Mis on WAI ja WCAG

Et seda olukorda veidi leevendada ning viia rohkem ühtsete standardite suunas, on W3C konsortsiumi (kes juba aastaid koordineerib maailmas veebiga seotud tehnilisi standardeid) alla loodud spetsiaalne töögrupp. Grupi nimi on WAI, mis tuleneb sõnadest Web Accessibility Initiative. Ürituse eesmärgiks on luua reeglistik koos kontrollimehhanismidega, mis võimaldaks luua kasutajasõbralikke veebilehti, mis oleksid ühtviisi käideldavad erinevate tehniliste platvormide alt; samuti testida olemasolevaid veebilehti nimetatud kriteeriumidele vastavuse osas.

Üheks WAI projekti käigus välja töötatud oluliseks tööriistaks, mis võimaldab hinnata olemasolevaid veebilehti, on veebisisu käideldavusjuhised (Web Content Acessibility Guidelines, WCAG), mis on koostatud kontrollküsimuste vormis. Veebisisu käideldavusjuhiste eesmärk on testida olemasolevaid veebilehti ja veebipõhiseid teenuseid nende kättesaadavuse (käideldavuse) seisukohalt erinevate brauserite ja tehniliste keskkondade kasutamisel. Praegu on WCAG ametlikuks variandiks 1999. aastal koostatud versioon 1.0, kuid viimistlusfaasis ning praktikas kasutatavaks on muutunud ka seni töömaterjali staatuses olev versioon 2.0.

Versiooni 2.0 peamiseks erinevuseks eelmisega võrreldes on küsimuste kompaktsem esitamine ning sobivam teemadepõhine grupeerimine; samuti veebilehe kui terviku tulemuste esitamisel senisest rohkemate tasemete spetsifitseerimine. Kuna versiooni 2.0 hetkeseis üsna valmis ürikuna võimaldab seda praktilisel hindamisel juba kasutada, on mõistlik seda teha versiooni 1.0 asemel, kuna veebimaailm on viimase kolme aastaga palju edasi arenenud.

Veebisisu käideldavusjuhiste (WCAG) versiooni 2.0 viimane variant pärineb 28. augustist 2002. Materjal on kättesaadaval aadressil: www.w3.org/WAI/GL/WCAG20/. Ametlik versioon 1.0 on saadaval aadressil www.w3.org/TR/WCAG10/ ning WAI grupi tegevust kajastav teave aadressil www.w3.org/WAI/.

Üheks oluliseks vajaduseks WCAG–laadsete testide järele on asjaolu, et veebitegijad arvavad tihti, et kõik vaatajad ongi varustatud nn standardkonfiguratsioonis brauseriga: Microsofti opsüsteemi keskkonnas jookseb Internet Explorer või Netscape , mis toetab graafikat ja muud multimeediat ning näitab pilti vähemalt 1024×768 lahutusvõimega ekraanil. Ometi on tehnilisi keskkondi maailmas palju teisigi, alustades UNIXi opsüsteemidest ning lõpetades erivajadustele kohandatud brauseritega puuetega inimestele, millel on nt ainult hääleväljund, Braille’ pimekirja väljund vms. Igatahes esitada tekstiteavet nii, et graafika väljalülitamine (näiteks tingituna madalast võrgukiirusest) halvab täielikult veebilehest arusaadavuse, on liiast mis liiast!

Kuidas WCAG test toimib?

Veebisisu käideldavus on WCAG 2.0 versioonis jagatud viieks kategooriaks, mida nimetatakse juhtnöörideks (guideline): tajutavus (perceivability), rakendatavus (operability), navigeeritavus (navigability), arusaadavus (understandability) ja viimistletus (robustness). Kokku on nimetatud kuue teema alla mahutatud 21 kontrollküsimust; 3 kuni 6 küsimust iga teema kohta.

Igale kontrollküsimusele saab veebilehe kohta vastuse anda kolmel tasemel: leht vastab kas miinimumtasemele (minimal level), 2. tasemele (level 2) või 3. tasemele (level 3). Tavaliselt on kontrollküsimuses antud pikk kirjeldus, mille täitumisel saavutab veebileht miinimumtaseme. Sellele lisanduvad omakorda nõuded, mis peavad olema täidetud selleks, et leht oleks teise või kolmanda taseme vääriline. Vahel sellised nõuded ka puuduvad — siis annab miinimumtaseme nõuete rahuldatus ka kõrgema taseme staatuse. Kui kontrollküsimuses mainitud tehnikat või eripärasid veebilehe juures rakendatud ei ole, siis tuleb hindamisel see spetsiaalselt ära märkida; nimetatud vastus ei lähe lõpphindamisel arvesse.

Veebilehti tervikuna võimaldab selline klassifikatsioon liigitada viide kohandatustasemesse (conformance level):

• miinimumtase (minimum) — kõik kontrollküsimused on rahuldatud miinimumtasemel;
• tase 1+ (level 1+) — lisaks miinimumtasemele on paljud, kuid mitte kõik kontrollküsimused rahuldatud tasemel 2;
• tase 2 (level 2) — kõik kontrollküsimused rahuldatud tasemel 2;
• tase 2+ (level 2+) — lisaks tasemele 2 on paljud, kuid mitte kõik kontrollküsimused rahuldatud tasemel 3;
• tase 3 (level 3) — kõik kontrollküsimused rahuldatud tasemel 3.

WCAG versiooni 2.0 kontrollküsimused

Ruumi kokkuhoiu mõttes olen esitanud vaid kontrollküsimuste põhisisu. Täpsem määratlus selle kohta, millised kontrollküsimustele vastavad aspektid teevad lehe vastavaks tasemetele MIN, 2 ja 3, on esitatud WCAG ingliskeelses originaalversioonis aadressil www.w3.org/WAI/GL/WCAG20/.

Juhtnöör 1 — tajutavus
Tuleb tagada, et kavatsetud funktsioon ja andmed on esitatavad igale kasutajale tajutaval kujul, va sõnadega väljendamatud aspektid.

Sisaldab kuus kontrollküsimust:

1.1. Kogu sõnadega väljendatav mittetekstiline sisu tuleb varustada funktsiooni või teabe, mida soovitakse edasi anda, tekstiekvivalentidega.
Siia alla kuuluvad tekstid, pildid, multimeediumesitused jms, mis tuleb varustada tekstiekvivalentidega, mis selgitavad sõnadega nimetatud elementide sisu, tehes selle esitamise niiviisi võimalikuks tekstipõhises brauseris.

1.2. Aegkriitilised esitused tuleb varustada sünkroniseeritud meediaekvivalentidega.
Kui kasutaja keskkond ei võimalda kuvada videot, hääletaustaga videot vms, siis peab samast esitusest olema võimalik vaadata ekraanipilte, teksti– ja/või audiokujul ülevaadet vms, mis võimaldaks saada algsest esitusest põhjaliku ülevaate.

1.3. Kogu sisu ja struktuur tuleb teha kättesaadavaks esitusest sõltumatult.
Osa tehnilisi esituskeskkondi ei võimalda esitada sisu kujul, mida tihti kasutatakse struktuuri edasiandmiseks — mitmetulbaline tekst, hüperpildid, keritavad pikad nimekirjad jne. Kui nimetatud võtteid on sisu struktureerimisel kasutatud, tuleb seda täiendada alternatiivsete meetoditega, mida toetab iga keskkond.

1.4. Struktuuri tuleb rõhutada esitust (esitusi), paigutusi ja märgiseid kasutades.
Pealkirjad, viited eelmistele, järgmistele ja teistele struktuuriosadele tuleb teha visuaalselt ülejäänud tekstist erinevaks, et neid ei aetaks muu tekstiga segi.

1.5. Tuleb tagada esiplaanil olev sisu kerge eristatavus taustast nii visuaalse kui ka audioteabe korral.
Paljud kirjud taustad ei sobi veebilehtedele, sest seal paiknev teave ei ole loetav — taustapilt ja sellel asuv (teksti)teave peab sobima nii värvide kui ka detailielementide eristatavuse poolest. Sama kehtib audioteabe korral — taustaheli (–muusika) ei tohi häirida samal lehel sisalduvate audioelementide arusaadavust.

1.6. Peab olema lisatud teave, mis on vajalik sisu märkide ja sõnade ühemõtteliseks dekodeerimiseks.
Kui peale Unicode’i kasutatakse teisi märgitabeleid (nt kirillitsat) kas tervel veebilehel või siis selle osades, siis tuleb tagada nende kuvatavus. Lisaks tuleks tagada, et lehekülje tasemel oleks tuvastatav keel, milles sisu on esitatud (see on vajalik nt teksti ettelugemiseks kõnesüntesaatorite poolt).

Juhtnöör 2 — rakendatavus
Tuleb tagada sisus paiknevate liideseelementide rakendatavus igale kasutajale.

Sisaldab kolm kontrollküsimust:

2.1. Tuleb tagada, et kogu sisu funktsionaalsus on rakendatav sisule või kasutajaagendile märkide sisestamise teel.
Osa kasutajaid (pimedad, liikumishäiretega) ei saa hiirega graafilisel keskkonnal viidata — nende jaoks peab kogu struktuur (sisu funktsionaalsus) olema ligipääsetav teatud märkide sisestamisega (kas eriklaviatuurilt või siis hääle ja kõneanalüsaatori kaudu).

2.2. Kasutajatel tuleb lubada juhtida kõiki lugemise, interaktsiooni ja vastukajade ajaparameetreid, va juhtudel, kus see ei ole võimalik reaalaja sündmuste või vajaliku võistlusmomendi tõttu.
Inimeste lugemiskiirus, samuti arvutikeskkondade toimimis– ja kuvamiskiirus on väga erinev — seetõttu ei saa veebilehe tegija tasemel mõeldud ajalisi piiranguid alati kasutada.

2.3. Vältida tuleb ekraani vilkumist (flickering).
Mõnede elementide vilkumine sagedusega 3 kuni 49 Hz (flickering) tekitab osadel inimestel tõsiseid lugemishäireid ja võib olla ka lausa füüsiliselt vastunäidustatud. Vilkumise sagedaseimad esinemiskohad on mitmesugused kiiresti muutuvad animatsioonid (nt reklaammaterjalid).

Juhtnöör 3 — navigeeritavus
Tuleb hõlbustada sisu orienteerimist ja navigeerimist.

Sisaldab viis kontrollküsimust:

3.1. Sisu tuleb selle sees varustada struktuuriga.
Keeruka struktuuriga sisus navigeerimisel peab struktuur — või vähemalt see osa struktuurist, mida kasutajale parajasti esitatakse — olema visuaalselt ekraanilt kättesaadav, et hõlbustada navigeerimist.

3.2. Rohkem kui kahetasemelise sügavusega sisus navigeerimiseks tuleb pakkuda mitmeid (alternatiivseid) meetodeid.
Kolmetasemelistes menüüdes liikumine on küllaltki kohmakas; sageli on säärastesse menüüdesse surutud teabe esitamiseks ja selles sisu alusel liikumiseks olemas ka mingeid muid viise, mida veebis kasutatav hüpertekstitehnika võimaldab edukalt realiseerida.

3.3. Struktuuriesitusest tuleb kasutada kokkusobivat, kuigi mitte hädavajalikult identset esitust.
Läbivalt kogu sisus (veebilehel) peavad navigeerimiselemendid olema paigutatud ühtsete reeglite (tavade) järgi ning nende asukoht peab olema loogiline ning ennustatav.

3.4. Kasutajategevuste vastuste varustatus nendega sobivate ning ennustatavate reageeringutega.
Kui veebileht sisaldab interaktiivseid elemente (otsinguvormid, raadionupud, automaatne aktiveerimine hiireliigutusel või –klõpsamisel vms), siis peab süsteemi reageering nendele toimingutele olema mõistlik ja ennustatav ning peab toetama lehel navigeerimist. Negatiivsed näited:

• ilma hoiatamata ühe või mitme mõõtmetelt suure uue lehe avamine;
• pikad ja kohmakad hüpikmenüüd, sageli mitmetasemelised;
• veebitehnikad, mis muudavad tagasikerimise (brauseri Back) nupuga võimatuks.

3.5. Varustatus meetoditega, mis minimeerivad vigu ning muretsevad kauni taasteprotsessi eest.
Kõikidest tekkinud vigadest (nt vormi tulemuste mitteaktiveerimine tellimisprotsessi korral) tuleb esitada tagasiside kasutajale.

Juhtnöör 4 — arusaadavus
Sisust ja juhtmehhanismidest arusaamine tuleb teha nii lihtsaks kui võimalik.

Sisaldab kolm kontrollküsimust:

4.1. Sisu tuleb kirjutada nii selgelt ja lihtsalt, kui see on eesmärgi jaoks asjakohane/võimalik.
Selle kontrollküsimuse täpne sisu ja kolme taseme nõuded on hetkel veel WAI grupi diskussiooniobjekt. Reeglina mõistab enamik selle all asjaolu, et leht peab olema oma sihtgrupile arusaadav, peab olema mõistlikult (hüper)liigendatud, varustatud pealkirjadega, sisukokkuvõtetega jne.

4.2. Teksti tuleb täiendada mittetekstilise sisuga.
Struktuur, pealkirjad, viited jne, tuleb varustada mittetekstilise (graafilise) abiteabega — nupud, jaotusribad, temaatilised ikoonid, erinev taust jne. See teeb sisus visuaalse orienteerumise lihtsamaks ja laseb sisust mingil määral saada aru ka inimestel, kes kasutatud keelt ei mõista.

4.3. Keerukas, lühendatud või tundmatu teave tuleb annoteerida kokkuvõtete ja definitsioonidega.
Lühendid ja kitsas kasutuses olevad terminid tuleb nende esmasel kasutusel defineerida ja luua hüperlink nende seletustele.

Juhtnöör 5 — viimistletus
Tuleb kasutada veebitehnoloogiaid, mis maksimeerivad sisu võimet tomida nii praeguste kui ka tulevaste pääsutehnikate ja kasutajaagentidega.

Sisaldab neli kontrollküsimust:

5.1. Kasutada tuleb spetsifikatsioonidele vastavaid tehnoloogiaid.
Veebimaailmas on kahjuks muutunud halvaks tavaks, et paljud erinevate tootjate programmid (brauserid, serverid jne) saavad tihti samadest standarditest (HTMLi kood, Java, JavaScript jne) aru veidi isemoodi. Tuleb hoolitseda, et veebilehel kasutataks siiski standardspetsifikatsioone, mitte nende derivaate, mille tulemusena tekkinud veebilehte või teenuseid ei ole kõikides keskkondades võimalik korrektselt kuvada või käivitada.

5.2. Tuleb tagada, et sisu edastavad tehnoloogiad on deklareeritud ja laialt kasutusel.
Veebilehtedel tuleks vältida tehnoloogiaid, millega ei ole varustatud enamik veebibrausereid ning mis eeldab lehe vaatamisel täiendavate komponentide installeerimist.

5.3. Tuleb valida tehnoloogiad, mis on välja töötatud kättesaadavust silmas pidades.
Säärased on reeglina tehnoloogiad, mis on seadmest sõltumatud ning avalikult dokumenteeritud liidestega, et tagada nende koostöövõime teiste tehnoloogiate ja standarditega.

5.4. Tuleb tagada kasutajaliideste kättesaadavus või varustada sisu kättesaadava alternatiivse esitusega.
Kui sisu või osa sisust on esitatud tehnoloogiate ja/või rakendustega, mis ei ole üldlevinud (st ei vasta kontrollküsimustele 5.2 ja 5.3), siis tuleb sellisest sisust esitada kättesaadavate tehnoloogiatega alternatiivversioon. Alternatiivversioon peab sisaldama põhiversiooniga identset sisu (seda ka dünaamilise sisu korral).