|
|
Kasutajakeskne veeb
1. Otsingusüsteem
Ajal, mil üha enam kasutatakse Internetti igapäevaste toimingute sooritamiseks, muutub aina olulisemaks veebilehistute kasutaja- ja kliendikesksus. Kui reaalses maailmas eksisteerivad teatud reeglid - tänavatel on nimed ja majadel numbrid, mistõttu oskame leida vajalikke aadresse, siis virtuaalses keskkonnas kolmemõõtmelisus ja harjumuspärased tähised puuduvad. Seetõttu vajamegi märke, tähiseid ja viitu (juhtnöörid, normid, standardid), mis aitaksid meil veebikeskkonnas navigeerida.
|
Kuidas hinnata veebilehekülje
kasulikkust?
Enamik Eesti firmadest soovib endale veebilahendust, mis oleks kasulik ja tooks juurde kliente. Ometi tundub, et kaugeltki mitte kõik ei tegutse vastavalt antud eeldusele. Tihti kutsutakse ellu lahendused, mis võivad olla küll huvitavad ja originaalsed, kuid ei teeni antud eesmärki just kõige paremal moel.
|
Püsiühendusi on maailmas
üle 176 miljoni
Suurbritannia uuringufirma Point Topic avaldas sügiskuu lõpus järjekordse põhjaliku ülevaate maailma püsiühenduste kohta. Juuli seisuga oli maailmas 176,3 miljonit püsiühendust. Poole aastaga lisandus 24,3 miljonit. Kui tõus jätkub samas tempos, siis ületatakse aasta lõpus 200 miljoni piir.
|
Leim, ühiskonna lõhestaja ja
vabaduse vaenlane
Hiina vanasõna ütleb, et vihkamine rikub anuma, milles teda hoitakse. Leimi ehk netiõeluse levik Eestis võib Interneti-kultuuri arengule palju halba teha. Leimi halvavat mõju arukale netivestlusele on ju ilmselt raske ümber lükata. Ülimalt vaieldav on aga see, milliste meetoditega leimist lahti saab. Selle üle väitlevad Eestis praegu kaks koolkonda - hoia-koolkond ja keela-koolkond.
|
Brauserid stardijoonel
(1)
Maailmas on kümneid brausereid, mida kasutab vaid käputäis netikodanikke. Nende kõrval on aga miljonid, kes on truud ühele kindlale veebilehitsejale - olgu selleks siis palju kõmu tekitanud Internet Explorer , revolutsiooni algusaegadest tuttav Netscape , haibitud Firefox, „maailma kiireima brauseri” tiitlit kandev Opera või mäkiinimeste Safari.
|
Kasutajapoolne CSS ehk
võõrastel veebilehtedel oma tahtmise kehtestamine
Sageli juhtub, et külastame lehekülgi, mis panevad meid ühel või teisel moel kannatama. Olgu põhjuseks siis loetamatult väike font, tekstist eristamatud lingid või silmipimestav värvigamma. Kui selline leht sisaldab meile vajalikku informatsiooni, ei saa me ka lihtsalt põgeneda ja loota, et me seda õnnetut üllitist enam kunagi ei kohta.
|
Veebileht 24 h jooksul
Veebilehtede valmistamise protsess on aastate jooksul suuresti muutunud, ometi tundub, et seda mõistab vaid osa tellijaist. Selleks, et endale õnnestunult Interneti-lehekülg tellida, tasub teada, mis on kogu protsessi juures tegelikult määrava tähtsusega.
|
Interneti-maailm paremusjärjestuses
Internet World Stats andmeil on maailmas Interneti kasutajaid 14,6% ehk laias laastus iga seitsmes inimene. Nettureid on maailmas tänavusuvise seisuga 938,7 miljonit ja viie aastaga (2000-2005) on nende arv kasvanud 160%.
|
Semantiline HTML
(1)
Kui HTML algselt loodi, oli selle eesmärgiks kirjeldada dokumendi struktuuri: pealkirjad, lõigud, tabelid, loendid jne. Aja jooksul hakkasid veebi vastu huvi tundma ka mitteakadeemilised ringkonnad, kes huvitusid rohkem sellest, kuidas kasutada uut meediat nii, et oma ettevõtmistele rohkem tähelepanu tõmmata ja uusi kliente leida.
|
Internetist autot ostmas
(1)
Kasutatud auto ostmine nõuab piisavalt planeerimist, õiget informatsiooni ja pisut head õnne. Järjest olulisemaks kanaliks soovitud auto leidmisel on saanud Internet. Ometi on ka netist auto otsimisega seotud palju riske, mida ei osata tihti ette näha.
|
Ameerika teismelised on netisõbrad
Ameerika Ühendriikide uuringufirma Pew Internet & American Life Project avaldas juulis 57-leheküljelise raporti „Teens and Technology. Youth are leading the transition to a fully wired and mobile nation”, millest ilmneb, et üheksa kümnest USA teismelisest kasutab Internetti.
|
Reklaamivõimalused Internetis
Kaasaegses tarbimisühiskonnas on kõik infovahetuskanalid muutunud rohkemal või vähemal määral erinevate turgude hääletorudeks. Traditsioonilise meediakanali elujõud sõltub mitte ainult auditooriumi suurusest, vaid ennekõike turunduslikust efektiivsusest, mis on aga otseselt seotud kanali majandusliku tugevusega. Internet kui inimestevaheline infovõrk on oma olemuselt küllaltki ideaalne turunduskanal, kuid turundusvahendina üsna erinev vanematest meediakanalitest.
|
Eesti oma brauser brauseris
(10)
Eestlaste loodud virtuaalne Interneti- lehitseja GOGO.EE on nö brauser brauseris, mille abil on võimalik surfata Internetis sarnaselt tavaliste veebibrauseritega. Kuigi GOGO.EE ei paku erilisi uuendusi brauserina, muudab see senist Interneti-reklaami lokaalset iseloomu ja võimaldab ettevõtetel saada reklaam ühest kohast kõikjale Internetti.
|
Kuidas muuta
firma internetileht elavamaks?
Eesti internetimaastik on nagu Eestimaa loodus - väga erinev. Sellel leidub maalilisi vaateid ja ka küllaltki koledaid paiku. Kuid veebilehest saadav kasu sõltub paljuski just sellest, kui atraktiivseks suudetakse see külastajale muuta.
|
Veebistandardite müüdid
Rääkides veebistandarditel baseeruvast leheküljest, mõtleme selle all lehekülge, mis järgib üldtunnustatud soovitusi (X)HTML-i, CSS-i, DOM-i ja ECMAScripti osas, pidades silmas järgnevaid peamisi põhimõtteid:
|
Veebistandardid Eestis
(1)
Kuidas on veebilehe autoril võimalik kontrollida, et tema kirjutatud HTML on korrektne? Enamik veebimeistreid kasutab selleks brauserit - kui leht töötab kolmes-neljas enamlevinud veebilehitsejas, siis arvatakse, et kõik ongi korras. Kuid tegelikult on brauserid kõige ebausaldusväärsemad vahendid veebilehe korrektsuse kontrolliks, sest nemad pingutavad kõigiti just selle nimel, et ka kõige hullemast HTML-i sasipuntrast hunnitu välimusega lehekülg välja võluda.
|
Mida tehakse Internetis, 3
Alustasin seda artiklisarja tähelepanekuga, et vastus küsimusele: „Kas te kasutate Internetti?”, annab meile tegelikult väga vähe.
|
Veebilehe 7 surmapattu
Vaatamata asjaolule, et siinmail on veebiarendusega juba hulka aastaid tegeletud, teevad kohalikud ettevõtted oma veebilehtede loomisel ja arendamisel jätkuvalt samu vigu.
|
Aastaga lisandus
50 miljonit püsiühendust
1. aprillil avaldas uuringufirma Point Topic kokkuvõtte Interneti püsiühenduste levimise kohta maailmas. 2005. aasta alguseks oli maailmas 150,5 miljonit püsiühendust. Aastaga lisandus rekordilised 50 miljonit - ükski varasem aasta pole niivõrd edukas olnud.
|
|
|
|
|
|
|
Arvutimaailm
Telefon: 6938260, E-post: am@am.ee
Aadress: Rahukohtu 2, Tallinn 15169
|
|
|
|
|
|
