Sisukord Arhiiv Toimetus Tellimine Reklaam
E-Riik Võrgud Riistvara Tarkvara Varia

Poliitika Haridus Turg Õigus Turvalisus Ajalugu Visioon > E-Riik > Haridus Nõuded arvutiklassidele Programm Tiigrihüpe Pluss koos sinna juurde kuuluva rakenduskavaga kinnitati valitsuse istungil 23.01.2001. Arengukava Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia Eesti koolis 2001-2005 keskendus IKT arengu toetamisele Eesti üldhariduses ja õpetajakoolituses. Arengukava lähtus valitsuse infopoliitikast ja Eesti haridussüsteemi arengu kontseptsioonist, olles selle rakendusdokumendiks IKT-ga seonduvas valdkonnas. Arengukava eesmärgid olid vastavuses Euroopa Liidu algatuse eEuroopa - Infoühiskond kõigile - tegevuskavaga. Arengukava visioon nägi muuhulgas ette, et koolis viidaks arvutiklassid vastavusse tervisekaitse nõuetega. Tarkus tuleb tasapisi Kui esimene vaimustus Interneti kõikvõimsusest hakkab lahtuma, siis avastame end jututubade ja muude taoliste mitteinformatiivsete kohtade külastamise asemel veebilehtedelt, mis meile mingil moel võivad kasulikud olla. Uus õpitarkvara Arvuti ei ole haruldus enam ei koolis ega kodus. Lastele mõeldud eestikeelse õppematerjali küllusega aga kiidelda ei saa. Eriti vähe on leida interaktiivset materjali, kus noorel teadmishimulisel oleks ka muud teha, kui pelgalt ekraanilt teksti lugeda ja pilti vaadata ning parimal juhul mõnd linki klikkida. Üliõpilastööd (1) Eesti kümnetes õppeasutustes ja sadadel erialadel valmib igal aastal kokku tuhandeid üliõpilastöid. Eks tegijal juhtub vahel äpardusi ka, kuid paljudes uurimistöödes valmib ka midagi laiemale lugejaskonnale huvipakkuvat. E-kooli esimene aasta Vaata Maailma Sihtasutuse, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Tallinna Haridusameti ja koolide esindajad tegid kokkuvõtteid e-kooli keskkonna kasutamise esimesest õppeaastast. Kuidas saada Tehnosuhtlejaks? Sellest sügisest saab Eesti Infotehnoloogia Kolledzhis õppida kogu Eestis uudset eriala - Tehnosuhtlust. Mis peitub selle eriala taga, keda õppima oodatakse ja millised oskused omandab kolmeaastase õppeprogrammi läbija, uurisime IT Kolledzhi rektorilt Kalle Tammemäelt. Java rakenduste programmeerimine Tiigriülikooli ja EITSA toel valmisid õppematerjalid kolme TPÜ Haapsalu Kolledzhis õpetatava informaatikaaine jaoks. Minu arvutiõpik (1) Esmakordselt raamatuga tutvudes tekkis küsimus: milleks veel üks arvutiraamat — kaupluste riiulid on niigi arvutikirjandusega üle koormatud ja infolevi Internetis ületab tavatarbija nõudmisi ning võimalusi. Jõudes aga viimase leheküljeni, tekkis hoopis teine küsimus — miks ei ole sellist raamatut iga arvutikomplekti juures, mida müüakse ja ostetakse. Partnerid õppimises (1) 18. detsembril kirjutasid Microsoft ja Eesti haridusministeerium alla pikemaajalisele koostööprogrammile, mis on juba startinud või veel alustamas tegevust mitmetes eri riikides. Java õppematerjalid Uue ja areneva teema kohta kostub algul vaid killukesi. Aegapidi muutuvad teated harvemaks ja pikemaks nagu maakeelsete Java–teemaliste õppematerjalidegagi. Õppetöö arvutiseerimine kulgeb oodatust vaevalisemalt Sadu miljoneid kroone neelanud programm Tiigrihüpe Pluss, mis peaks aastaks 2005 muutma arvutid koolitundides sama enesestmõistetavaks, kui kunagi olid kriit ja tahvel, on takerdunud riigiametnike taha. e–õpe — siin ja praegu Kaugkoolitus ja virtuaalõpe on kiiresti arenevad valdkonnad. Kaugele on Eestis neis valdkondades jõutud ja kuhu ollakse teel? Koolides on arvuti kohta 27 õpilast (1) Tallinnas tahetakse 2003. aasta sügiseks jõuda olukorrani, mil arvuti kohta on koolides vaid 16 õpilast. See oleks tõeline euroopalik tiigrihüpe, kui see korda läheks. Infosüsteemide analüütik — see on õpitav! Klassikaline ettekujutus arvutispetsist jääb kahte äärmusesse — see on kas keegi, kes kuvari ees keskendunult ja omaette pomisedes koodi väänab või keegi, kes sobrab alatasa korpustes või juhtmekappides, nii et ainult saba välja paistab. Esimene on ilmselt programmeerija või siis kaasaegsemalt öeldes tarkvara–arendaja ning teine süsteemiadministraator. Tegelikult on need kaks duaalsed rollid, millega sageli saab hakkama üks ja sama spetsialist, eriti väikefirmades. Ettevõtlusalane täiendkoolitus Uueks ühiskonna trendiks on elukestev õppimine ning täiskasvanute koolitamist võib pidada üheks Eesti arengu võtmeküsimuseks. Ajal, mil senised töökohad kaovad ja tekivad uued, on eriti tähtis töötajate lisakoolitus ja ümberõpe, et suurendada nende konkurentsivõimet ning lihtsustada uute töökohtade leidmist. Õpitarkvara Tiigrihüppelt Õpitarkvara all mõistetakse CD–le ja arvutidisketile paigutatud õpiotstarbelisi tarkvaraprogramme ja Internetis väljas olevaid elektroonilisi õppematerjale. Arvuti algklassis (1) Arvuti on tänapäeval muutunud lahutamatuks kaaslaseks juba algklasside õppetunnis. Lisaks Tiigrihüppe kaudu saadud programmidele Lingua Land ja KidPix on algklasside lastel olnud võimalus osaleda MIKSIKESE viktoriinides ja kasutada huvitavaid töölehti. Alates oktoobrist on võimalus teha ka onlain kontrolltöid. Arvuti ei ole mänguasi Kuigi Eestis on arvuti kodus ainult 17% peredest (leibkondadest)(1) ning Internetiühendus vaid 7%(2), jõuab meilgi tasapisi päevakorda küsimus, kui varakult kodustada laps arvutiga ja mis peaks olema selle tegevuse eesmärk. Mida varem hakkame vastuseid otsima, seda paremini oleme valmis tegutsema lähitulevikus. IT–juhtimise diplom on nagu püstol vööl (1) „Kõrgkoolidiplom on nagu püstol vööl,” väidab IT–juhtimise ja tööturu teemalises vestlusringis aktsiaseltsi Cell Network peadirektor Niilo Saard (NS), kes hindab initsiatiivikust ja realistlikku maailmavaadet. Tiiger hüppab ülikooli Tiigrihüpe on kujunenud Eestit iseloomustavaks positiivseks kaubamärgiks. Tiigrihüppe programm oli suunatud üldhariduskoolidele - tänaseks on kvalitatiivselt uue info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) alaste oskustega noorte põlvkond jõudnud ülikoolidesse. Kuid kahjuks ei ole ülikoolide ja teiste kõrgkoolide IKT infrastruktuur ja sellel tuginev õppetöö korraldus uuenenud vastavalt ühiskonna vajadustele ja üliõpilaskonna ootustele. Arvutimaailm Telefon: 6938260, E-post: am@am.ee Aadress: Rahukohtu 2, Tallinn 15169