Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus
Seaded

 

Riigi- ja KOV asutuste ning teenistujate ja töötajate andmekogu analüüsi koostamine

Riigihanke lihtmenetlus "Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning teenistujate ja töötajate andmekogu analüüsi koostamine" PKD nr 93

Pakkumise kutse dokumentide nr 93 (edaspidi PKD) kohta on esitatud alljärgnevad küsimused:

1. Küsimus:& Kas võib nimetada soovitud süsteemi personaliregistriks, sest nii on mugavam ja lühem?

Vastus: Päris sellise lühendusega ei nõustu. See jätab fookusest välja asutuste aspekti ja kuigi töötajate ning teenistujate osas kõlab see justkui tõesti lühemalt, siis siiski mitte piisavalt tabavalt. Me ju ei tee uut personalihalduse süsteemi (konkureerima juba olemasolevatega), vaid püüame erinevate osapoolte huvisid arvestades (sh asutuste aspekti kajastades) leida võimaluse keskseks andmehalduseks (minimaalsel vajalikul määral) ja andmevahetuseks erinevate süsteemide vahel (sarnaselt dokumendivahetuskeskuse ja dokumendihalduse süsteemide tööjaotusele).

2. Küsimus: Kutses on toodud osapoolte miinimumloetelu, mis jätab mulje, et loetelu võib veel mitmekordistuda. Kas saaks täpsustada küsitletavate ringi või määratleda millisel määral võib küsitletavate arv kasvada?

Vastus: Eelkõige tuleks lähtuda siiski PKD-s toodud intervjueeritavatest ning seda hulka ei peaks palju laiendama. Kindlasti ei ole vajalik intervjueerida kõiki erinevate personalihalduspakettide väljatöötajaid ning kasutajaid. Piisaks kui kaasata põhilised riigiasutustes kasutatavad personalihalduspaketid. Riigikantselei poolt korraldatud personalijuhtimise uuringu andmetel kasutavad riigiasutused personaliarvestuse programmidest "Personat", "SAPi", "LotusNotesi" ja "Reginat". Kindlasti ei ole vaja intervjueeritavate hulka kaasata koole, lasteaedu jne, piisab kui intervjueerida erineva suurusega valla- ja linnavalitsusi. Samuti leiame, et ei ole vajalik intervjueerida case-by-case iga soovi avaldanud organisatsiooni eraldi, s.h Advokatuuri, Notarite Koda ega avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid. Seega võimalike lisanduvate asutuste arv piiri ületa 3. Ühtlasi jätab tellija endale õiguse mõni intervjueeritavatest asutustest enne intervjuu läbiviimist teise asutusega asendada, arvestades loomulikult intervjuuks kokkulepitud aegu.

3. Küsimus: Kas saaks täpsustada, millise detailsusega eeldatakse organisatsiooni, protsesside, õigusaktide muudatuste jne kirjeldust ning teiselt poolt vajaliku tarkvarsüsteemi kirjeldust (arhitektuur, nõuded, objektide kirjeldus, andmebaasi kirjeldus jne)? Millisel määral on vajalik kasutada UMLi?

Vastus: PKD-s on sõnastatud, analüüsi käigus tuleb kirjeldada ja modelleerida järgnevad tervikinfosüsteemi vaated, kusjuures kõik kasutuslood, tegevusdiagrammid, kontseptuaalsed klassidiagrammid jne kirjeldada UMLs. Ei ole eeldatud, et organisatsiooni, protsesside ja õigusaktide muudatused oleksid kirjeldatud UMLis. UMLi tuleks kasutada seal, kus see on kohane. Eesmärk on saada organisatsiooni, protsesside ja õigusaktide muudatuste kirjeldus selliselt, et see kannaks endas erinevate osapoolte konsolideeritud huvisid ja piiritleks (kuid ilmselt väga ei detailiseeri) loodavat infosüsteemi. Teisalt tuleb anda hinnang olemasolevate süsteemide sobilikkusele ja nõuded/soovitused edasise registriarenduse kohta.

Vähemalt registri praegu olemasolevate komponentide, nende konsolideerimise ja neile toetuvate sidusteenuste osas peaks analüüs olema detailne, st tasemel, mis võimaldab tellida tehnilist lahendust. Muus osas peaks olema kirjeldatud vähemalt kasutusjuhud ja protsessid.

4. Küsimus: Kuna lühikese ajavahemiku ning konkreetselt piiritletud eelarvega soovitakse saada võimalikult laiaulatuslik pilt, mis piiritleb (ei detailiseeri) loodava registri, siis kas saaks täpsustada, millises osas Te ootate selget lahendust ning millises osas pigem probleemide tuvastamist ja pigem üldist arvamust/seisukohta?

Vastus: Intervjuude kokkuvõtetest on vähe. Intervjuude tulemused peaks üldistama ja pakkuma välja nõudmisi rahuldava lahenduse. Soovime eelkõige üldpilti ja edasiliikumiseks piisavat detailsust. Kui mõne alamteema puhul kujuneb välja selge vajadus sügavama käsitluse järgi, mida projektiplaan ei võimalda teostada, siis saame selle probleemvaldkonna eraldi fookusesse võtta. Kõiki muresid ühe projekti raames ei õnnestu nagunii lahendada. Loodava üldpildi pealt saame teha otsused edasiste tegevuste kohta. Vajadusel detailiseerime liiga pealiskaudseid osasid ja püüame leida kokkulepped erinevate osapoolte vahel (seegi võib võtta aega).

5. Küsimus: Kas pakkuda detilsemat analüüsi (paremat kvaliteeti) suurema raha eest või eelistate, et pakkumine mahuks etteantud eelarvesse?

Vastus: Meie hinnangutel peaks saama projektile seatud eesmärgid täidetud mahu raames, mis eeldab riigihanke lihtmenetluse läbiviimist. Alati saab asju teha põhjalikumalt ja veel rohkem osapooli kaasates ning "kõiki" muresid korraga lahendama asudes. Antud juhul ei pidanud tellija seda mõistlikuks. Samas juhime tähelepanu, et lubatud on variantpakkumised ja hindamisel arvestatakse teostatava töö mahu ning maksumusega.

Lisatud 31.10.2006

Tagasi lehele "Riigihanked"