Kuid aitab minust. Rahvast huvitab neljanda Prince of Persia saatus Maania juhitud hea maitse kohtu ees. See pole ju mingi lihtne meelelahutus. See on Tomb Raideri koolkonna märulseiklustele põhja pannud klassiku taastulemine. Niigi oodatud üritusele lisab ülevust Jordan Mechneri kaasamine — sarja isa on endiselt lähedalt seotud.

The Sands of Time on Ubisoftile esimene võimalus rakendada spetsiaalset vaheklipi–stuudiot, mida tutvustati meediale alles tänavu juulis. Seda antakse muuseas pidevalt tunda: liikuvat pilti leidub enam kui ratsahobustel kakat.

Enamik sellest seondub mitte loo, vaid õpetusega. Teos jagati mõttelisteks juppideks ja igaühe läbimine käivitab kaamera, mis kiirustab demonstreerima, kus paikneb järgmine tähtis uks. Kuna teekond jääb lineaarseks, pole enamik neist vajalikud. (Tähelepanelik tasub ikka olla, et leida peidetud koridore, mis viivad eluallikani.) Prints saab seivides ka alati nägemuse osaliseks, mis kujutab teda edasi liikumas ja võib seega abiks tulla. Algajale on eelnevast palju tuge, aeg–ajalt kulub toetus ära ka teistele, aga vihjeid peaks saama kindlasti isu korral välja lülitada.

Sama tüütus kummitab lõpuni välja. Haruharva, kui lubatakse mõni klipp klahvivajutusega vahele jätta. Õnneks on juhtimine piisavalt lihtne ja intuitiivne, et ruttu edasi liikuda. Samu kohti peavad tüütuseni üle vaatama ainult tõelised amatöörid. Välja arvatud lahingute võitmine ja veejoomine elude taastamiseks — nende jaoks on eraldi poosetamismomendid, millest pole samuti pääsu.

Graafika ja muusika on meeldivad, aga mitte meeldejäävad. Hoopis toredam, et esimese osa trump säilib siingi. Printsi liikuvus ja füüsiline võimekus on nii rabavad, et nendest ei tüdine kuidagi. Seintel jooksmine, hüppamine ja nõtkusest tiined muud trikid paneks ka Ämblikmehe kadedusest tema kohta foorumitel anonüümset laimu levitama.

Muidugi kajastub see märulis. Kollide seas napib vaheldust, aga Indiana Jones and the Emperor’s Tombi kombel on võitlus ise kaasahaarav. Vastaste tapmiseks vajad kindlasti erilist pistoda, muidu nad ärkavad lihtsalt uuesti ellu. Välja arvatud viimasena hangitud mõõga puhul, mis on ülivinge, aga seda lastakse kasutada lausa häbematult vähe.

Kollid löövad massiga, olles muidu sama intelligentsed kui liikuvad liivakotid. Päris tore vaadata, kuidas nad ettejäävaid kaaslasi oimetuks virutavad, ja siis ruttu lamajatele ots peale teha. Nõuab siiski harjutamist, et kümneid elusid võttes ise jalgadele jääda ning vibuga abilist samuti tervena hoida (temast on tegelikult palju kasu) — pinge säilib ilusti. Printsi lüüakse nimelt siis ka edasi, kui ta sirakile lendas. Ta vastab õnneks püsti hüpates momentaalselt samaga.

Tasemedisain on leidlik, edasijõudmiseks pole palju trikke, aga neid sunnitakse tihti vahetama. Vahelduseks tõmmatakse sind lõdvalt haneks — lahendus on nähtaval, aga sina raiskad jõudu vales kohas. Tegelikult käib asi nõnda, et kui miski ei taha korda minna, siis ilmselt proovitud võte ei sobi. Eksimist ei karistata julmalt, ootamatu surm või näpuvääratus ei tähenda kunagi pikka pusimist, et samasse kohta tagasi jõuda. Ainuke häda, et kaamera sunnitakse vahel kindlasse asendisse, mis kergendab eksimist.

Keskkonna uurimiseks pakutakse kaht eraldi vaatenurka, aga need osutuvad vajalikuks põhiliselt väikese apsu süül. Nimikangelane ei taha vahel kuskil rippudes ümber pöörata, siis aitab korraks kaamera muutmine.

Liigset suremist takistab ka eriline pistoda, millega aega pisut tagasi kerida, et kolle aeglustada (jah, teise nimega bullet–time) või püüda ebameeldivaid sündmusi ennetada. Määratud klahvi ei tohi samas hooletult klõpsida, aga eks avasta ise. See tundub esiti mõttetu lelu, kuid muutub ruttu asendamatuks abiliseks. Tegijad võiks siiski vaevuda seletama, kuidas pistoda üldse surnuna kasutada saab, aga hea küll. Väikese ebameeldivusena tuleb pistodal mainida automaatset sihikut, nii et rüsinas ei pruugi sugugi tabada seda, keda tahtsid.

The Sands of Time on väärt segu näpuotsatäiest originaalsusest ja kulbitäiest leidlikkusest. Pealesunnitud vaheklipid ja subtiitrite puudumine on ainsad suured vead. Tomb Raideri koolkonnas on tegu suure kiitusega.

Märulseiklus
Ubisoft Montreal PoP Team, kirjastab Ubisoft • Tugi: 1 • Athlon või PIII–800 (1,2 GHz Athlon või P4), 256 MB RAM, 1,4 GB kõvaketast, 64 MB kiirendi, Windows 98SE/ Me/2000/XP • Hind: ca 750 kr • www.princeofpersiagame.com • Sarjast varem: 10/99