Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus
Seaded

 

Nutiturvalisuse uuring: Seitse last kümnest saab nutitelefoni kasutada piiramatult

Vaata Maailma pressiteade:

Nutiseadmeid omab ja/või neid on võimalik kasutada 60% Eesti elanikkonnast alates kuuendast eluaastast, nii selgub täna esitletavast nutiseadmete turvalise kasutamise uuringust.

Isiklik nutitelefon on olemas ligikaudu pooltel (u 603 000 inimest) ja isiklik või perekasutuses tahvelarvuti veidi enam kui kolmandikul (u 455 000 inimest) sihtgrupist. Paljud nutiseadmed on samaaegselt kasutusel nii tööks kui meelelahutuseks, samuti jagatakse neid peresiseselt või isegi sõpradega.

6–8-aastastest lastest omab 38% isiklikku nutitelefoni ja 21% isiklikku tahvelarvutit. Põhikooliks (12–14 a) on nutitelefoni omanike osakaal kasvanud juba märkimisväärse 76%-ni.

Seitse last kümnest saavad nutitelefoni kasutada igal ajal ja täpselt nii palju, kui nad ise soovivad ning 75% nendest ütlevad, et vanemad kas ei tunne üldse huvi (19%) või tunnevad väga harva huvi (56%) selle vastu, mida nad oma nutiseadmetes teevad. Vaid viiendiku laste jaoks on nutitelefonide kasutamisele seatud piirangud. Kuna tahvelarvutid on sageli ka perekasutuses, siis nende kasutus on rohkem piiratud, kuid siiski saavad kaks last viiest kasutada seadet oma äranägemise järgi.

“Lapsed on julged ja aktiivsed nutiseadmete võimaluste kasutajad. Vanemad aga sageli praktikas ei oska neid suunata või juhendada. Nii jäävad lapsed nutimaailmas üksi ja õpivad enda ning sõprade vigadest,” selgitas uuringu tulemusi NutiKaitse 2017 projekti eestvedaja Kristi Kivilo Vaata Maailma sihtasutusest.

“Kindlasti tuleks tahvelarvutites seadistada erinevad kasutajakontod, et vältida olukordi, kus laps võib näiteks tahtmatult tööalaseid e-kirjasid edasi saata või äppide ostmisega suure arve teha,” kirjeldas Kivilo.

“Arvestades seda, et paljud nutiseadmed on ka jõulukingitused, siis paneme kõigile südamele, et iga uue nutiseadme puhul tuleb seadistada ekraanilukk ning laadida alla viirusetõrje tarkvara. Nii saab iga kasutaja lihtsalt enda ja oma pere nutiturvalisust kohe suuresti tõsta,” lisas ta.

Inimeste arusaamad nutiseadmetega seotud ohtudest on lünklikud ning sageli puuduvad vajalikud praktilised oskused. Selleks panustavad kõik NutiKaitse 2017 projekti partnerid nutiseadmete turvalise kasutamise suurendamisse.

Laste teadlikkus sellest, mida tähendab nutiseadme turvaline kasutamine, on üsna puudulik. Enam kui kolmandik lastest ei oska üldse öelda, mida see tähendab ja vaid kolmandik arvab, et nendega võib mitteturvalise käitumise tõttu midagi juhtuda. Kuigi 15-aastaste ja vanemate sihtrühmas vastasid paljud (üle 84%), et nad on teadlikud nutiseadmete turvalise kasutamise teemadest, siis see ei peegeldunud reaalses käitumises. Praktiliselt kõik kasutajad olid teadlikud, et sisselogimisparoole või -mustrit peaks teatud regulaarsusega vahetama, samas tegelikkuses teeb seda vaid kaks nutiseadme kasutajat viiest.

Nutiseadmete kasutajate turvateadlikkuse ja turvalise käitumise esinduslik uuring valmis ja tutvustusüritus toimus Riigi Infosüsteemi Ameti ja Vaata Maailma sihtasutuse tellimusel EL struktuurifondide programmist „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine” Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel. Uuringu tegi TNS Emor. Tegemist on esimese omataolise uuringuga Eestis, planeeritud on ka jätku-uuringud.

Uuringus analüüsiti nii nutiseadmete omamist kui ka seda, kui turvaliselt inimesed nutiseadmeid kasutavad. Lisaks uuriti inimeste nutiturvalisuse alaseid teadmisi ja hoiakuid. Kokku küsitleti ligi 2000 inimest vanuses 6+.

NutiKaitse 2017 algatasid 2013. aasta novembris AS Sertifitseerimiskeskus, Riigi Infosüsteemi Amet, Swedbank, SEB, EMT, Elion, Elisa, Tele2 ja Vaata Maailma SA.

Lisainfo:

Teema: Infoühiskonna teadlikkus, Küberturve

Lisatud 09.12.2014

Tagasi lehele "Uudised"