Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus
Seaded

 

X-tee päringute esitluskihi arendamise küsimused-vastused

Avatud pakkumismenetlusega riigihange "X-tee päringute esitluskihi arendamine" HD nr 119

Hankedokumentide nr 119 (edaspidi HD) kohta on saabunud alljärgnevad küsimused:

1. Küsimus (saabunud 23.07.2007): Lisa 3 p 4.3. Kas tasulisi teenuseid saavad kasutada ka ametnikud, so asutuste kasutajad? Kuidas toimub sel juhul teenuste eest maksmine, sh kes maksab?

Vastus (avaldatud 24.07.2007): tasulisi teenuseid peavad saama kasutada järgmised X-tee päringute kasutajad:

  1. kodanikud (autenditud, aga portaalis autoriseerimata kasutajad, kellel on kõigil ühesugused õigused päringute käivitamiseks);
  2. portaalis kirjeldatud asutuse ametikoha täitjad.

Tasumine peab toimuma internetipanga kaudu. Makse teostab seesama portaali kasutaja internetipangas isiku või asutuse arvelt. Kui ametikoha täitja poolt makstakse teenuse eest, aga teenust ei kasutata, peavad tehtud makse ulatuses saama seda teenust kasutada teised sama asutuse töötajad, kellel on olemas selle päringu teostamiseks vajalikud õigused. Seega on kodaniku päringu korral internetipangas tehtud makse seotud isikuga, muudel juhtudel asutusega.

2. Küsimus (saabunud 23.07.2007): Lisa 3 p 4.3. Kas tasulise teenuse puhul määratakse hind läbi andmekogu.getCharge päringu või määrab teenust pakkuv asutus oma teenuse hinna eesti.ee portaali kaudu? Kui kasutatakse päringut, kas siis tuleb pidevalt teenuste käest üle pärida, ega nende hind pole muutunud?

Vastus (avaldatud 24.07.2007): kui teenus (päring) on märgitud portaalis, kui tasuline, aga tasu suurust pole portaalis päringu kirjelduse andmetele lisatud, teostatakse andmekogu päring andmekogu.getCharge igal teenuse kasutamise juhul. Teenuse andmekogu.getCharge (kus andmekogu on andmekogu nimi) järele on vajadus juhul, kui teenuse osutaja hakkab teenuste sooritamise eest küsima muutuva hinnaga tasu. Teenus tagastab teenuse väljakutse tasu konkreetse kasutaja jaoks.

3. Küsimus (saabunud 23.07.2007): Lisa 3 p 4.3. Kas teenusepakkuja pangarekvisiite poleks õigem hoida teenuse juures? Erinevate teenuste maksetel võib ju olla erinev konto ja selgitus.

Vastus (avaldatud 24.07.2007): vastavalt dokumendile http://ftp.ria.ee/pub/X-tee/doc/nouded_infosysteemidele.pdf ongi pangarekvisiidid WSDL kirjelduses teenusepõhiselt. Asutuse andmete juures on pangarekvisiidid täiendavalt vajalikud, kui:

  1. teenust pakkuva asutuse puhul – kui päring on tasuline, kuid päringu kirjelduses juures pole pangarekvisiite määratud;
  2. teenust kasutava asutuse puhul – kui tasulist päringut kasutab ettevõtte kasutaja, siis määrab see konto numbrit (sh panga), millelt toimub päringute eest tasumine.

4. Küsimus (saabunud 23.07.2007): Lisa 3 p 4.4. Mis on päringu metaandmed?

Vastus (avaldatud 24.07.2007): Päringu metaandmete esialgne loetelu on toodud Lisa 3 joonis 1 tabeli „Logi“ atribuutidena: esindaja, päringu nimi, päringu tegija isikukood, päringu tegija ametikoha täitmise identifikaator, päringu esitamise aeg, vastuse saabumise aeg, päringu maht, vastuse maht.<

5. Küsimus (saabunud 23.07.2007): Lisa 3 p 4.8. Kas gruppe saab moodustada ka kodanik? Kas ka ametnik? Või on see ainult administraatori funktsionaalsus?

Vastus (avaldatud 24.07.2007): gruppe peab saama moodustada üldadministraator (üldised grupid, mida saab edaspidi hallata ainult portaali üldadministraator) ja asutuse administraator (asutuse grupid, mida edaspidi haldab asutuse administraator), st kodanik gruppi moodustada ei saa ja ametnik saab, kui tal on olemas asutuse administraatori või üldadministraatori õigus.

6. Küsimus (saabunud 23.07.2007): Lisa 3 p 4.13. Mida kujutab endast „olemasolevates MISP-des paiknevate teenuse kasutamise autoriseerimisandmete ülekandmine"? Mis autoriseerimisandmeid on silmas peetud?

Vastus (avaldatud 24.07.2007): siinkohal on mõeldud asutustesse paigaldatud MISP installatsioonides olevaid autoriseerimisandmeid – asutuse administraatori poolt asutuse töötajatele antud päringute kasutamise õigusi ja asutusesiseseid gruppe. Kui asutus soovib oma asutuse MISP-i kasutamiselt üle minna keskse X-tee päringute esitluskihi kasutamisele, siis peab olema mugav võimalus kord juba asutuse MISP-i sisestatud andmete ülekandmiseks portaali eesti.ee.

7. Küsimus (saabunud 23.07.2007): Lisa 3 p 4.17. Jääb mulje, et kasutatavate teenuste WSDL kirjeldusi laeb asutuse administraator, mitte üldadministraator. Kas see ongi nii mõeldud ja mis on selle mõte, sest teenuste kirjeldused on ju samad kõikide portaali kasutavate asutuste jaoks?

Vastus (avaldatud 24.07.2007): X-tee teenust pakkuva asutuse administraator teab esimesena ja kõige paremini, millal tema asutuse poolt pakutavate teenuste WSDL on muutunud. Uuendamise käivitamine asutuse administraatori poolt ei tähenda, et teenuste kirjeldused oleks erinevatele asutustele erinevad. Vt ka vastust 8.-le küsimusele.

8. Küsimus (saabunud 23.07.2007): Lisa 3 p 5.8. Mida on peetud täpsemalt silmas liidestamise all Riigi Infosüsteemi Haldussüsteemiga?

Vastus (avaldatud 24.07.2007): valmistatavas RIHA-s on olemas WSDL faili uuendamise funktsionaalsus, mille käivitab teenust pakkuva infosüsteemi ülem. Sarnane funktsionaalsus samas rollis kasutajale on ette nähtud ka käesolevas hankes. Portaalis kasutatava WSDL faili ajakohasuse ja RIHA-s oleva versiooniga kooskõlalisuse tagamise ja/või automaatse uuendamise (võimalusel tagades WSDL kirjelduse uuendamise ühekordse tegevusena) meetme(d) peaks pakkuja välja töötama analüüsietapi käigus.

9. Küsimus (saabunud 25.07.2007): Sooviksime täpsustada hankedokumendi punkti 6.1.: Kinnises pakendis pakkumus tuleb anda hankija töötajale aadressil: Tallinn, Rävala 5, V korrus hiljemalt 30. juulil 2007. a kella 11.00-ks.". Nimelt, kas pakkumuse saab esitada samaks tähtajaks ka digiallkirjastatult?

Vastus (avaldatud 25.07.2007): Kehtiv riigihangete seadus ei võimalda avatud hankemenetluses pakkumusi elektrooniliselt esitada. Nimetatud säte riigihangete seaduses jõustub 2008. aasta 1. jaanuaril.

Lisatud 28.06.2007

Tagasi lehele "Riigihanked"