 Detsember 2005 / 10 |
|
|
|
|
|
|
Tehnoloogilised süvahoovused
kujundavad ärirakenduste
pinnavirvenduse
Tehnoloogia olulisus meie igapäevaelus annab endast kõige radikaalsemalt tunda totaalse black-outi ajal, mida on paljudel eestimaalastelgi „õnnestunud” vägagi va-hetult tajuda mõne viimaste aastate suurema, näiteks 2005. aasta jaanuaritormi ajal Pärnus. Kui aga elekter, telefoniside või muud pea tähelepandamatult harjumuspäraseks saanud tehnoloogiapõhised teenused toimivad, siis mõtlevad selle sisu üle ainult oma ala eksperdid.
|
Arvuti on kallis!
(2)
Eesti Statistikaameti novembris avaldatud uuringu Leibkonna elujärg 2004 andmeil suudab ilma järelmaksuta arvuti osta vaid 3,4% küsitletutest.
|
Eesti on maailma
30 parima hulgas
Internet World Stats avaldas 21. novembri seisuga edukaimad Interneti kasutamise suhtarvuga riigid, esmakordselt on Eesti mahtunud maailma esikolmekümnesse.
|
Turvaline arvuti? Jah!
(3)
Mitmes Arvutimaailmas on olnud juttu arvuti turvalisusest ja ohtudest, mis võrgus olevat arvutit varitsevad. Koos võrgunduse üha laialdasema levikuga arenevad kiires tempos ka Interneti pahupoolega seotud protsessid, kusjuures toimub kahtlase väärtusega meetodite ja tehnoloogiate imbumine legaalsetesse sfääridesse. Eredaks näiteks on siin Sonyga seotud rootkiti juhtum.
|
Kuidas tõsta
kodulehe külastatavust?
(1)
Paljud ettevõtted loovad endale küll kodulehekülje, kuid ei mõtle väga palju sellele, kuidas tõsta saidi külastatavust. Ometi on lehe kasutatavuse suurendamiseks mitmeid võimalusi, millest enamikku ei ole õige tegutsemise korral keerukas kasutusele võtta.
|
Unistus juhtideta riigist
Ma nägin und ühest riigist, kus puudusid juhid. Seal polnud ametkondi, polnud parlamenti, polnud ministreid, polnud nõunikke, polnud volinikke - polnud administratsiooni. Kuid olid olemas kõik tavakodanike seisukohalt vajalikud riiklikud hüved - tervishoid, haridus, kultuur, turvalisus, heakord, logistika. Suure administreeriva rahvamassi asemel oli vaid üks suur infosüsteem, mis ühest otsast imes sisse riiki puudutavaid andmeid ning kodanike eraldatavaid vahendeid, teisest otsast sülitas välja aga käske ning raha.
|
Andmebaasist ATS
Kui peaks koostama teksti mõne teatmeteose tarbeks, siis kirjutaks nii: Eesti Maaviljeluse Instituudi arvutuskeskuses arvutitele Minsk-22 ja EC loodud aruandeandmete töötlussüsteem, mis võimaldab andmete sisestust, kontrolli, korrektuuri, salvestust magnetkandjatele, valikut ning rühmitamist, uute tuletatud andmete leidmist ja tulemuste väljastamist. Nüüd, üle kolmekümne aasta hiljem, ütleks, et kus ime - see ju täiesti tavaline andmebaas. Enne aga, kui kergekäeliselt hukkamõistvat otsust langetada, tasuks uurida arvutite tarkvara loomise ajalugu. Seda teeme meiegi, tuginedes süsteemile ATS.
|
Lihtne Safe’n’Sec
Sel kuul toob StarForce välja viirusetõrjetarkvara Safe’n’Sec uue versiooni. Kirjutamise ajaks ei olnud seda võimalik veel testida, kuid proovisin eelmist versiooni - Safe’n’Sec 1.1, mis peaks ka Eesti keeles kättesaadav olema.
|
Nõuded arvutiklassidele
Programm Tiigrihüpe Pluss koos sinna juurde kuuluva rakenduskavaga kinnitati valitsuse istungil 23.01.2001. Arengukava Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia Eesti koolis 2001-2005 keskendus IKT arengu toetamisele Eesti üldhariduses ja õpetajakoolituses. Arengukava lähtus valitsuse infopoliitikast ja Eesti haridussüsteemi arengu kontseptsioonist, olles selle rakendusdokumendiks IKT-ga seonduvas valdkonnas. Arengukava eesmärgid olid vastavuses Euroopa Liidu algatuse eEuroopa - Infoühiskond kõigile - tegevuskavaga. Arengukava visioon nägi muuhulgas ette, et koolis viidaks arvutiklassid vastavusse tervisekaitse nõuetega.
|
Inimene - infokandja ametnike vahel?
Eesti kõrge IT-tase on kõigile teada. Samas võib leida kohti, kus inimese jaoks pole midagi muutunud. Olukorra näitlikustamiseks toon näite ühe noore ema käikudest pärast lapse sündi.
|
Mida tehakse Internetis, 5
Selle numbri teemaks on Interneti kasutuse tüübid. Interneti kasutamise viise ja seal pakutavaid teenuseid on väga palju. Erinevad leheküljed, erinevad võimalused - pakutava hulk suureneb iga päevaga. Et Interneti kasutajate uurimisega siiski toime tulla, tuleb pakutavaid teenuseid kuidagi grupeerida ja liigitada. Oluline on siinkohal siiski meeles pidada, et tegemist ei ole mitte kasutajatüüpidega, vaid esialgu kasutuse tüüpidega. Ei eristata mitte inimesi, vaid teenuseid.
|
Nähtamatud pahalased
Koos Interneti leviku laienemisega on suurenenud oluliselt pahavara levik. Kuid pahavara arendajatel on probleem - pidevalt hingavad kuklasse mitmesuguste tõrjesüsteemide arendajad. Seetõttu toimub intensiivne uute võimaluste ja tehnoloogiate otsimine ja areng. Tõusvaks trendiks on saanud tehnoloogiad, mis võimaldavad pahalasel jääda märkamatuks nii tõrjeprogrammidele kui ka opsüsteemile. Üldiseks nimetuseks kõigile sellisele on saanud rootkit, mille all mõeldakse nii nähtamatuks jäävat pahalast ennast kui ka meetodeid ja valmis koodijuppe, mis annavad mõnele pahaprogrammile peitumisvõime.
|
Sotsiaalvõrgustike analüüs
Sotsiaalvõrgustike analüüsi puhul on tegemist tehnikate, meetodite ning vahendite kogumiga, mis aitavad avastada mustreid sotsiaalsetes struktuurides. Tegemist on valdkonnaga, mille eesmärk on aidata mõista võrgustikku üldiselt, selle osalejaid ning nendevahelisi seoseid.
|
Kogu tõde Interneti turvalisusest
(4)
Andmeturbefirma Symantec tutvustas septembris raportit „Ohud Interneti turvalisusele”, millest selgub, et rünnete hulk ja kiirus on kasvanud, nendele reageeritakse aeglaselt ning enamus auklikest programmidest on seotud Internetiga. Samast raportist saab ka teada, et vabavaralised ja palju kiidetud Mozillal põhinevad brauserid nagu Firefox on kaks korda ebaturvalisemad kui palju kirutud Microsoft Internet Explorer .
|
Tarkus tuleb tasapisi
Kui esimene vaimustus Interneti kõikvõimsusest hakkab lahtuma, siis avastame end jututubade ja muude taoliste mitteinformatiivsete kohtade külastamise asemel veebilehtedelt, mis meile mingil moel võivad kasulikud olla.
|
Teistmoodi tegelikkus
Kaasaegsed videokaardid ning mängukonsoolid hakkavad vaikselt jõudma tasemeni, kus ekraanile suudetakse manada täielikult fotorealistlik maailm. Ka tänapäevased tulistamismängud ning simulaatorid on heal tasemel. Arvutite võimsused võimaldavad juba luua tohutult suuri maailmu, kus viibivad korraga tuhanded ja kümned tuhanded inimesed. Miks pole siis kuskilt veel kosta olnud uudist katsetamisjärgus oleva Matrixi esimestest testimistulemustest? Mis on tänaseks saanud virtuaalsest reaalsusest? Milliseid võimalusi võiks pakkuda digitaalne maailm? Millal on inimkond võimeline kõigi viie meelega sisenema tehislikku maailma? Kas üldse kunagi?
|
Uus õpitarkvara
Arvuti ei ole haruldus enam ei koolis ega kodus. Lastele mõeldud eestikeelse õppematerjali küllusega aga kiidelda ei saa. Eriti vähe on leida interaktiivset materjali, kus noorel teadmishimulisel oleks ka muud teha, kui pelgalt ekraanilt teksti lugeda ja pilti vaadata ning parimal juhul mõnd linki klikkida.
|
Süvalinkimise lubatavusest
Eesti õiguskorras
Hüperlinke ja muid viitamistehnikaid (nt raamimine) kasutatakse veebilehtedel üsna sageli. Järgnevalt on kirjeldatud olukordi, kus teatud materjalile viitamine võib kaasa tuua õigusprobleeme ning esitatud juhised sarnaste probleemide vältimiseks. Artikli lõpus on ülevaade linkimise heast tavast, mida järgides on võimalik õigusvaidlusi vältida.
|
|
|
|
|
|
|
Arvutimaailm
Telefon: 6938260, E-post: am@am.ee
Aadress: Rahukohtu 2, Tallinn 15169
|
|
|
|
|
|
