Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus
Seaded

 

Riigi IS interaktiivse juhendi küsimuste vastused

Lihtmenetluse „Riigi infosüsteemi interaktiivne juhend“ hankedokumendi (HD) kohta esitatud küsimuste vastused.

1. Küsimus (saabunud 01.10.2009): Kas teile on silma hakanud mõni analoogne administreeritav juhend kusagilt mujalt kodulehelt? Mida te ise eeskujuks peate?
 
Vastus (avaldatud 05.10.2009): Hankija huvi on, et pakkuja esitaks pakkumuse ühe osana loovlahenduse ning selleks, et pakkuja loovust mitte kammitseda, ei pea hankija otstarbekaks konkreetseid näiteid või eeskujusid välja tuua.

2. Küsimus (saabunud 09.10.2009): Kas hankija peab võimalikuks (vajalikuks), et pakkuja peab enne pakkumuse esitamist hankijaga läbirääkimisi (näiteks esitleb oma pakkumuse kontseptsiooni ja saab selle kohta tagasisidet)?

Vastus (avaldatud 09.10.2009): Hankija näeb ette, et hindab sobiva pakkumuse väljaselgitamisel pakkumuse ühe osana loovlahendust. Tulenevalt võrdse kohtlemise printsiibist ning sellest, et tagasiside andmine mõjutaks pakkuja loovust, ei ole hankija hinnangul otstarbekas pakkumusele või selle kontseptsioonile enne pakkumuse esitamist tagasisidet anda. 
Selleks, et hankija saaks enda vajadusi kõige paremini rahuldava lahenduse, on hankijal võimalik vastavalt hankedokumendi punktile 7.1 pidada pakkujaga läbirääkimisi, kuid seda juba esitatud pakkumuste osas.
 
 3. Küsimus (saabunud 14.10.2009): Kas ja millised on nõuded HD 5-2/09-0229 lisa 1 punktis 4.2 mainitud prototüübi funktsionaalsusele? Kas prototüüp peab olema funktsionaalselt toimiv või sobivad tarkvara toimeloogika ja kasutuslugude illustreerimiseks ka staatilised ekraanivaated näidisandmetega?

Vastus (avaldatud 15.10.2009): Hankija ei sea täpseid nõudeid (piiranguid) sellele, kui funktsionaalne peab prototüüp olema, aga kindlasti peab prototüüp plaanitava tarkvara visuaalse ja käitumusliku loogika edasi andma.

Küsimused 4-8 puudutavad infosüsteemi (andmekogu) elutsükli kirjeldust (HD Lisa 1 p 3 Sisu II osa ).

4. Küsimus (saabunud 14.10.2009): Milleks see juhend kõige otsesemalt mõeldud on? Kas ta on vajalik selleks, et kui hakatakse looma uut infosüsteemi, siis see juhend on abiks andmaks mõista millised sammud tuleb läbida jne.

Vastus (avaldatud 15.10.2009):  Jah. Teise osa eesmärkid on (vt. HD Lisa 1 p.3 SISU) : "kirjeldada infosüsteemi elutsüklit ning anda ülevaade nõuetest, mida iga andmekogu looja peab arvesse võtma.“.
Kuna tegemist on andmekogu elutsükliga, siis Hankija eeldab, et loodav juhend on abimaterjaliks ka juba olemasolevate andmekogude omanikele ja arendajatele, viimaks andmekogud kooskõlla riigi infosüsteemidele seatud nõuetega. 

5. Küsimus (saabunud 14.10.2009): Kes on konkreetne sihgrupp? Kas pigem ideoloog (ametnik), kellel on idee mingi uue infosüsteemi loomiseks? Või projektijuht, kellel puuduvad IT-alased teadmised? Või spetsiifiliste vajadustega IT inimene? Kui ta on aga mõeldud kõigile, siis kellele esmaselt?

Vastus (avaldatud 15.10.2009): Algatus uue andmekogu loomiseks võib tulla nii asutuse äripoolelt kui IT poolelt, andmekogu halduse nõuete täitmisel on tihti vaja ka arendaja abi. Hankija ei pea vajalikuks anda ette sihtgruppide eelistusi. Tähtis on, et juhend  oleks ammendav ning täidaks oma eesmärgi (vt. HD Lisa 1 p.1 EESMÄRK ja p. 2 SIHTGRUPP).

6. Küsimus (saabunud 14.10.2009): Kui vaadata teie poolt ette antud näidisdokumenti, siis kas selle step-by-step juhendi viimastest sammudest peaks külastaja saama lõpliku informatsiooni ja viited edasiliikumiseks?

Vastus (avaldatud 15.10.2009):  See on pakkuja otsustada, kuidas ta juhendi üles ehitab. Pakkuja nägemus on pakkumuse loovlahenduse osaks. Riigi Infosüsteem on nii mahukas, et kogu infot (lõplikku informatsiooni?) ühte juhendisse mahutada ei ole otstarbekas.

7. Küsimus (saabunud 14.10.2009):  Kas lisaks teie poolt ette antud struktuurile (sammudele) on teie nägemuses vajalik ka selles osas meil täiendavat sisu (selgitusi) toota?
 
Vastus (avaldatud 15.10.2009):  Jah, esitatud materjal on ainult näidiseks.
 
8. Küsimus (saabunud 14.10.2009):  Kas loodaval saidil ei peaks I ja II osa omavahel seotud olema? S.t. nad on nagu selle saidi 2 peamist struktuurielementi – külastaja saab minna kas ühes või teises suunas. Sest nad on oma olemuselt ju suhteliselt erineva ülesehitusega ja täidavad erinevat ülesannet.
 
Vastus (avaldatud 15.10.2009): Jah. Ka hankija nägemuses on I ja II osa kaks peamist struktuurielementi ning omavahel seotud. Hankija ei sea piiranguid sellele, kuidas pakkuja neid omavahel seob.
 
Küsimused 9-11 on üldise tehnilise lahenduse kohta.
9. Küsimus (saabunud 14.10.2009):  Kas võime lähtuda seisukohast, et antud lahenduse puhul on tegu täiesti iseseisva nö mikrosaidiga? 

Vastus (avaldatud 15.10.2009): 
Jah, sellest võib lähtuda.
 
10. Küsimus (saabunud 14.10.2009):  Kas me ei pea arvestama sellega, et ta sobituks mõne olemasoleva saidi koosseisu?
 
Vastus (avaldatud 15.10.2009): Ei, sellega ei pea arvestama.
 
11. Küsimus (saabunud 14.10.2009): Kas me võime arvestada, et antud sait saab töötama PHP/MySQL platvormil?
 
Vastus (avaldatud 15.10.2009): Hankija aktsepteerib PHP/MySQL platvormi. Kui pakkuja peab otstarbekaks kasutada mõnda teist platvormi ja põhjendab selle kasutamise vajalikkust või eeliseid, vaatab hankija läbi ka selle kasutamise võimaluse.
 
12. Küsimus (saabunud 15.10.2009): Kas pakkumuse iga fail tuleb eraldi allkirjastada või võib paigutada ühte konteinerisse ja see allkirjastada.
 
Vastus (avaldatud 15.10.2009):  Iga fail ei pea olema eraldi allkirjastatud. Failid võib paigutada ühte konteinerisse ja see allkirjastada. 

13. Küsimus (saabunud 16.10.2009): Kas digiallkirjastatud pakkumuses peab kvalifitseerimise dokumendid ja sisulise pakkumuse failid eraldama või piisab ühest allkirjastatud failist?

Vastus (avaldatud 16.10.2009):  Digitaalallkirjastatud konteineris peavad olema 2 faili: ühes on pakkuja kvalifitseerimisdokumendid ja teises pakkumust puudutavad dokumendid. Konteiner allkirjastatakse ühekordselt.

Lisatud 30.03.2012

Tagasi lehele "Riigihanked"