Language switcher

Libaloosimised

Libaloteriisid korraldatakse sageli selleks, et meelitada osalejaid liituma tasulise sõnumiteenusega. Mõnikord on eesmärk aga klikisööt ehk püütakse meelitada oma veebilehele palju külastajaid, sest siis kuvavad otsingumootorid lehte eespool ning selle saab edaspidi kallima hinnaga ära müüa.

Huvi tekitamiseks lisatakse loteriile pilkupüüdev pisipilt või pealkiri (“Tasuta!”). Sellel klõpsajad suunatakse petturite veebilehele, millele võib olla paigaldatud ka pahavara.

Kuidas saada aru, et tegemist on pettusega?

  • Lihtne matemaatika. Libapakkumistes lubatakse tavaliselt ära kinkida sadu või tuhandeid hinnalisi tooteid. Kui tegemist oleks tegeliku kampaaniaga, kaasneks ettevõttele sellega suur majanduslik kahju.
  • Absurdsus. “Anname ära X (hästi suur arv) toodet, sest pakend on kahjustatud ja neid ei saa enam müüa.” Kui mõelda firma seisukohast, on kasulikum need tooted uuesti pakendada või hinda 5–10% langetada, mitte avatud kile tõttu mitmekümne või isegi mitmesaja tuhande euro väärtuses tooteid ära anda. Loogiline ei ole ka see, kui firma jagab konkurendi tooteid, näiteks Samsung annab ära Apple’i telefone.
  • Osalemistingimused. Võltsloosimiste puhul on ettevõtte ja auhinna taustainfo puudulik. Enamasti ei selgu, miks loosimist korraldatakse (kas on tegu näiteks koolilõpu-, jaanipäeva- või jõululoosiga). Sageli on puudu ka osalemistingimused ja see, millal loosimine toimub, kuidas valitakse võitjad ning kuidas nendega ühendust võetakse.
  • (Liiga) uued leheküljed. Enamasti on ettevõtetel sotsiaalmeediakontod juba mitu aastat ning neil on ka vastav verifitseerimismärk. Kui Mercedese eile loodud leht pakub tasuta uut luksklassi autot, tuleks valida Facebookis “Esita kaebus” ja Instagramis “Report page”. Sel moel saad sobimatust lehest teada anda ning sellega ehk nii mõnelegi vähem turvateadlikule kasutajale abiks olla.

Näiteid leiad ka RIA blogist:

Viimati muudetud: 31.08.2018

Kas said vastuse oma küsimusele?


Täname tagasiside eest!