|
|
Süvalinkimise lubatavusest
Eesti õiguskorras
Hüperlinke ja muid viitamistehnikaid (nt raamimine) kasutatakse veebilehtedel üsna sageli. Järgnevalt on kirjeldatud olukordi, kus teatud materjalile viitamine võib kaasa tuua õigusprobleeme ning esitatud juhised sarnaste probleemide vältimiseks. Artikli lõpus on ülevaade linkimise heast tavast, mida järgides on võimalik õigusvaidlusi vältida.
|
Laste õiguste kaitsest
infoühiskondlikus Eestis
Võsukeste arvutihuvi ei tule ühelegi lapsevanemale üllatusena, erinevalt arvutimängude müüja inkassonõudest, piraatplaatide valmistamise süüdistusest või teismelise tütre poolalasti pildist mõnes foorumis.
|
Lõppkasutaja õiguste kaitse
1. jaanuarist jõustunud elektroonilise side seadusega (ESS) on võrreldes telekommunikatsiooniseaduse (TKS) ja teiste seadustega täpsustatud lõppkasutaja õigusi sideteenuse kasutamisel. Seadusega õgvendatakse ka telekommunikatsiooniseaduse rakendamisel tekkinud probleeme.
|
Spämmi vastu aidaku end igaüks ise
Möödunud aastal jõustunud infoühiskonna teenuse seadus tõotas luua e-postkastides senisest suurema korra: spämmimise reeglid said seaduse tasandil kirja pandud ja nende rikkumise puhuks ka sanktsioonid kehtestatud. Pool aastat praktikat aga näitab, et suurt muutust Eestist tuleva spämmi kvaliteedis ja kogustes ei esine: endiselt potsatavad postkasti alkomeetreid, seminare ja soodsaid IT-teenuseid lubavad sõnumid, mille saatjat tuvastab vaid e-aadress.
|
Liiklusandmed -
mitte üksnes maanteeinfokeskuselt
Mõned head aastad tagasi õnnestus Rootsi päästeteenistusele laekunud, ent enne asjaolude täpsustamist katkenud mobiilikõne alusel sealse telefonioperaatori abiga päästa jäävangi jäänud kalamees. Ehkki kõne katkes ning abivajajale tagasi helistamine ei õnnestunud, usaldas mobiilioperaator talle helistanud ametnikku ning väljastas andmed telefoni oletatava asukoha kohta. Teisel juhul aga kasutas Rootsi politsei mobiilsideoperaatori kaasabi oletatava mõrvari sündmuspaigal viibimise kontrollimiseks - ning tuvastas vajaliku seose.
|
Andmebaaside õiguskaitse EL-is
EL-iga liitumine toob Eesti õigusesse mitmeid uusi norme, millest enamus pole siinses õigusruumis küll sisuliselt võõrad, ent vormiliselt ja kohati ka sõnastuslikult omapärased. Üheks õigusaktiks, mille EL endaga kaasa on toonud, on direktiiv 96/6/EÜ andmebaaside õiguskaitse kohta.
|
Infoühiskonna teenuse seaduse kriitika
Mõne aasta eest jõudis Riigikogus teise lugemiseni seaduseelnõu, mis kandis pealkirja „Seaduste arusaadavuse tagamise seadus”. Võtnuks seadusandja selle toona vastu, võiks arvata, et infoühiskonna teenuse seadus teise lugemiseni polekski jõudnud. Lähtudes standardist seadus loetakse arusaadavaks, kui selle mõttest võib vajaliku süvenemise korral aru saada eesti keelt vabalt valdav vähemalt põhiharidusega inimene, kes ei ole õigusloome, õigusteaduse ega ka selle kitsama eriala spetsialist, mida seadus käsitleb alusel ei jõuaks nii mõnigi uut eelnõud lugedes kuigi kaugele.
|
Bürooandmed veebi?
Kui veebis soovitakse näha enamat kui kontaktandmeid ja ettevõtte tegevuse lühitutvustust, võib sellest ajapikku kujuneda omaette infosüsteem, mis seob omavahel ettevõtte töötajad, kliendid ja koostööpartnerid. Läbimõtlemata kujul võib sellest paraku kujuneda aja– ja rahakulu, mis end vaatamata suurtele ootustele visalt ära tasub või lõputu entusiasmi puudumisel lõpuks lihtsalt maha kantakse.
|
Mis kasu on disclaimerist?
Eesti hagemispelglik ühiskond ei ole veebiarendajatele ja saidiomanikele seni suuremat peavalu valmistanud. Madalale kohtussesattumise riskile vaatamata troonivad paljude veebide esilehtede alaääres tekstijupid „/…/ saidi materjalide kasutamine ilma autori kirjaliku nõusolekuta keelatud”, „All rights reserved” või hoopis pikemad ja radikaalsemad avaldused, nagu „Käesoleva lehekülje ja sellele järgnevate lehekülgede koostaja ei võta endale mingisugust vastustust sellel ja/või järgnevatel lehekülgedel esineda võivate mõnede inimeste moraali, sündsustunnet ja maailmavaadet riivavate tekstide, piltide ja muus võimalikus vormis avaldatud info poolt eraldi või koostoimes tekkida võiva igasuguse kahju ja muude ebameeldivuste eest. Käesolevalt leheküljelt edasiliikumisega kinnitab lehekülje vaataja (kasutaja) oma loobumist igasugustest nõuetest, kaebustest ja muus vormis lehekülje koostaja või lehekülge hoidva serveri haldaja vastu esitatavatest pretensioonidest.”
|
IT ja õigus tuleviku kohtutes
(1)
20. sajandi teisel poolel sündinud inimest on raske millegagi rabada. Selle eest hoolitsevad viimase saja aasta väiksemad ja suuremad imed, kasvõi tele– ja massikommunikatsioonivahendid, mis ei lase ühelgi sündmusel märkamatuks jääda. Tele– ja raadioajakirjanikud hoolitsevad selle eest, et maailma erinevates paikades toimuvad päevasündmused võimalikult kiirelt iga huviliseni jõuaks ja ajalehed võitlevad sündmuste detailide eest elu hinnaga. Adressaadil jääb üle vaid tükkidest pilt kokku panna.
|
Mis saab tarkvara patendikaitsest Euroopas?
Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi tegevus liikmesriikide patendiseaduste ühtlustamiseks tarkvara patendikaitse sätete osas ei ole paraku seni kedagi rõõmsaks teinud. Vaba tarkvara pooldajate arvates tuleks tarkvara patendikaitse üldse välistada, sellal kui tarkvara patentimise pooldajad (st enamasti need, kellel on patente, või vähemalt leiutusi) on pettunud, et direktiivis lubatav kaitse on nii nuditud. Poolte argumentide sisuline analüüs pole selle artikli teemaks, kuid huvilised leiavad ohtrasti materjale Internetist.
|
|
|
|
|
|
|
Arvutimaailm
Telefon: 6938260, E-post: am@am.ee
Aadress: Rahukohtu 2, Tallinn 15169
|
|
|
|
|
|
