Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus
Seaded

 

Kuidas hoiame Teie eraelulist teavet

Riigi Infosüsteemi Ameti töö käigus tekkivate avalike dokumentidega on võimalik tutvuda RIA kodulehel ja avaliku dokumendiregistri kaudu.

Ligipääsu isikuandmetele reguleerib nii Avaliku teabe seadus kui ka Isikuandmete kaitse seadus. Teeme kõik selleks, et kaitsta Teie isikuandmeid ning järgida andmekaitset ja privaatsust reguleerivaid õigusakte.

Mis on isikuandmed?

Isikuandmeteks loetakse kõiki andmeid tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, mis väljendavad isiku füüsilisi, psüühilisi, füsioloogilisi, majanduslikke, kultuurilisi või sotsiaalseid omadusi, suhteid ja kuuluvust. Seega tuleb isikuandmetena käsitleda kõiki andmeid, mis kasvõi kaudseltki on füüsilise isikuga seostatavad. Seaduse järgi jagunevad isikuandmed n-ö tavalisteks ja delikaatseteks isikuandmeteks.

Delikaatsed isikuandmed on seaduse kohaselt andmed, mis kirjeldavad isiku usulisi, poliitilisi ja maailmavaatelisi veendumusi, etnilist ja rassilist kuuluvust, terviseseisundit, puuet, pärilikkust, ametiühingu liikmelisust ja seksuaalelu. Samuti loetakse delikaatseks kriminaalmenetluses või muus õiguserikkumise väljaselgitamise menetluses kogutavat teavet enne avalikku kohtuistungit või otsuse langetamist õiguserikkumise asjas või juhul, kui see on vajalik kõlbluse või inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise, kannatanu, tunnistaja või õigusemõistmise huvid. Delikaatsed isikuandmed on ka biomeetrilised andmed (eelkõige sõrmejälje-, peopesajälje- ja silmaiirisekujutis ning geeniandmed).

Ülejäänud isikuandmeid võib tinglikult nimetada tavalisteks isikuandmeteks. Kui töödeldavad isikuandmed sisaldavad delikaatseid isikuandmeid, siis on töötleja kohustatud järgima nende töötlemisel seaduses sätestatud rangemaid nõudeid ning registreerima delikaatsete isikuandmete töötlemise Andmekaitse Inspektsioonis.

Statistilisi andmeid ei loeta isikuandmeteks juhul, kui puudub võimalus üheselt tuvastada isikut, keda need andmed puudutavad.

Kes võivad andmeid töödelda?

Isikuandmete töötlejaks nimetatakse isikut või asutust, kes tegeleb andmete töötlemisega. Töötlemiseks nimetatakse igasugust andmetega tehtavat toimingut, mis võib hõlmata andmete kogumist, salvestamist, korrastamist, säilitamist, muutmist, juurdepääsu võimaldamist, päringute teostamist, väljavõtete tegemist, kasutamist, edastamist, ristkasutamist, ühendamist, üleandmist, sulgemist, kustutamist või hävitamist sõltumata toimingute teostamise viisist või kasutatavatest vahenditest.

Seadusandlikul tasandil tehakse vahet vastutaval ja volitatud töötlejal. Isikuandmete vastutav töötleja otsustab isikuandmete töötlemise eesmärgid, töödeldavate isikuandmete koosseisu, töötlemise korra ja viisi ning isikuandmete kolmandatele isikutele üleandmise lubamise. Sisuliselt on vastutav töötleja vastava andmekogu omanik. Volitatud töötleja on seevastu isik või asutus, kes töötleb andmeid vastutava töötleja ülesandel haldusakti või lepingu alusel.

Kuidas hoiame ja kasutame Teie eraelulist infot, kui saadate meile selgitustaotluse, märgukirja või teabenõude?

Teie isikuandmeid kasutame Teile vastamiseks. Kui peame Teile vastamiseks kelleltki teiselt järelepärimisi tegema, avaldame Teie isikuandmeid üksnes minimaalselt, hädavajalikus mahus.

Kui olete saatnud meile selgitustaotluse/märgukirja/teabenõude, millele vastamine on teise asutuse pädevuses, siis edastame selle pädevale asutusele. Edastamisest teavitame kindlasti ka Teid.

Teiega peetud kirjavahetust võime kasutada asutuse siseselt oma töö kvaliteedi hindamiseks. Kirjavahetuse statistikat ja kokkuvõtteid avaldame nimedeta.

Kirjavahetuse andmestik on seaduse kohaselt nähtav meie veebilehel olevas avalikus dokumendiregistris. Näha on kirja saatja või saaja initsiaalid mitte adressaadi nimi. Dokumendi pealkirjana ei näita me tundliku sisuga kirjade puhul täispealkirja ega valdkonda, vaid märgime kodulehel olevas avalikus dokumendiregistris pealkirjaks vastavalt „Selgitustaotlus“, „Märgukiri“ või „Teabenõue“. Täpsem pealkiri on näha üksnes asutuse siseselt.

Eraisikutega peetav kirjavahetus on üldiselt juurdepääsupiiranguga. Kui keegi soovib Teie kirjavahetusega tutvuda ja esitab meile teabenõude, vaatame üle, kas küsitud dokumenti saab osaliselt või täielikult välja anda. Juhul kui saame dokumendi osaliselt välja anda, katame kindlasti kinni Teie isiklikud kontaktandmed: aadress, e-posti aadress või telefoninumber (v.a siis, kui peate kirjavahetust juriidilise isiku või asutuse esindajana). Muus osas sõltub juurdepääsu piiramine dokumendi sisust. Võimalikud juurdepääsupiirangute alused on toodud Avaliku teabe seaduse §-s 35.

Kui kehtestame dokumendile juurdepääsupiirangu, märgime alati juurdepääsupiirangu kehtestamise aja, aluse ja tähtaja. Asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabele kehtestatakse juurdepääsupiirang alates dokumendi koostamisest või saamisest. Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud isikuandmeid sisaldavale teabele kehtib juurdepääsupiirang üldjuhul 75 aastat.

Hoolimata juurdepääsupiirangust väljastame dokumendi asutusele või isikule, kellel on otsene seadusest tulenev õigus seda küsida (nt kohtueelne menetleja või kohus).

Eraisikutega peetud kirjavahetust säilitame üldjuhul 7 aastat. Selle tähtaja ületanud dokumendid kuuluvad hävitamisele.

Kuidas hoiame ja kasutame Teie isikuandmeid, kui külastate meie asutust?

Riigi Infosüsteemi Ameti ruumidesse sisenevaid külalisi võtab esimesena vastu külalistealal töötav bürooassistent, kellel on õigus paluda Teilt isikut tõendavat dokumenti.

Vastuvõtulauas registreerib bürooassistent kõik külalised elektroonilises andmetöötlussüsteemis. Selle tarbeks esitab külastaja bürooassistendile isikut tõendava dokumendi (isikutunnistus, Eesti või välisriigi kodaniku pass või juhiluba). Andmetöötlussüsteemis talletatakse Teie nimi, isikukood, isikut tõendava dokumendi foto või näokujutis, isikut tõendava dokumendi väljastanud riigi nimetus.

Teid lubatakse ameti ruumidesse üksnes ameti teenistuja saatel. Riigi Infosüsteemi Ameti ruumid, hoone ja selle ümbrus on ööpäevaringse videovalve all. Andmetöötlussüsteemi sisestatud ja videosalvestuse käigus saadud isikuandmeid töödeldakse Riigi Infosüsteemi Ameti teenistujate ja külaliste turvalisuse ning vara kaitsmise eesmärgil.

Kuidas hoiame ja kasutame Teie isikuandmeid, kui külastate meie veebilehte?

Külastades meie veebilehte ja tutvudes sealse infoga, kogutakse selle kohta umbisikulist statistilist infot: külastaja pöördumiskoht linna täpsusega ning meie veebilehel vaadatud artiklid/rubriigid. Statistikat kasutame veebilehe arendamiseks ja kasutajasõbralikumaks muutmiseks.

Kogutud andmeid ei ole võimalik seostada külastaja isikuandmetega.

Kuidas hoiame Teie isikuandmeid, kui kandideerite meile tööle või praktikale?

Kui kandideerite meile tööle, lähtume kandidaadi enda avaldatud teabest ning avalikest allikatest. Eeldame, et võime ühendust võtta inimestega, kelle kandidaat on soovitajatena välja toonud.

Kandideerijate andmetele on juurdepääs ainult personalijuhil ja konkursiga seotud töötajatel. Kandidaatide kohta kogutud andmeid ei avalda me teistele kandidaatidele ja asjasse mittepuutuvatele isikutele.

Kandidaadil on õigus teada, milliseid andmeid oleme tema kohta kogunud. Kandidaadil on õigus meie kogutud andmetega tutvuda, anda soovi korral selgitusi ning esitada vastuväiteid.

Kandidaatide andmed on juurdepääsupiiranguga info, millele kolmandad isikud (sh pädevad asutused) saavad juurdepääsu üksnes seaduses sätestatud juhtudel.

Mittevalituks osutunud kandidaatide andmeid säilitame ühe kuu jooksul.

Kui kandideerite meile praktikale, kehtivad samad nõuded, mis tööle kandideerides.

Õigus tutvuda enda andmetega

Kui soovite tutvuda andmetega, mida oleme Teie kohta kogunud, esitage meile omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatud taotlus, et oleksime isikuandmeid väljastades veendunud Teie isikusamasuses. Teie kohta kogutud andmeid väljastatakse ainult Teile. Kolmandatele isikutele väljastame Teie isikuandmeid ainult seaduses sätestatud juhtudel.

Võimaluse korral väljastame Teile andmed viie tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest. Paberil andmete väljastamisel võime alates 21. leheküljest nõuda tasu kuni 0,19 eurot iga väljastatud lehe eest.

Keeldume Teie tutvumissoovi täitmast üksnes siis, kui see võib:

  • kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi;
  • takistada kuriteo tõkestamist või kurjategija tabamist,
  • raskendada tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses.

Õigus nõuda ebaõigete andmete parandamist

Teil on õigus nõuda ebaõigete isikuandmete parandamist. Selleks esitage meile omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatud taotlus.


Kas said vastuse oma küsimusele?

Lisatud 01.03.2013
Uuendatud 14.12.2016

Tagasi lehele "Riigi Infosüsteemi Amet"