Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus
Seaded

 

Võti Euroopa ühtsele digiturule on vastastikune usaldus

Täna arutlesid ettevõtjad, riigiametnikud ja välispartnerid Riigi Infosüsteemi Ameti konverentsil, kas IT-lahendused on võluvits, millega Euroopa siseturu uksed avada ning millised on e-teenuste ekspordi võimalused ja takistused. Leiti, et kõige raskem on Euroopasse viia usaldust, mis Eestis toetub kindlalt meie e-identiteedile (ID-kaardile) ning X-tee andmevahetuskihile.

Konverentsi sissejuhatuseks märkis Euroopa IT-agentuuri juht Krum Garkov, et piiriüleste digitaalsete teenuste kasutamine Euroopas on vähe levinud ning Euroopa majanduskasvu ergutamiseks peaksid valitsused mõtlema nii usalduse loomisele, lahenduste koosvõimele kui ka koostööle küberjulgeolekus. Soome innovatsioonifondi Sitra direktor Antti Kivelä avaldas lootust, et käivitumisfaasis olev Eesti ja Soome X-tee alane koostöö on pilootprojekt, mis nii inimeste kui teenuste vabale liikumisele Euroopas hoogu annab.

Paneelis "Eesti huvid Euroopa ühtsel digitaalsel turul" märgiti, et kindlasti on üks pakilisemaid takistusi ühtse turu kujunemiseks üle-euroopalise e-identiteedi puudumine. Euroopa seadusloome protsessis tuleb aktiivselt osaleda ja pingutada selle nimel, et Brüsselis heaks kiidetavad normid ei tekitaks Eestile hiljem kulusid seetõttu, et oleme valinud teist laadi innovatiivsed lahendused kui normides kehtestatud. Riigikantselei strateegiabüroo infoühiskonna nõunik Siim Sikkut märkis, et ühtse digitaalse turu eesmärk on luua võimalusi kõikide teenuste ja kaupade vabamaks tarbimiseks: "Täna on meil Euroopas 27 digitaalset turgu, homme 28. Mitte ainult erasektori, vaid ka avaliku sektori teenused võiksid kergemini üle piiride voolata".

Elav arutelu toimus konverentsil e-teenuste ekspordi teemal: kas initsiatiivi peaks näitama riik kui institutsioon, mida partnerid kiiremini ja kergemini usaldavad või peaks algatus olema ennekõike ettevõtjate kanda, kes tunnetavad kõige paremini turu vajadusi. Vaieldi ka selle üle, kas riiklikke teenuseid peaks Euroopale tasuta pakkuma, et meie lahendused esile tõuseks. "Tasuta võime pakkuda lahendusi, mis võimaldavad teenuste osutamist, ehk teisisõnu X-tee vahekihti. Lahendusi müües on tark rääkida probleemidest, mille e-teenused on lahendanud, mitte kiita toodet endast," ütles RIA peadirektor Jaan Priisalu.

Konverentsi viimases osas tõdeti, et Eesti riiklike lahenduste õnn ja õnnetus on see, et need põhinevad kahel nurgakivil: e-identiteet (ID-kaart) ja andmevahetuskiht X-tee. Küsiti, kas Eesti lahendused on ehk liiga spetsiifilised, n-ö "rätsepaülikond", et neid kergelt mujale sobitada. Tõdeti, et keskenduda tuleks moodulipõhistele lahendustele, sest märksa kergem on eksportida "juppe" kui suurt süsteemi ennast. Näiteks on EMT tehnoloogiadivisioni direktori Tiit Tammiste sõnul küllaltki lihtne olnud eksportida Mobiil-IDd, esmaseks tõukeks on sealjuures sageli olnud riigivisiidid.

Konverentsi "Euroopa digitaalne ühtne turg" korraldas Riigi Infosüsteemi Amet koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ning Riigikantseleiga EL struktuurifondide programmist "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel. Konverentsi aitas läbi viia BCS Koolitus AS.

Vaata ka konverentsi videosid Vimeos, fotosid RIA Facebooki lehel ning konverentsi säutsuvoogu Twitteris teemaviitega #digiturg

Konverentsi videod ilmuvad RIA veebilehel jaanuari alguses.

Teema: Infoühiskonna teadlikkus, PKI, RIA, X-tee

Lisatud 20.12.2012

Tagasi lehele "Uudised"