Teksti suurus

Reavahe

Kontrastsus
Seaded

 

ASO korduma kippuvad küsimused (KKK)

  1. Tahan oma domeeni registreerida. Kas seda teeb ASO?
  2. Domeeni registreerimise vormis nõutakse sekundaarset nimeserverit. Mis see on? Kust selle võtan?
  3. Kuidas kasutada ASO rekursiivseid nimeservereid?
  4. Kas ASO-l on meiliserver?
  5. Kas Peateele võivad tulla avalikud internetipunktid?
  6. Kuidas konfigureerida oma asutuse proxyt?

1. Tahan oma domeeni registreerida. Kas seda teeb ASO?

ASO ei paku domeeni registreerimise teenust. Kui soovite oma asutusele .ee alamdomeeni (nt mingiasutus.ee), siis tuleb domeeni registreerimiseks valida üks ametlikest registripidajatest.

Registripidajate nimekiri on saadaval Eesti Interneti Sihtasutuse kodulehel. Samalt lehelt saab infot ka domeeni reeglite kohta.

Soovitame oma domeenide registreerimisel valida välja üks registripidaja, mis lihtsustab oluliselt edasist suhtlust ja perioodilist arveldamist.

Enne registreerimist uurige, ega keegi teine ei kasuta juba sellist alamdomeeni. Domeeni otsinguvorm asub samuti Eesti Interneti Sihtasutuse kodulehel.

Domeenivaidluste reglemendi ja vaidlustuse kord

2. Domeeni registreerimise vormis nõutakse sekundaarset nimeserverit. Mis see on? Kust ma selle võtan?

Sekundaarne nimeserver tõmbab automaatselt primaarsest nimeserverist kogu info domeeni kohta, mille jaoks ta sekundaarne on. Välismaailmast selle domeeni kohta tulnud päringud ei tee vahet, kas saavad vastuse primaarsest või sekundaarsest nimeserverist. Domeeni haldaja parandused originaalandmetesse primaarsel nimeserveril kajastuvad mõne aja pärast ka sekundaarsel.

Sekundaarse nimeserveri pidamine ei nõua olulist lisatööd. Seetõttu pakub ASO riigiasutustele sekundaarse nimeserveri teenust oma nimeserveril ans2.aso.ee IP aadressiga 195.80.96.217. ASO-lt sekundaarse nimeserveri teenuse saamiseks, tuleb saata e-kiri aadressile hostmaster at aso dot ee. Selles tuleb kirjeldada, millisele domeenile seda on vaja ja kus asub selle domeeni primaarne nimeserver.

3. Kuidas kasutada ASO rekursiivseid nimeservereid?

Selleks, et pääseda töökohaarvutist internetti, peab töökohaarvuti saama lahendada domeeninimed IP-aadressideks. Töökohaarvuti kasutab nimede lahendamiseks rekursiivse nimeserveri teenust. Töökohaarvuti võrguseadistuste juures sobivad selleks ASO kahe rekursiivse nimeserveri IP-aadressid (kaks on vajalik suurema töökindluse saavutamiseks):

  • 195.80.103.200
  • 195.80.96.222

Sarnaselt töökohaarvutile saab ASO rekursiivseid nimeservereid kasutada ka asutuse võrguseadmetest, kohalikest serveritest ja muudest seadmetest.

Lisaks saab tööle seadistada kohaliku vahendava nimeserveri (forwarding dns server), mis kasutab ASO rekursiivset nimeserverit oma päringutele vastuste saamisel. Selle tulemusena esitavad asutuse töökohaarvutid päringu kohalikule vahendavale nimeserverile, mis esitab omakorda päringu ASO rekursiivsele nimeserverile. Kuna kohalik nimeserver puhverdab päringute vastuseid, siis paistab töökohaarvutitele nimelahendus kiirem. Suurema töökindluse saavutamiseks tuleb ka kohalikus vahendavas nimeserveris näidata ASO mõlema rekursiivse nimeserveri IP-aadressid.

ASO rekursiivseid nimeservereid saavad kasutada ainult ASONeti kliendid, töötades ASONeti aadressruumis.

4. Kas ASO-l on meiliserver? 

ASO ei paku kasutajakontodega meiliserveri teenust – ei ole võimalik saada POP3 postkaste ega "webmaili". Peate kasutama oma firma meiliserverit või mõnda "tasuta" serverit (hot.ee, mail.ee, jt). 

5. Kas Peateele võivad tulla avalikud internetipunktid?

Ei.

6. Kuidas konfigureerida oma asutuse proxyt?

Soovitame siiski otse internetti pöörduda ilma cache.aso.ee-d kasutamata. Cache kasutamine on tänapäeva dünaamilise veebisisu juures järjest väiksemat mõtet omav.

Kui on väga vaja ASO cache'i vahendajana kasutada, siis määrake puhverserveri aadressiks cache.aso.ee ja pordiks 3128.


Kas said vastuse oma küsimusele?

Lisatud 21.02.2012
Uuendatud 31.01.2017

Tagasi lehele "Riigiasutuste andmeside ASO"