Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus
Seaded

 

Troojalane nakatas tuhatkond Eesti arvutit

CERT Eesti andmetel on Eestis umbes tuhatkond troojalane Sinowaliga nakatunud arvutit, mille kasutajate andmed on suure tõenäosusega jõudnud ka kurikaelteni.

CERT Eesti infoturbe ekspert Tarmo Randeli sõnul on Sinowal ohtlik pahalase märkamatu tegevuse tõttu. „Kerge on märgata varast, kes murrab lahti ukse ja lõhub aknaklaasi. Kui vargus toimub nii, et silmnähtavalt midagi ei muutu, on isegi varguse toimumise hetke raske tuvastada, rääkimata osalistest“.

Sinowal kogub nakatunud arvutitest näiteks kasutajate pangakontode ja paroolide andmeid ning saadab need arvutit kontrollivatele kurjategijatele. Ühtlasi talitab ta tavapärase troojalasena, avades kurjategijale vaba pääsu arvutisse.

Need ajad, kui viiruse kood kohe failina arvutisse laekus, on möödas. Viiruste loojad kasutavad arenenud tehnoloogiaid ja see tähendab, et viirusetõrje programmid ei avasta suurt osa arvutisse hiilinud pahalastest. Teisalt on teada, et enamus pahalasi levib kasutaja aktiivse abiga ja viimase lihtsameelsust kasutades. Ka Sinowali probleemi viimati tõstatanu, turvalahendusi pakkuva The Security Division of EMC (RSA) sõnul saavad inimesed hoida oma arvutit nakatumast, olles tähelepanelikum, kuhu minnakse ja millisele lingile vajutatakse. Juhiseid turvaliseks käitumiseks leiab näiteks www.netiohud.ee/assapauk lehelt. Interneti-panka saab turvalisemalt kasutada ID-kaardi abil.

Kui inimene on siiski arvutiviiruse ohvriks sattunud, tuleb pöörduda asjatundja poole, kes arvuti puhastab. Tuleb meeles pidada, et kui kasutatav antiviirus ei avasta pahalast, proovige alternatiivseid tõrjujaid. Kindlasti vahetage kõik kasutatud kasutajanimed ja paroolid, muutke pangakontode ja FTP kontode sisselogimise koode. Samuti on hea teavitada sõpru, et nad ei usaldaks liialt Sinu e-kirjades või suhtluskeskkondades saadetud linke ja faile.

„Microsofti aasta esimest poolt kajastava turvaraporti järgi on Eestis nakatunud arvutite hulk võrreldes eelmise aastaga tõusnud 18.7%. On selge, et absoluutset kaitset saab küberkuritegevuse sellise vormi vastu pakkuda ainult arvutikasutamisest loobumine, mis pole aga tänases maailmas loomulikult reaalne. On teada, et antiviirused ei leia enam kõiki uusi, rahateenimisele suunatud pahalasi. Seega on viimane aeg hakata arvutit kasutama ka peaga, mitte ainult hiireklikkimise sõrmega“, hoiatab Randel.

CERT Eesti tegeleb küberturvalisuse tagamisega Eesti riigivõrgus ja korraldab küberturvet riiklikul tasemel.

Teema: CERT, Küberturve

Lisatud 05.11.2008

Tagasi lehele "Uudised"