Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus
Seaded

 

ISKE rakendusjuhendi tõlketööd

Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus on välja kuulutanud avatud hankemenetluse "ISKE rakendusjuhendi tõlketööd". Hanke viitenumber riiklikus riigihangete registris on 103800.

Hankedokumendid nr 152 väljastatakse pärast taotluse saatmist hankemenetluse ajal toimiva e-posti aadressile 152@lists.ria.ee või Riigi Infosüsteemide Arenduskeskusesse (Rävala 5, V korrus) ise kohale tulles.

Taotluses peavad olema märgitud hankedokumentide väljastamist taotleva ettevõtte nimetus, täpne postiaadress koos postiindeksiga, kontaktisik ja tema kontaktandmed ning kinnitus, kas pakkuja on või ei ole nõus hankemenetluses edastatavate dokumentide elektroonilise kättetoimetamisega.

Pakkumuste esitamise tähtaeg on 13. veebruar 2008.a. kell 11:00. Pakkumused tuua aadressile Rävala 5, V korrus, Tallinn.

Pakkumuste avamine toimub 13. veebruaril 2008.a. kell 11:30 Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse nõupidamiste ruumis aadressil Rävala 5, V korrus, Tallinn.

ISKE rakendusjuhendi tõlketööde küsimused-vastused

Avatud hankemenetlusega riigihange "ISKE rakendusjuhendi tõlketööd"  HD nr 152

HD nr 152 kohta on saabunud alljärgnevad küsimused:

1. Küsimus (saabunud 04.02.2008)
HD nr 152, Lisa 1 Tõlketööde kirjeldus määratleb nõuded pakutava teenuse kvaliteeditasemele: p 1. Käesoleva riigihanke eesmärgiks on infotehnoloogia ja infoturbe alaste tekstide tõlkimine saksa keelest eesti keelde, tõlke korrektuur, väljastamisülevaatuse tegemine, vajadusel tõlke erialane toimetamine. 
Eesti Tõlkebüroode Liidu dokument ”Tõlketeenuse osutamise tüüptingimused” (http://www.etbl.ee) sätestab:

2.1. Tõlketeenus kujutab endast kliendi konkreetsele tarbe- või ilukirjanduslikule eesmärgile suunatud tõlkimisprotsessi, mis lisaks tõlkimisele hõlmab ka kirjaliku teksti keelelist korrektuuri, sisulist ja/või erialast toimetamist. Sama dokumendi Lisa ”Mõisted” annab järgmised selgitused:
Korrektuur –    tõlketeksti ülelugemine teise inimese poolt eesmärgiga kontrollida selle keelelist õigsust ja arusaadavust.
Toimetamine – tõlketeksti algtekstile vastavuse kontrollimine.
1.       Sisuline toimetamine – kontrollitakse, et algteksti mõte on tõlketekstis õigesti ja midagi vahele jätmata edasi antud, laused loogilised ning terminikasutus ühtne.
2.       Erialane toimetamine – tõlketeksti kontrollitakse terminite õige ja asjakohase kasutamise seisukohast.
Väljastusülevaatus – tõlketeksti üldine kontrollimine, et
·         kliendile üleantav tõlketekst vastab tema poolt soovitud vormingule ja viimistlusastmele
·         selle vormistus on korrektne, kõik algteksti osad tõlgitud ja tekstis leiduvad nimed/numbrid õiged.

Paljud tõlkebürood (ka need, kes ei ole ETBL liikmed) deklareerivad, et nad lähtuvad oma teenuste kvaliteeditaseme määramisel sellest dokumendist.

KÜSIMUS: HD nr 152 praegune sõnastus jätab Pakkujale võimaluse valida toimetamise vajalikkuse pärast lepingu sõlmimist. Sellest tuleneb, et Hankija ei tea pakutavat kvaliteeditaset.
Palun täpsustage ülaltoodud definitsioone arvestades, kas HD nr 152 eeldab, et pakutav teenus sisaldab:
1) tõlke, korrektuuri ja väljastusülevaatuse, aga ilma toimetamiseta
2)  tõlke, toimetamise, korrektuuri ja väljastusülevaatuse.

Vastus (avaldatud 06.02.2008): Pakutav tõlketeenus peab olema n-ö täisteenus, mis sisaldab tõlkimist, toimetamist, korrektuuri ja väljastusülevaatust. 

2. Küsimus (saabunud 05.02.2008) Seoses asjaoluga, et teile esitatav pakkumus peab sisaldama ka proovitööd, on meil küsimus:  Kuna RIA on sama vana kui meie uuema aja vabariik, siis on teie majas tõlkeid tehtud varemgi. Kas teil on saksa-eesti suunal (teie maja kõnepruugile) sobiv terminoloogia kokku kogutud, mida pakkujal on võimalik proovitöö tegemisel kasutada? Mõtlen siin tõlkemälu(sid), terminoloogiatabeleid (läbiarutatud, kinnitatud vasted) Excelis vm formaatides, viiteid allikatele, kus tõlke terminoloogilist õigsust kontrollida jms.
Hunt võib ju olla nii susi, hallivatimees, kanavaras, kriimsilm jne, meil oleks vajalik teada saada, millist varianti teie majas eelistatakse, eriti kui asi puudutab IT-teemalist tõlkimist just saksa keelest eesti keelde.    

Vastus (avaldatud 06.02.2008): Tõlkimisel tuleb kindlasti lähtuda ametlikest tõlgetest ja terminoloogiast, mitte nö meie maja kõnepruugist, millele ei saa mitte kuidagi tugineda. Kindlasti leidub termineid, mida ei ole varem eesti keelde pandud.
Saksa - eesti suunalist terminite tõlkeid leiab kõige enam olemasolevast ISKE rakendusjuhendist http://www.ria.ee/public/ISKE_rakendusjuhend_3_00_07092007.pdf    Eraldi infoturbe alaste terminite sõnastiku me koostanud ei ole.
Lisaks võiks aluseks võtta vajalike terminite leidmisel inglise keelest eesti keelde tõlgitud infoturbe alaseid ISO standardeid:
1. EVS-ISO/IEC 17799:2003
Pealkiri: „Infotehnoloogia. Infoturbe halduse menetluskoodeks“
2. EVS-ISO/IEC 27001:2006 
Pealkiri: „Infotehnoloogia. Turbemeetodid. Infoturbe halduse süsteemid. Nõuded“
3. EVS-ISO/IEC TR 13335: 1999  Kokku 5 osa
Pealkiri: „Infotehnoloogia. Infoturbe halduse suunised. Osa 1: Infoturbe mõisted ja mudelid“
4. EVS-ISO/TR 13569:2006
Pealkiri: „Rahandusteenused. Infoturbe suunised“
5.EVS-ISO/IEC 18028:2007  Kokku 5 osa
Pealkiri: „Infotehnoloogia. Turbemeetodid. Infotehnoloogiavõrkude turve. Osa 1: Võrguturbe haldus“
6. EVS-ISO/IEC 2382 - see koosneb väga paljudest osadest ja see on üsna vana standard,  (vajaks isegi ehk uuendamist, aga midagi võib-olla leiab).

3. Küsimus (saabunud 06.02.2008)
Paluksin täpsustada, kas antud hanke raames tõlketööd tegev tõlkija peab omama kõrgharidust ja kui peab omama, kas see peab olema filoloogia alal.

Vastus (avaldatud 06.02.2008): Tõlketööd tegev tõlkija ei pea omama kõrgharidust.

Lisatud 24.01.2008

Tagasi lehele "Riigihanked"