Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus
Seaded

 

WCAG juhised ja uuringud

 WCAG 2.0 rakendusjuhised

WCAG 2.0 sõnastus on küllaltki formaalne ning sageli ei anna piisavalt praktilisi juhiseid, kuidas üht või teist juurdepääsetavussuunist täita. Seetõttu tellis Riigi Infosüsteemi Amet koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga WCAG 2.0 rakendusjuhised. Need selgitavad veebitoimetajatele ja veebilehtede tellijatele/vastuvõtjatele, aga ka veebilehtede arendajatele, kuidas mõista ja täita WCAG 2.0 juurdepääsetavussuuniseid. Lisaks sisaldavad praktilisi juhiseid ja illustreerivaid nõuete täitmise ja täitmatajätmise näiteid.

WCAG 2.0 rakendusjuhiste koostamisega alustati augustis 2014 ning kaasati puuetega inimeste esindajaid. Juhiste testimiseks korraldati Tallinnas ja Tartus rakendusjuhiseid tutvustav koolitus.

9.3.2015 avaldati WCAG 2.0 rakendusjuhised Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel www.mkm.ee/et/wcag-20-rakendusjuhised.

WCAG 2.0 rakendusjuhised valmisid Euroopa Liidu struktuurifondide programmist "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel. Need koostas I&T Advisor OÜ.

WCAG 2.0 tõlkimine eesti keelde

Avaliku sektori asutuste veebilehtede käideldavuse uuringud aastatel 2006, 2007 ja 2011 on näidanud avaliku sektori asutuste veebilehtede WCAG nõuetele vastamise väga nõrka taset. Olukorra parandamiseks otsustati tõlkida W3C välja töötatud WCAG 2.0 veebisisu ligipääsetavuse nõuded eesti keelde, et veebide omanikud oleksid paremini informeeritud ning veebid tänu sellele ligipääsetavamad.

LTO (Lead Translation Organization) rollis oli tõlkeprotsessis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM, täpsemalt RISO). 2012. aasta sügisel nõustusid paljud asjaga seotud osapooled (sh puuetega inimesi esindavad ühendused, ülikoolid, veebide arendajad jt) tõlkeprotsessis osalema ning detsembris 2012 esitati W3 konsortsiumile taotlus alustada ametlikku tõlkimisprotsessi.

Kokku viidi läbi kaks Eesti-sisest konsultatsiooni, kuhu olid kaasatud eelnimetatud osapooled ning ka laiem avalikkus. Konsultatsioonide käigus koguti arvestatav hulk kommentaare ja ettepanekuid, mida sai kasutada teksti kohandamiseks. Sellele järgnes teksti lõplik toimetamine ning rahvusvaheline konsultatsioon (kestis 30 kalendripäeva), mille lõpuks pidid ka kõik Eesti-sisese konsultatsiooni osapooled tõlke kooskõlastama.

10.12.2013 avaldati eestikeelne WCAG 2.0 W3C (World Wide Web Consortium) lehel http://www.w3.org/Translations/WCAG20-et/

Töö tegi Usaldusühing UseIT.

WCAG uuringud

2013. aasta uuring

2013. aasta lõpus hinnati 285 Eesti avaliku sektori veebilehe juurdepääsetavust vastavalt WCAG 2.0 standardile. Võrreldes 2010. aastaga on see veidi paranenud.

Testiti 53 valitsusasutuse ja 232 kohaliku omavalitsuse (sh maavalitsuse) veebilehte. Uuringutulemustest selgus, et valdav osa testitud veebilehtedest ei vasta WCAG 2.0 miinimumtaseme (tase A) nõuetele.

13% valitsusasutuste veebilehtedest vastab tasemele A või AA ning 3% kohalike omavalitsuste (sh maavalitsuste) veebilehtedest vastavad tasemele A. Ükski testitud veebilehtedest ei vastanud tasemele AAA. Kokku vastas vähemalt A taseme nõuetele 15 lehekülge, mis on 5,26% testitud veebilehekülgede arvust.

Täpsem ülevaade veebilehtede vastavusest WCAG 2.0 edukriteeriumitele ning peamised probleemid on välja toodud uuringu aruandes (.pdf, 1.22 MB) ja selle lisas (.ods, 154 KB).

Uuringu tellis Riigi Infosüsteemi Amet koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga Euroopa Liidu struktuurifondide programmist "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel. Uuringu viis läbi AS Ernst & Young Baltic.

Uuringu tulemuste tutvustamine

Video helisisu ümberkirjutus (.pdf, 82 KB)

9. aprill 2014, Riigikantselei.
Uuringu tulemusi tutvustab Andres Järv Ernst & Young Baltic ASist.

Ettekande sisukord ja vastava teema algusaeg videos:

  1. WCAG ülevaade (1:17)
  2. Uuringu peamised tulemused (4:17)
  3. Põhilised möödalaskmised (15:17)
  4. Hea praktika näited (25:55)
  5. Näpunäited veebitoimetajale (34:21)
  6. Soovitused veebiarendajale (40:38)
  7. WCAG nõuetele vastavuse kontrollimine (43:13)
  8. Tegevussuunad üldise olukorra parandamiseks (48:05)

Kuna uuringu tulemusi tutvustavas videos on slaididel olev tekst raskesti loetav, siis soovitame video vaatamise ajal avada ka uuringu tulemusi tutvustava ettekande slaidid (.pdf, 1017 KB).

Uuringu tulemusi tutvustavas ettekandes on ekslikult märgitud, et Riigikantselei veebileht vastab mööndustega WCAG 2.0 tasemele A. Vastavalt uuringu tulemustele vastab Riigikantselei veebileht mööndustega WCAG 2.0 tasemele AA. Seetõttu on ka slaidil nr 10 (valitsusasutuste veebilehtede WCAG 2.0-le vastavust kajastaval joonisel) märgitud ekslikult, et tasemele A vastas 5  valitsusasutuse veebilehte (9%) ja et tasemele AA vastas 2 valitsusasutuse veebilehte (4%). Vastavalt uuringu tulemustele vastab valitsusasutuste veebilehtedest tasemele A 4 veebilehte (7%) ja tasemele AA 3 veebilehte (6%).

Slaidil nr 13 toodud KOVTP kasutajate arv ja ülejäänud KOVide arv on ekslikult märgitud tegelikust suuremaks. Korrektsed andmed on kättesaadavad uuringu aruandest (.pdf, 1.22 MB, lk 16, joonis 9).

2011. aasta uuring

2010.–2011. a korraldati avaliku sektori veebilehtede käideldavuse uuring, millega analüüsiti riigiasutuste ja kõigi kohalike omavalitsuste veebilehti. Uuringu eesmärk oli koguda teavet selle kohta, mil määral on avaliku sektori veebilehed ligipääsetavad (kasutatakse ka mõistet kättesaadavad) puuetega inimestele ja millisel tasemel on nende tehniline teostus üldisemalt 2010. aasta seisuga.

Täpsemalt uuriti vastavust World Wide Web Consortium'i (W3C) standarditele WCAG 2.0 ja HTML/XHTML ning koguti statistikat veebilehtedel kasutatavate kodeeringute (character encoding) kohta. Lisaks sisaldab uuring soovitusi olukorra parandamiseks.

Uuritavaid veebilehti oli kokku 293, sealhulgas 6 põhiseadusliku institutsiooni, 11 ministeeriumi, 23 ameti, 5 inspektsiooni, 242 maavalitsuse ja kohaliku omavalitsuse ning 6 muu asutuste oma. Igast veebilehest hinnati avalehte, otsingut (sh otsingutulemusi) ja kontaktandmeid. Vajadusel tuli üle vaadata ka uudised vm jooksev info (kui on avalehest eraldi lehena), teabenõue ja dokumendiregister (avaleht ja otsing).

Täiesti korrektse HTML koodiga veebilehti oli üldarvestuses 4 (1,4%), valitsusasutuste lõikes 4 (7,8%) ja kohalike omavalitsuste lõikes ühtegi päris korrektse HTML koodiga veebilehte ei leidunud. Põhimõtteliselt korrektse HTML koodiga veebilehti oli üldarvestuses 34 (11,6%), valitsusasutuste lõikes 11 (21,6%) ja kohalike omavalitsuste lõikes 20 (8,8%). Ebakorrektse HTML koodiga veebilehti oli üldarvestuses 255 (87,0%), valitsusasutuste lõikes 36 (70,6%) ja kohalike omavalitsuste lõikes 207 (91,2%)

Ligipääsetavuse hindamise üldarvestuses said WCAG 2.0 taseme A 12 (4,1%), millest 10 juhul on tase antud mööndustega. Lisaks oli nende 12 hulgas 2 veebilehte, mis saavutasid ka taseme AA ja 1 saavutas taseme AAA.

Põhiseaduslike institutsioonide ja valitsusasutuste veebilehti oli uuritavatest kokku 51, millest sai WCAG 2.0 taseme A 5 veebilehte ehk 9,8%. Lisaks sai 1 neist taseme AA ja 1 taseme AAA. Parimate tulemustega võiks välja tuua Vabariigi Valitsuse AAA ja RISO A, mille tasemed on välja teenitud mööndusteta.

Kohalike omavalitsutuste veebilehti oli uuritavatest kokku 242, millest sai WCAG 2.0 taseme A 7 veebilehte ehk 2,89%. Neist vastavustaseme AA sai 1 veebileht ehk 0,41%. Päris puhtalt ei saanud vastavustaset ükski kohaliku omavalitsuse veebileht, vaid parimatele sai antud tasemed mööndustega. Paimate tulemustega võiks välja tuua Valga linnavalitsuse, Hiiu maavalitsuse ja Rapla maavalitsuse.

Vaata uuringu täismahus aruannet (.pdf, 2.27 MB) ja selle lisa (.ods, 85 kB).

Uuringu korraldas Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus (RIA) koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Uuringu tegi Axis Multimedia OÜ. Uuring korraldati Euroopa Liidu struktuurifondide programmist "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" ning seda finantseeris Euroopa Regionaalarengu Fond.

Varasemad ja ka uuemad analoogilised uuringud

Lähem info:
Katrin Hänni
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
riigi infosüsteemide osakonna juhtivspetsialist
katrin.hanni@mkm.ee


Kas said vastuse oma küsimusele?

Lisatud 10.02.2014
Uuendatud 05.12.2016

Tagasi lehele "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine"