasutusplaan,“ ütles Arm.

Osakonna senine juht Mark Erlich loobus ametist suure töökoormuse tõttu: „Tundsin, et ennast valdkonna eksperdi ja osakonnajuhi rolli vahel jagada ei ole jätkusuutlik kummalegi poolele. Pärast Maiule osakonna juhtimise üleandmist saan rohkem panustada sisuteemadele, ent samal ajal on kindlustunne, et meeskond on hästi hoitud,“ rääkis Erlich.

Maiu Nagel alustas RIAs tööd 2017. aasta jaanuaris. Enne seda töötas ta Columbus Eesti ASis kliendihaldurina. Ta on töötanud ka Tallinna Kaubamajas osakonnajuhina ning Selveris projekti- ja arendusjuhina. Maiu Nagel on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli keemiateaduskonna magistrikraadiga ning on hariduselt insener-tehnoloog.

RIA kommunikatsiooniosakond

Blond naine punase pluusiga seisab koridoris, vaatab kaamerasse.

 

RIA otsib lahendusi, kuidas jätkata mobiil-ID pakkumist

PPA ja RIA tunnistasid kehtetuks mobiil-ID hanke. RIA töötab lahenduse kallal, mis tagaks riikliku mobiil-ID teenuse ka pärast praeguse lepingu lõppemist alates juulist 2022. 

2020. aasta jaanuaris alustasid RIA ja PPA uue mobiil-ID hanke ettevalmistust. Soov oli hankida uutlaadi lahendust, mis oleks SIM-kaardi vaba ja toimiks jätkuvalt mobiilsel seadmel. Selleks peeti võistleva dialoogiga hankemenetlust, mille jooksul uuriti esmalt turu võimalusi ja huvi. Septembris kutsuti hanke lõppvooru kaks turuosalist – SK ID Solutions AS ja Belgian Mobile ID. Belgia ettevõtte tegi ainsana lõpliku pakkumise, mis kahjuks ei vastanud ootustele ning 10. detsembril tunnistati hange kehtetuks.

Hankekomisjoni hinnangul ei olnud vaatamata eelnevatele läbirääkimistele võimalik pakkumise teinud ettevõttega lepingut sõlmida mitmel põhjusel – see ei vastanud mitmele hankes kirjeldatud tingimusele ning ületas ettenähtud eelarvet rohkem kui ühe miljoni euro võrra. Samuti tuli esitatud pakkumise põhjal esile, et hanke eesmärgid jäid hankes osalejatele ebaselgeks.

„Meie soov oli leida täisteenuse pakkuja, kes looks uue riikliku mobiil-ID lahenduse kasutamiseks nii riigi- kui ka erasektori e-teenustes. Sellist lahendust aga pakkuja ette ei näinud ning keskendus üksnes riiklikele e-teenustele. Pakkuja küll ei välistanud teenuse osutamist erasektorile, näiteks internetipankadele, kuid see nägi ette täiendavaid arendusi e-teenustes ning läbirääkimisi e-teenuse omanikega. Sellisel juhul ei ole aga võimalik prognoosida tegelikke kulutusi ning kasutajate arvu. Samuti pakkus ettevõte teenusele tuge üksnes raamlepingu ajaks, mis samuti ei olnud kooskõlas meie soovidega,“ tõi hankekomisjoni juht Margus Arm välja pakkumise põhipuudused.

Tema hinnangul ei pakkunud selline lahendus ka lisaväärtust praegu kasutuses olevatele eID vahenditele, mis teinuks selle kasutuselevõtmise keeruliseks.

Kuigi järgmise aasta 30. juunil lõppeb leping mobiil-ID senise teenusepakkujaga SK ID Solution AS, ei muutu kasutajate vaates esialgu midagi. Kõik seni väljastatud mobiil-IDd jätkavad toimimist kuni nende viieaastase kehtivusaja lõpuni ning neid saab jätkuvalt kasutada e-teenustes.

RIA koos partneritega töötab hetkel lahenduse kallal, mis tagaks tänase mobiil-ID jätkamise. Paralleelselt hakkab RIA töögrupp arendama uudset riiklikku m-ID vahendit, mis kohanduks ka Euroopa Liidu e-identiteedi tulevikus planeeritud arendustega.

RIA kommunikatsiooniosakond

 

Riiklik postkast uuenes

Riigiportaali eesti.ee postkastile lisandusid uued funktsionaalsused. Näiteks säilivad nüüd ka saadetud kirjad ja kalendris olevaid olulisi sündmusi saab sünkroonida oma teiste kalendritega. Kõik enne uuendust postkasti saabunud kirjad leiab alajaotusest arhiiv.

Postkasti uuendamise eesmärk on muuta inimeste suhtlus riigiga lihtsamaks ning aidata neil paremini meeles pidada olulisi sündmusi ja tähtaegu. Uues postkastis näevad kasutajad lisaks sisse tulnud kirjadele ka saadetud kirju ja kirjade mustandeid ning saavad kirjade manuseid digiallkirjastada ja krüpteerida. Postkasti vaade muutub kasutaja jaoks selgemaks ja paremini hoomatavaks. Samuti lisandub riiklikus postkastis olevasse kalendrisse funktsionaalsus, mis võimaldab kalendris olevaid olulisi sündmusi sünkroniseerida oma teistesse elektroonilistesse kalendritesse.

Kõik enne uuenemist, (s.o pärast 25. novembrit 2021) riiklikusse postkasti saabunud kirjad on leitavad alajaotusest "arhiiv".

Riigiportaali eesti.ee postkastis saab kasutaja suunata oma @eesti.ee aadressi igapäevaselt kasutatavale e-posti aadressile, et saada riigi- ja omavalitsusasutustelt ning teistelt avalike ülesannete täitjatelt tema või tema ettevõtetega seotud teavitusi ja dokumente. Lisaks saab riigi teavitused suunata ka oma mobiilinumbrile.

Eesti.ee postkasti kasutavad inimestele teavituse edastamiseks näiteks maksu- ja tolliamet, haigekassa, kaitseliit, kaitseressursside amet, maanteeamet, politsei- ja piirivalveamet, erinevad ministeeriumid, riigikohus, töötukassa jt. Portaali kaudu jõuab igal aastal inimesteni üle miljoni teavituse.

Käesoleva aasta märtsis suunati rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile nende inimeste @eesti.ee aadress, kes polnud seda ise ära suunanud. Selleks, et riigi saadetud teavitused kohale jõuaksid, tasub logida sisse riigiportaali eesti.ee ja üle kontrollida, kas kirjad saadetakse ikka tegelikult kasutuses olevale meiliaadressile.

RIA kommunikatsiooniosakond

 

Uuel aastal muutuvad RIA kasutajatoe ja riigivõrgu infotelefoni numbrid

Jaanuari alguses vähendab RIA kasutajatoe telefoninumbrite arvu. RIA teenuste kasutajad saavad edaspidi abi helistades numbril 666 8888 ning riigivõrgu riketest saab teatada ööpäev läbi telefonil 663 0299.

Seni on Riigi Infosüsteemi Amet pakkunud oma teenuste kasutajatuge numbril 663 0230. Lisaks jõuavad käesoleva aasta 1. juulist RIAsse ka ID kasutajatoe telefoninumbril 666 8888 tehtud kõned. Kuna kliente teenindav meeskond on sama, ühendatakse uuest aastast ka telefoninumbrid. Edaspidi saab RIA kasutajatoele helistada tööpäevadel kella 8.30–19.00 telefoninumbril 666 8888. Kasutajatoe meiliaadress ei muutu, see on endiselt help[@]ria.ee.

Teine muudatus on seotud riigivõrgu senise infotelefoniga 663 0222. Uuest aastast saavad riigivõrgu kliendid teatada riketest ööpäev läbi töötaval telefoninumbril 663 0299. Sama number on juba praegu kasutusel küberintsidentidest teavitamiseks. Riigivõrgu teiste küsimustega, näiteks tellimused ja ehitamine, saab helistada RIA kasutajatoe numbril 666 8888.

Esialgu suunatakse senistel numbritel helistajate kõned automaatselt edasi uuele telefoninumbrile, andes neile teada, et number on muutunud. Edaspidi on plaanis vanad telefoninumbrid sulgeda.

Riigivõrgu kliente teavitatakse muudatustest eelnevalt ka e-kirjaga.

RIA kommunikatsiooniosakond

 

Eestist e-riigi teinud X-tee sai 20-aastaseks

17. detsembril tähistas 20. sünnipäeva X-tee, mis pakub oma liikmetele detsentraliseeritud viisi, kuidas turvaliselt suures koguses andmeid vahetada. Pole liialdus öelda, et X-tee on üks suur osa praeguse arenenud e-riigi vundamendist.

„Riigis on vastutus andmekogude rajamise ja pidamise eest pandud andmekogude vastutavatele töötlejatele. Kesksest reglementeerimisest on hoidutud. Riigi andmekogud on loodud ajaliselt ja tehnoloogiliselt üksteisest sõltumatult. Nõrgalt koordineeritud areng ei ole rahuldanud andmekogude töötlejaid, andmekogusid projekteerivaid firmasid, erasektorit. Olukorra muutmine nõuab aga üsna kardinaalseid otsuseid,“ oli kirjas esialgses kavandis, mida 2001. aastal valitsusele tutvustati.

Esimesed sammud X-tee programmi käivitamiseks astuti aga 2000. aastal, kui peaministri nõuniku Linnar Viigi initsiatiivil algatati pilootprojekt. Seda koordineeris riigi infosüsteemide osakond RISO ning rahastati Teede- ja Sideministeeriumi, Riigikantselei ja Siseministeeriumi eelarvest. Sellest piloodist pidi välja kasvama lahendus, mis 2003. aastal annab riigile 24/7 juurdepääsu andmekogudele ning võimaldab kodanikel ja ettevõtetel saada seadusega antud õiguste piires teavet. Eesmärk oli muuta riik läbipaistvamaks, terviklikumaks ja inimestele arusaadavamaks. Praegu seda retrospektiivi kirjutades teame, et kõik seatud eesmärgid ka täideti.

Suur tänu neile kümnetele inimestele era- ja avalikust sektorist, kes aitasid luua vettpidava ja läbimõeldud kontseptsiooni, kuidas hajusalt riigis sees andmeid vahetada. Toonasest X-teest on nüüdseks välja kasvanud aga rahvusvaheline bränd X-Road, tarkvara arendavad ühiselt Eesti, Soome ja Island ning tehnoloogia on kasutusel pea igas maailma otsas. X-tee edulugu on hea näide, et läbimõeldud lahendused peavad ajahambale vastu ning arenevad koos uute tehnoloogiatega.

Mul on väga hea meel, et riik otsib uusi võimalusi, kus X-tee tohutu potentsiaal võiks avalduda. Sündmusteenused ja nõusolekuteenus aitavad juba varsti turule tulla uute teenustega, mis pakuvad kodanikele värskeid hüvesid ja suuremat mugavust.

Joonas Heiter
RIA andmevahetuse osakonna juhataja

Laval istuvad Arne Ansper, Kristo Vaher, Andres Kütt, Uuno Vallner ja Joonas Heiter. Taustal on ekraanil pealkiri "X-tee eile, täna ja homme"

Soovitame kuulata 8. detsembril toimunud X-tee teemalist arutelu ». Vestlusringis räägivad X-tee loomise juures olnud ja praegu selle arendamise eest vastutavad inimesed, kuidas X-tee sündis ja milline on selle tulevik.

X-tee numbrites

  • Üle 1000 liitunud asutuse.
  • Rohkem kui 4500 andmeteenust.
  • Peaaegu 10 miljardit tehtud päringut.
 

Sündmusteenused aitavad e-riigi potentsiaalil avalduda

Sündmusteenused lihtsustavad kodanike ja ettevõtete suhtlemist riigiga, pakkudes kasutajale e-teenuseid võimalusel ühe sujuva tegevusena.

Sündmusteenused jagunevad kaheks: kodanikele pakutavad elusündmusteenused ja ettevõtjatele pakutavad ärisündmusteenused. Sündmusteenuste pakkumine on osutunud võimalikuks, sest riigil on olemas hästi toimiv IT vundament, näiteks X-tee, eesti.ee jt. See võimaldab avalikul sektoril pakkuda inimesele paremaid teenuseid. Siiani pidi inimene ise teenuse algatama ja liikuma mööda eri ametiasutuste infosüsteeme. Nüüd muutub võimalikuks teenuste pakkumine selliselt, et inimene ei pea teadma, kelle poole ta pöörduma peab – suunamine toimub automatiseeritult. Lisaks on võimalik pakkuda teenuseid proaktiivselt. Kõiki neid mõtteid on kirjeldatud ka Digiühiskonna arengukavas ».

Sündmusteenuste teekaart näeb ette, et järgneva nelja aasta jooksul luuakse koos teiste avaliku sektori asutustega kümme elusündmusteenust ja kümme ärisündmusteenust. Esimesed elusündmusteenused on abielu sündmusteenus ja lapse saamise sündmusteenus. Mõlema teenuse esmased versioonid saavad valmis 2022. aasta lõpuks ning järgnevate aastate jooksul neid täiendatakse. Näiteks abielu sündmusteenust kasutades saab inimene esitada digitaalse avalduse abiellumiseks ja nimevahetuse korral taotleda ka uued dokumendid (nt passi ja ID-kaardi).

Tulevikus on plaanis luua kaitseväe kohustuse täitmise, pensionile jäämise ning lähedase kaotusega seotud elusündmusteenused ja lisaks veel mitmeid teisi.

RIA kommunikatsiooniosakond

11. novembril 2021 kuulutas RIA välja sündmusteenuste analüüsi- ja arenduspartneri leidmiseks raamhanke, mille kogumaksumus on kuni viis miljonit eurot.

Hankeleping kehtib kuni 2026. aasta alguseni. Tulevase partneriga hakatakse koostöös ehitama kõikide sündmusteenuste jaoks vajalikke keskseid komponente.

 

Tagasivaade 2021. aasta KOV valimistele

18. oktoobril, pühapäeval vastu esmaspäeva, kella 2 paiku öösel sai eeskätt valimiste korraldajate jaoks vajalik valimiste infosüsteem (VIS3) viimase uuenduse. „Nüüd oleme valimisteks valmis,“ ütles valimiste infosüsteemide arenduse osakonna juhataja Alo Einla. Infosüsteemiga seotud murede lahendamiseks loodud staabi liikmed muhelesid, panid rõivaisse ja asusid ööpimeduses kodu poole liikuma. Valimised olid pingelised, aga said eduka punkti. Alo Einla valimiste retrospektiiv annab lühikese ülevaate valimiste korralduslikest aspektidest.

Seekordsed valimised olid teistmoodi. Korraga võeti kasutusele palju tehnilisi ja korralduslike uuendusi – oli palju kohti, kus midagi võinuks valesti minna.

Need olid esimesed valimised, kus RIA vastutas uute funktsioonidega VIS3 arendamise ja valimiste aegse toimimise eest. Valijate nimekirjad olid nüüd ainult elektroonilised ning jaoskonna töötajad tegid hääletamisemärke paberi asemel arvutis asuvasse nimekirja.

Samuti polnud varem valimistega seotud partnerite ring nii suur olnud. Valimiste „peatöövõtja“ ja vastutaja on ikka riigi valimisteenistus (RVT). Moel või teisel oli korraldusega seotud MKM, KOVid, Nortal, Cybernetica, SK ID Solutions, RIK, Telia, Clarified Security, SMIT ning hulk RIA osakondi.

Valimisteks ettevalmistumine algas eri partneritega eri aegadel, kuid suurem töö hakkas pihta rohkem kui pool aastat enne valimisi. RIA arendas esimest korda täiesti uut VIS3, seega oleme meie valimisteks valmistunud mitu aastat. Hoolimata sellest, et RVT, meie kui ka teised partnerid on varem valimiste juures olnud ning kogemused varasemast võtta, oleks võinud paljud lahendused varem valmida ja protsessid varem kokku leppida. Kuid muudatused seaduses ja rollijaotuses tõid valimiste protsessi palju uut ning lõpuks ei jõutud kõiki aspekte piisavalt testida.

Valimised möödusid edukalt, kuid see ei tähenda, et polnud ärevaid hetki. Mitmest neist kirjutati meedias ning RIA blogis näeb ka meie hinnangut probleemidele ». Palju oli lihtsaid näpukaid, mis valimiste turvalisust ei mõjutanud, kuid mis tekitasid avalikkuses küsimusi – Eesti e-teenustelt oodatakse palju ning seda ka valimistelt.

Üks meiepoolne probleem oli seotud VIS3 kasutamisega ja riigi autentimisteenusega, mis sai aga kiire lahenduse. Süsteemile oli seatud turvakaalutlustel piirang, mis ei lubanud teha liiga palju päringuid ühelt IP-aadressilt. Seadistuste muutmine lahendas tekkinud pudelikaela.

Valimispäeva õhtul tekkisid valimiste infosüsteemis kuues kohalikus omavalitsuses väljaspool ringkonda hääletanute häälteprotokolli topeltkirjed, mis takistasid protokollide allkirjastamist ja lõplike valimistulemuste selgumist. Probleem sai lahenduse 18. oktoobril kella 2 paiku, kui paigaldati uuendus, mille abil eemaldati topeltkirjed.

Esimest korda jagas riik RIKi ja Telia abiga valimisjaoskondadesse arvutid turvatud andmesideühendusega, mis olid keskselt hallatud ja mille küberpilti jälgis CERT-EE. See oli suur väljakutse, sest teenindada tuli rohkem kui 1300 arvutikasutajat 514 erinevas paigas. Kuid RIKi ja Telia kolleegid tegid head tööd ning kõik kerkinud mured said lahenduse.

Inimesed istuvad pika laua taga, kõigil arvutid ja monitorid ees.

Suur osa mainitud muredest ja tõrgetest jääks aga sündimata, kui valimised oleksid pidev e-riigi teenus. Nii nagu digiallkirjastamine või andmevahetus X-tee kaudu.

See tähendab, et valimiste läbiviimiseks vajalikud infosüsteemid ja protsessid on kogu aeg töös. Nii muutub valimiste korraldamine paindlikumaks ja kõiki lahendusi saab pidevalt testida. Lisaks annab see võimaluse läbi viia erinevaid valimisi ja hääletusi ning pikas plaanis peaks see olema riigile säästlikum kui iga paari aasta tagant kogu masinavärk uuesti valmis arendada ja tööle panna. Sellisel juhul pole ka muret, kui tuleb korraldada erakorraline valimissündmus, näiteks rahvahääletus või Riigikogu valimised. Rääkimata sellest, et see suurendab veelgi valimiste turvalisust, sest süsteem on pidevalt töös, testitud ja uuendatud.

Mul on väga hea meel, et sel teemal nüüd ka arutatakse ja mõeldakse, kuidas leida valimiste korraldamiseks pidev rahastus ja muuta valimiste korraldamine pidevaks e-teenuseks, mida saaksid kasutada ka KOVid ja riigi institutsioonid.

Alo Einla
RIA valimiste infosüsteemide arenduse osakonna juhataja

 

Kuula ka RIA infopäeva arutelu valimiste turvalisuse teemal », kus sõna saavad RIA peadirektor Margus Noormaa, MKMi riikliku küberturvalisuse juht Raul Rikk, valimiskomisjoni juht Oliver Kask ja Cybernetica AS teadusdirektor Dan Bogdanov.

 

RIA veebikonverents naelutas ekraanide taha ligi 700 vaatajat

7. ja 8. detsembril toimus Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) koostööpartneritele suunatud veebikonverents „Olukorrast digiriigis“. Kahe sisuka päeva jooksul räägiti koos teiste asutuste ekspertidega küberturvalisusest, valimistest, värskest Eesti infoturbestandardist ja paljust muust.

Andres Sutt konverentsi laval kõnelemas.

Veebikonverentsi avas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt, kes möönis, et olukord küberruumis on muutunud üha vaenulikumaks. „Me näeme aina enam kasvavaid küberrünnakuid ja lunavaranõudeid ja eranditult kõigil on suur roll täita. Küberturvalisus algab inimesest ekraani taga – kas me teeme kliki valesse kohta või mitte. Selge on see, et meil on ainult üks maailm, kuhu peavad mahtuma nii füüsiline kui ka digitaalne ruum. Sellest peaksime oma toimetamistes ja tegevustes lähtuma,“ sõnas minister.

Margus Noormaa konverentsi laval kõnelemas.

Valitsus eraldas järgmise aasta eelarvest 30 miljonit eurot digiriigi baasvõimekuse ja küberturvalisuse järele aitamiseks. See on oluline, et saaksime kõik rahulikult digiühiskonnas teenuseid tarbida. „Kuigi saime raha juurde, siis ainult rahaga asju ei tee – vaja on ka häid inimesi,“ tunnistas RIA peadirektor Margus Noormaa. „Ajad on keerulised, sest nii maailmas kui ka Eestis toimub palju.“

​​​​Tänavu täitus RIA-l asutusena 10 aastat, lisaks sellele tähistavad 20. sünnipäeva nii X-tee kui tuleval aastal ka ID-kaart. „Kus me oma digiriigiga oleme – kas digitiiger magab, hüppab või on hoopis surnud?“ esitas Noormaa retoorilise küsimuse. Jutte on olnud erinevaid, kuid veebikonverentsil just sellele vastuse anda püüdsimegi. „Täna on selge see, et ilma küberturvalisuseta meil innovatsiooni ei ole ning selle tähtsus on suurenenud mitte ainult riigiaparaadis vaid ka erasektoris,“ ütles Noormaa.

Margus Arm konverentsi laval kõnelemas.

Küberturvalisus on digiriigi ja -teenuste üks olulisi alustalasid – ilma selleta ei usaldaks me oma e-teenuseid ega riiki. Kuid üksnes küberturvalisusest ei piisa – teenuseid tuleb järjepidevalt arendada, parendada ja nende tulevikku investeerida.

Kui veebikonverentsi esimene päev keskendus kahe ettekande ja kahe debatiga eeskätt küberturvalisusele, siis teisel päeval rääkisime Eesti digiriigi arendamisest ja katsumustest – X-teest, riigiportaalist ja selle uutest teenustest ning valimistest.

Joonas Heiter ja Kaisi Udumäe konverentsilaval kõnelemas

Peagi jõustuv uus Eesti infoturbestandard (E-ITS) vahetab lähiaastail välja mahuka infoturbesüsteemi ISKE. E-ITS loodi selleks, et teha infoturvet lihtsamaks ja tagada ühtlane infoturbe tase. Kui asutus seda standardit rakendama asub, siis mõjutab see kõiki inimesi: tippjuhist kuni toetusmeeskondadeni välja. Igaühel on vastutus ja oma roll.

Debatil osalejad istuvad konverentsilaval: Anto Veldre, Mari Seeba, Klaid Mägi, Anu Tanila ja Martin Sepp.

Kõik veebikonverentsi ettekanded ja debatid on järelvaadatavad RIA YouTube’i kanalil ».

Veebikonverents toimus Euroopa Liidu struktuuritoetuse toetusskeemist "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine", mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond. Konverentsi aitas korraldada Publicon OÜ.

RIA kommunikatsiooniosakond

Viimati muudetud: 03.01.2022

Kas said oma küsimusele vastuse?


Täname tagasiside eest!