Riigi infosüsteemi olemus ja komponendid

Tehnikute vaatevinklist koosneb riigi infosüsteem andmekogudest, infosüsteemidest, paljudest nõuetest, aga ka teenustest, mis kasutavad riigi käsutuses olevat informatsiooni.

Kodanike ja ettevõtjate seisukohast on tegu riigi peegeldusega internetis, mis võimaldab neil riigiga suhelda ja teenuseid kasutada, ametiasutustesse kohale minemata.

Kodanike vajadustele vastu tulemise kõrval on riigi infosüsteem vajalik tööriist ka riigi kui terviku toimimise seisukohast, sest võimaldab riigiaparaadil oma ülesandeid märksa tõhusamalt ja kiiremini täita. Digitaalset informatsiooni saab kiiresti vahetada ja operatiivselt kasutada.

Erinevalt varasemast, kui ametkondades säilitati kilomeetrite viisi kaustadesse köidetud paberdokumente, on nüüd vajalikud andmed riigi infosüsteemi kaudu enamasti kättesaadavad.

Andmeid võib vajada: 

• kodanik, kui soovib näiteks teada oma õigusest teatud hüvitisele;
• ametnik, kes kontrollib, kas taotlejal on õigus hüvitisele;
• ettevõtja, et ajada asju elektrooniliselt näiteks äriregistris;
• asutus, kes soovib oma teenuse pakkumiseks kasutada andmeid, mida on kogunud teised asutused.

Riigi infosüsteemi tööd korraldavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) riigi infosüsteemide osakond (RISO) ning MKM-i hallatav Riigi Infosüsteemi Amet (RIA).