Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus
Seaded

 

RIHA uudiskiri nr 1, juuli 2013

RIHA uudiskiri on kokkuvõte olulistest sündmustest ja arengutest, ilmunud juhistest ning kasulikest kogemustest riigi infosüsteemis.

Uudiskiri on mõeldud RIHA võrgustiku liikmetele ja kõigile, kes on huvitatud RIHAga seotud uudistest ning arendustest. Uudiskirjaga võite tutvuda siin või tellida selle enda postkasti (selleks kirjutage aadressil triin.kukk@ria.ee).

Sisukord

  1. Riigi IT finantsvaate ja RIHA avalike teenuste vaate analüüs
  2. Juhismaterjal andmekogu asutamise ja reguleerimise osas
  3. Kuidas minna üle X-tee teenuste kirjeldamise "RPC/encoded" stiililt "document/literal wrapped" stiilile?
  4. ADS-i infosüsteemiga liidestumise juhend avaldatud
  5. Põhiandmed või mitte ja kuidas neid RIHAs kajastada?
  6. RIHAst kokkuvõtlikult

1. Riigi IT finantsvaate ja RIHA avalike teenuste vaate analüüs

Koostame hankedokumentatsiooni, et tellida analüüs riigi IT finantsvaatest, mis lähtub avalikest teenustest ja neid pakkuvatest andmekogudest. Meie hinnangul tuleks IT-finantsteabe kogumist, töötlust ja kasutamist käsitleda avaliku sektori eesmärkide ja ülesannete kontekstis. Avaliku sektori lõppeesmärk on avalike teenuste osutamine. Seetõttu ei tohiks IT finantsarvestus ja -juhtimine piir­duda üksikute riistvaraüksuste või sisseostetavate IT-teenuste rahalise arves­tusega. Ideaalis peaks olema tuvastatav ja rahaliselt mõõdetav IT panus konkreetse avaliku teenuse osutamisse. Sellepärast soovimegi riigi infosüsteemi haldussüsteemis kajastada tulevikus nii avaliku teenuse vaadet kui riigi IT finantsvaadet.

2. Juhismaterjal andmekogu asutamise ja reguleerimise osas

Andmekaitse Inspektsiooni on koostöös õigusasutustega (Justiitsministeerium, Riigikogu põhiseadus- ja õiguskomisjon, Riigikogu Kantselei õigusteenistus ja Õiguskantsleri Kantselei) koostanud andmekogu asutamise ja reguleerimise juhendi eelnõu. Sellega saab tutvuda valitsuse eelnõude kooskõlastamise infosüsteemis. Juhend annab ülevaate riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogu õigusliku reguleerimise põhilistest küsimustest ning on suunatud riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogude asutajatele ja pidajatele. Juhendmaterjal selgitab andmekogude reguleerimist kehtiva õiguse raamides.

3. Kuidas minna üle X-tee teenuste kirjeldamise "RPC/encoded" stiililt "document/literal wrapped" stiilile?

Seoses üleminekuga X-tee 5. versioonile (st RPC/encoded" stiililt "document/literal wrapped" stiilile), on tekkinud teenusepakkujail küsimusi, kuidas ja millal oleks seda kõige mõistlikum ette võtta. Millal üleminek uuele versioonile teostub, ei ole veel määratud, kuid kõigile X-tee osapooltele antakse vähemalt üheaastane üleminekuaeg. 5. versiooni kohta jagab RIA soovitusi X-tee korduma kippuvate küsimuste lehel (vt nt küsimus “Kuidas võtta kasutusele stiil"document/literal wrapped?“) Keerukamate küsimuste korral, millele KKKst abi ei leia, saad nõu küsida RIA kasutajatoest (help@ria.ee).

4. ADS-i infosüsteemiga liidestumise juhend avaldatud

Maa-amet on avaldanud aadressiandmete süsteemi (ADS) kesksüsteemiga liidestumise juhendi. Juhend on suureks abiks infosüsteemide haldajatele, kelle süsteemid ei ole veel ADS-i infosüsteemiga liidestatud. Juhendis käsitletakse liidestumise viise, andmemudelite ja kasutajaliidese tüüplahendusi ning andmeuuendamise protsesse.

5. Põhiandmed või mitte ja kuidas neid RIHAs kajastada?

Enim küsimusi ja märkusi tekitanud rubriike RIHAs on andmekoosseisu kirjeldamine, eelkõige põhiandmete määratlemine. Peamine viga, mida tehakse, on kõigi andmete määramine oma andmekogu põhiandmeteks, kuigi osad andmed saadakse teistest andmekogudest, kus need on otseselt või kaudselt põhiandmed. Sellisel juhul tuleb alati märkida allikregistriks see andmekogu, kust vastavad andmed reaalselt võetakse.

Samuti on probleem, kuidas kajastada RIHAs andmeid, mida andmekogus küll hoitakse, aga päritakse sellisest andmekogust, kus need ei ole põhiandmed. Näiteks, kui ID-kaardilt päritakse isikukoodi ja nime, mis on rahvastikuregistri (RR) põhiandmed, või kui päritakse aadressiandmeid mitte ADS-ist vaid nt äriregistrist.

Kooskõlastajad jõudsid ühisele seisukohale, et sellisel juhul tuleb märkida andmete allikaks see koht, kust andmed saadakse (meie näidete puhul ID-kaart, äriregister), mitte koht, kus need on põhiandmed (RR, ADS).

Kooskõlastajad leidsid, et kui andmed kogutakse andmekogusse ühekordselt ütluspõhiselt (nt andmed võetakse taotluselt, kuhu isik on ise oma andmed märkinud) ja andmekogu ei ole liidestatud mingil põhjusel teiste andmekogudega, ei loeta neid andmeid selle andmekogu põhiandmeteks. Sellisel juhul märgitakse RIHAs "põhiandmed" väljale väärtuseks "EI" ja väli "infosüsteem" jäetakse tühjaks. Andmeobjekti kommentaari väljale tuleb sel juhul märkida selgituseks "kogutakse ütluspõhiselt" vmt.

6. RIHAst kokkuvõtlikult

2013. aastal on tunduvalt vähenenud negatiivsete kooskõlastuste arv. Kui möödunud aasta esimesel poolaastal ei kooskõlastatud andmekogu asutamiskavatsust kuni pooltel juhtudel, siis selle aasta samal perioodil pole kooskõlastatud pigem üksikuid andmekogusid. Sama tendents on ka kasutuselevõtmise ja andmekoosseisu muutmise kooskõlastusega. See näitab, et infosüsteemidele esitatavad nõuded on suures osas haldajateni jõudnud. Oma osa on sellesse andnud ka RIHA meeskond – tänavu esimesel poolaastal oleme andmekogude haldajaid nõustanud juba rohkem kui kolmesajal korral.

Võrreldes möödunud aasta esimese poolaastaga on vähenenud uute infosüsteemide kooskõlastamisele esitamine ning suurenenud andmekogude muudatuste kooskõlastamine. Kui möödunud aasta esimeses pooles moodustasid asutamiskavatsuste kooskõlastamised ligi poole kooskõlastustest, siis sel aastal moodustab see umbes veerandi. See näitab, et asutused täiendavad pigem olemasolevaid, kui loovad uusi süsteeme. Samas teeb RIHA meeskonnale jätkuvalt muret andmekogude metaandmete ajakohasena hoidmine – üsna palju on veel neid süsteeme, mis 2008. aastal vanast andmekogude riiklikust registrist üle kanti, kuid mille metaandmed on praeguseks kas ajakohastamata või süsteemid korrektselt (RIHAs) lõpetamata. Neile hakkab RIA järelevalve käigus edaspidi suuremat tähelepanu pöörama.

RIHA on populaarne ka mujal maailmas. RIHA vastu on huvi tuntud 57 riigist, üksnes käesoleva aasta juunis külastati RIHA veebilehte 23 välisriigist. Samuti on RIAt külastanud välisdegatsioonid (nt Montenegro, Jaapan, Palestiina, Aserbaidžaan, Suurbritannia jpt) soovinud ülevaadet RIHAst, et mõelda sarnase projekti käivitamise peale oma kodumaal.

Olete huvitatud kaasa löömast RIHA võrgustikus ja soovite saada teateid toimuvast otse oma postkasti? Andke sellest teada Triin Kukele (triin.kukk@ria.ee). Koostöövõrgustiku eesmärk on tekitada nii sisu- kui IT-poolt kaasav keskkond, et vahetada kogemusi ja häid praktikaid ning leida koos lahendusi aktuaalsetele küsimustele ja probleemidele.

Olete huvitatud mõnest konkreetsest teemast, mida võiks edaspidi uudiskirjas kajastada või soovite ise teistele infot jagada? Võtke ühendust toimetajaga!

Toimetanud Triin Kukk
triin.kukk@ria.ee

Teema: RIHA

Lisatud 08.07.2013

Tagasi lehele "Uudised"