Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus
Seaded

 

RIA: Elutähtsate teenuste küberturvalisus on olulisem kui kunagi varem

Küberkuritegevus ja halvenenud rahvusvaheline julgeolekuolukord nõuab Eestilt küberturvalisuse tagamisel era- ja riigisektori varasemast tihedamat koostööd ning ka küberturvalisuse valdkonna õigusruumi korrastamist.

See selgub Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) küberturvalisuse teenistuse 2016. aasta kokkuvõttest.

Aastakokkuvõtte eessõnas meenutab RIA peadirektori asetäitja küberturvalisuse alal Toomas Vaks Eestit 2007. aastal tabanud küberrünnakuid ja nendib, et toonaste sündmuste mõju osutus suuremaks, kui keegi tol ajal arvata oleks osanud. Esimest korda tekkis avalik arutelu küberrünnete mõjust riikide julgeolekule ja küsimus kübersõja klassifitseerimisest sõjategevuse liigina. Sellest olulisemgi oli aga avalikkuse arusaam, et „bittide ja baitide” kasutamine rünneteks kübermaailmas toob kaasa mõju igapäevasele elule füüsilises keskkonnas: ei saa lugeda uudiseid, ei tööta internetipank või puudub juurdepääs tavapäraseks kommunikatsioonivahendiks saanud sotsiaalmeediakanalitele.

Vaksi hinnangul sõltub Eesti riigi ja ühiskonna toimimine küberturvalisusest rohkem kui eales varem. Halvenenud rahvusvaheline julgeolekuolukord on suurendanud välisriikide eriteenistuste aktiivsust nii küberspionaaži kui ka küberrünnete ettevalmistamise valdkonnas. "Eesti riigiasutuste andmesidevõrke skaneeritakse ja kaardistatakse pidevalt, kontrollitakse meie kommunikatsioonivahendite võimekust ja üritatakse lisaks riigiasutustele tungida ka elutähtsaid teenuseid pakkuvate ettevõtete arvutivõrkudesse," kirjutab Vaks. 

Tema sõnul seavad igapäevast turvalisust aga veel rohkem ohtu küberkurjategijate ründed: krüptolunavara levitamisega kasumit teenida lootev organiseeritud kuritegevus seab oma tegevusega ohtu isegi inimeste elu ja tervise. Sagedased rünnakud haiglatele põhjustavad halvemal juhul isegi arstiabi andmise katkemise.

"Selliste rünnakute ärahoidmiseks ei piisa lihtsalt parematest infotehnoloogiavahenditest või pädevast küberturvalisust tagavast meeskonnast, vaid paranema peab ka kasutaja hoolsus digitaalses keskkonnas tegutsedes ja oskus riske õigesti hinnata. Tõhus küberkaitse saab olla ainult totaalkaitse – sellesse peab panustama igaüks," nendib Vaks.

Riigi Infosüsteemi Ameti küberturvalisuse teenistuse 2016. aasta kokkuvõte annab aastast ülevaate nii arvudes kui toob ka näiteid juhtumitest Eesti küberruumis. Samuti pakub aastaraamat rea soovitusi enda ja oma organisatsiooni küberturvalisuse parandamiseks. 

Küberturvalisuse teenistuse 2016. aasta kokkuvõte (.pdf, 719 KB)

Loe ka aastaraamatu kokkuvõtet meie blogist:

Teema: CERT, Küberturve

Lisatud 29.03.2017

Tagasi lehele "Uudised"