ADSL
ADSL (Asymmetric Digital Subscriber Line) kui kõige levinum DSL tehnoloogia on oma olemuselt modemtehnoloogia, mis erineb tavamodemis kasutatavast selle poolest, et andmete edastamisel ei muundata mitte digitaalset signaali helisignaaliks vaid vaskkaabli kõrgemates sagedustes viiakse läbi DMT (Discrete Multitone) moduleerimine. See võimaldab kasutada tunduvalt suuremat ribalaiust ja seega ka suuremat andmeedastust. Tegelikult on olemas veel ka teisi modulatsiooniviise nagu CAP (carrier amplitude phase modulation) ja QAM (quadrature amplitude modulation), aga ADSL–i puhul on siiski enamlevinud DMT.
ADSL–i omadustest rääkides, tuleks kindlasti mainida, et andmeedastus on asümmeetriline, mis tähendab, et allalaadimiskiirus on suurem kui üleslaadimiskiirus. Põhjus on selles, et allalaadimisel eraldatakse üleslaadimise arvelt suurem ribalaius. Enamasti ongi Interneti kasutajatele oluline just võimalikult suur allalaadimiskiirus, kuna kasutaja saadab välja ainult väiksemahulisi päringuid, aga vastu võtab suuremahulisi faile, olgu siis selleks filmid, muusika vmt.
Veel on oluliste omadustena vaja mainida andmeside kahte põhinäitajat, milleks on kiirus ja leviulatus. ADSL–i maksimaalseks allalaadimiskiiruseks on 8 Mb/s ja suurimaks üleslaadimiskiiruseks 832 Kb/s. Maksimaalseks kauguseks kuhu veel on võimalik ADSL signaal viia, on umbes 7 km. Kaugus sõltub suuresti liini kvaliteedist ja kaabli seisukorrast.
Samas on ADSL–i omapäraks ka see, et suurimat võimalikku kiirust ei saa saavutada maksimaalse leviulatuse juures, sest signaal kaablis hakkab sumbuma. Nii näiteks võib juhtuda, et 5 km kaugusele ei ole võimalik luua kiiremat ühendust kui 256 Kb/s, palju sõltub jällegi kaabli seisukorrast.
ADSL–i kasutavad praegu peamiselt Interneti teenusepakkujad, kellel on oma võrgusõlmedes suured ADSL–i keskjaamad, millest lähevad telefonijuhtmed kliendi juurde, kuhu ühendatakse modem. On olemas ka väiksemaid keskseadmeid, mida saavad Interneti–ühenduse jagamiseks kasutada korteriühistud, haiglad ja hotellid seal, kus on olemas juba telefonijuhtmed — nii jääb ära tülikas võrgukaabli paigaldamine.
VDSL
DSL–i perekonna teine liige on VDSL (Very–High–Speed Digital Subscriber Line), mis oma olemuselt on sarnane ADSL–ile. Põhierinevus seisneb selles, et VDSL võimaldab andmeid edastada nii asümmeetriliselt kui ka sümmeetriliselt. Maksimaalne võimalik kiirus on seejuures 16 Mb/s mõlemas suunas. Leviulatus on aga väiksem kui ADSL–il, ulatudes kuni pooleteise kilomeetrini. Samuti ei ole VDSL kauguse suhtes nii paindlik, kui vahemaa hakkab 1,5 kilomeetrit ületama, siis ei aita ka kiiruse alandamine ja ühenduse loomine pole lihtsalt võimalik.
VDSL–i keskseadmeid võib kasutada analoogselt ADSL–i omadega, aga lisaks on olemas ka nn point–to–point VDSL seadmed, mis võimaldavad omavahel ühendada kahte punkti. See on näiteks ideaalne lahenduseks kus on vaja Interneti–ühendus ühest kohast viia 1,5 km kaugusel olevasse paika, kus ühendust ei ole. Võrgukaablit sel juhul teatavasti kasutada ei saa, kuna see ei toimi kaugemale, kui sada meetrit.
SDSL
Kolmas DSL tehnoloogia, mida ka küllalt palju kasutatakse, on SDSL (Symmetric Digital Subscriber Line), mille edasiarendus on G.SHDSL (Single–Pair High–Speed Digital Subscriber Line). See standard on kahe eelmise vahepealne variant, kasutades samuti andmeside sümmeetriliseks edastuseks tavalist vasepaari. Leviulatus on kuni 7 km ja maksimaalne võimalik kiirus 2,3 Mb/s. Et ka G.SHDSL–il on olemas point–to–point seadmed, siis võib selle tehnoloogia rakendusvaldkonnaks pidada sama, mis VDSL–il, kuid sealjuures hõlmata ka lahendusi, kus vahemaad on suuremad.
ADSL2
Kui pöörata pilk tulevikku, siis juba on olemas ka edasiarendus ADSL–ist — ADSL2. Standardis on tehtud mitmeid täiendusi, näiteks võimaldab see maksimaalset andmeedastuskiirust kuni 12 Mb/s allalaadimisel ja 1 Mb/s üleslaadimisel. Samuti peaks see võimaldama pikemate vahemaade korral suuremaid kiirusi ja stabiilsemat ühendust kui praegune ADSL.
ADSL–i tulek on andnud andmeside ja Interneti arengule suurt hoogu juurde. Hetkel on juba võimalik enda jaoks lahenduse väljatöötamisel valida erinevate DSL–i perekonnast pärit toodete seast just see kõige sobivaim. Jääb ainult üle veel loota, et tehnoloogiat arendatakse jõudsalt edasi ning varsti saab takistusteta veelgi suuremaid andmemahtusid liigutada.