Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus
Seaded

 

Eestis on väljastatud 1 miljon ID-kaarti

Eestis väljastatud isikutunnistuste (ID-kaartide) arv on ületanud 1 miljoni piiri. Kehtiv ID-kaart on ligi 90% Eesti 15–74-aastastest elanikest. 10. oktoobri seisuga on väljastatud 1 001 731 isikutunnistust, nendest 231 985 Eestis elamisloa saanud välismaalastele. Kehtivaid isikutunnistusi on 892 957, seega on Eestis isikutunnistus 15–74-aastaste elanike seas 87%-l inimestest ning kogu elanikkonnast 66%-l.

”Isikutunnistus isikut tõendava dokumendina on oma elujõudu veenvalt tõestanud. Inimesed on kaardi hästi omaks võtnud ja see leiab igapäevaselt laialt kasutust. Kindlasti on siin oma rolli mänginud dokumendi mugav formaat ning lisafunktsioone võimaldav kiip,” ütles Kodakondsus- ja Migratsiooniameti peadirektor Mari Pedak.

“Piltlikult öeldes on nüüd pea igaühel käes võti, mille abil saab turvaliselt ajada nii era- kui äriasju nii füüsilises maailmas kui ka internetis,” ütles AS-i Sertifitseerimiskeskus juhataja Ain Järv. “Enamus meist on seni kasutanud ID-kaarti peamiselt kui käepärast plastikust isikutunnistust, teadvustamata kaardi kiibi elektroonilisi võimalusi. Usun, et maikuus sündinud Arvutikaitse 2009 algatus suurendab lähiaastatel kümnetes kordades nende inimeste ringi, kes kasutavad ID-kaarti elektrooniliselt igapäevaelus.”

“ID-kaardi massiline levik annab elektrooniliste teenuste pakkujatele – nii avaliku kui erasektori organisatsioonidele - võimaluse tunduvalt suurendada oma e-teenuste turvalisust. Arvutikaitse 2009 osaliste eesmärk on kujundada ID-kaart e-teenuste kasutamise peamiseks vahendiks,” lisas Ain Järv.

“Mul on hea meel, et teoks on saanud see e-riigi visiooni osa, mis annab igale kodanikule võimaluse suurema vaevata turvaliselt pääseda ligi nii riigi kui erasektori e-teenustele. Vaieldamatult toob ID-kaart riigi kodanikule lähemale,” ütles Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Marika Priske.

”Nüüd, kus esimesed kogemused uue dokumendi rakendamisega saadud, on plaanis teha ka mõned muudatused. Alates 2007. aasta jaanuarist lüheneb isikutunnistuste kehtivusaeg kümnelt aastalt viiele, samal ajal kui kaardi kiibil olevate sertifikaatide kehtivusaeg pikeneb kolmelt aastalt viiele. Selle muudatuse tulemusena on järgmisest aastast väljastatud Isikutunnistuse ja sertifikaatide kehtivusaeg ühepikkune - viis aastat - ja inimesel kaob vajadus dokumendi kehtivusajal sertifikaate uuendada, mis kahtlemata suurendab Isikutunnistuse kasutusmugavust veelgi,” lisas Mari Pedak.

2006. aasta maikuus sündinud Arvutikaitse 2009 algatus on Vaata Maailma Sihtasutuse peamiste rahastajate (Hansapank, SEB Eesti Ühispank, EMT ja Elion) ja Eesti Vabariigi ühine ettevõtmine arvutikasutuse turvalisemaks muutmiseks. Eesmärk on suurendada tavaliste arvutikasutajate teadlikkust turvariskidest ning anda neile oskused turvalise netikasutuse juurde käivate vahendite, sealhulgas viirustõrje tarkvara ja ID-kaardi kasutamiseks. Teiselt poolt tõstavad teenusepakkujad ja riik oma e-teenuste turvalisust, koolitavad töötajaid ning arendavad tööprotsesse.

Kolme aasta jooksul rahastavad osapooled Arvutikaitse 2009 algatust 60 miljoni Eesti krooniga. Selle tulemusel peaks 2009. aasta lõpuks kasutama e-teenustele ligipääsemiseks ID-kaarti 400 000 eestimaalast. Need inimesed peaksid oskama ka digiallkirja kasutada.

Teema: PKI

Lisatud 10.10.2006

Tagasi lehele "Uudised"