Arvutitel on suur potentsiaal luua uusi väärtusi, aga ka raisata nii inim– kui finantsressursse. Ühest küljest lihtsustavad arvutilahendused, näiteks tekstiredaktorid, e–post, foorumid, onlain–uudised jne oluliselt mitmete inimeste tööd ja omavahelist suhtlemist. Teisest küljest aga tekitavad mängud ja jututoad ohtlikku sõltuvust, mis võib kahjustada kasutajate vaimset ja ka füüsilist tervist. Nagu mitmel teisel puhul ei ole ka arvutisõltuvus väga kerge tekkima ja nii võib enamik inimesi PC–d probleemideta kasutada ning elu raskendamise asemel suurendab see tunduvalt valiku– ja tegutsemisvabadust.

Kas tõsine probleem või meediamull?

Arvutisõltuvuseks võib lugeda kontrolli alt väljunud arvutite kasutamist, mis mõjutab sõltlase suhteid ja elu väljaspool virtuaalreaalsust negatiivselt. Nagu iga teise sõltuvuse puhul, nii ei ole ka siin võimalik seada selget piiri, kus lõpeb arvutite kuritarvitamine ja algab sõltuvus. Näiteks oma tööks arvutit kasutavaid inimesi ei saa arvutikasutustundide poolest selgelt kõrvutada õpilaste või üliõpilastega.

Eksperdid vaidlevad isegi küsimuse üle, kas arvutisõltuvuse puhul on tegemist meditsiinilise probleemiga või võiks seda pigem kõrvutada liigse televiisori vaatamise, raamatute lugemise ning tööl ületundide tegemisega. Mõned spetsialistid väidavad, et sõltuvus peab definitsiooni kohaselt olema seotud mõne keemilise ainega ja masina või võrgu puhul ei saa olla sellega mitte mingil juhul tegemist.

Mõnede väitel aga pole arvutisõltuvus niivõrd füüsiline kui vaimne, kuid tegemist on siiski tõsise probleemiga. Tihti tuuakse selle sõltuvusliigi puhul välja sarnaseid jooni kasiinomängurlusega, mida tänapäeval üha rohkem tunnustatakse kui ohtlikku käitumishälvet. Nimelt toimuvad mõlema sõltuvuse puhul tõsised muutused inimese elus — kõrvale jäävad suhted, huvid ja kohustused. Tihti soovivad sõltlased oma probleemist vabaneda, kuid see näib neile võimatu. Sarnast tendentsi ei ole võimalik täheldada näiteks laste juures, kes vaatavad liiga palju televiisorit või liigselt raamatuid armastavate inimeste puhul.

Kas olete arvutisõltlane?

Kui vastate vähemalt viiele neist küsimustest jaatavalt, võite endal kahtlustada arvutisõltuvust.

1. Kas arvutist on saanud teie kinnisidee (mõtlete pidevalt oma eelnevast arvutikasutamisest või planeerite, mida teha arvutiga edasi)?
2. Kas tunnete, et peate arvutit järjest rohkem kasutama vaid selleks, et püsida õnnelikuna?
3. Kas olete mitmel korral proovinud tulemusteta vähendada arvutikasutust?
4. Kas tunnete end väsinu, tujuka, depressiivse ja kergestiärrituvana üritades vähendada arvuti kasutamist?
5. Kas kasutate arvutit kauem kui esialgu planeerite?
6. Kas olete riskinud tähtsate suhete, töökoha, akadeemilise või ametialase edukusega vaid arvuti kasutamise nimel?
7. Kas olete valetanud oma perekonnaliikmetele, arstile või teistele, et varjata oma arvutikasutuse ulatust?
8. Kas kasutate arvutit igapäevaelu probleemide, abituse, süütunde, ärevuse või depressiooni eest põgenemiseks?

Mis tekitab sõltuvust?

Loomulikult leidub rohkem ja vähem sõltuvust tekitavad rakendusi. Kõige ohtlikumate hulka kuuluvad näiteks MUD–id (Multi User Dungeon), jututoad ja muu taoline meelelahutus. MUD–ide puhul peetakse kõige sõltuvust tekitavamaks otsest konkurentsi teiste inimestega, jututubade puhul on selleks sarnasus tõeliste inimsuhetega. Arvutisõltlased jäävad mitmeteks päevadeks Internetti, et leida sealt uusi tutvusi, unustades seejuures oma päriselu ja sõbrad väljaspool virtuaalreaalsust. Just seetõttu erinevad sõltlaste ja mittesõltlaste arvuti– ja Interneti–harjumused suuresti. 

Kes on arvutisõltlased?

Inimeseti on arvutisõltuvuse tekkimise tõenäosus erinev. Kõige kergemini näivad arvutitest sõltuvusse jäävat koduperenaised, kontoritöötajad, teismelised ja üliõpilased — ühesõnaga need, kellel on aega, võimalusi ja oskusi pea piiramatuks arvutite kasutamiseks või kes kannatavad liiga väheste suhtlemisvõimaluste all. Siiski ei saa arvutisõltuvust lugeda vaid nimetatud gruppide probleemiks — selle küüsi võivad sattuda nii noored kui vanad, nii mehed kui naised. Interneti ja arvutite levik uutele elualadele aga võib endaga kaasa tuua sõltuvuse veelgi laiema leviku. Uute ja kasutajasõbralike lahenduste väljatöötamise tõttu muutub arvutite käsitsemine järjest lihtsamaks, võimaldades isegi neil, kellel otsene tehnoloogiahuvi puudub, sattuda sõltuvusse arvutimeelelahutusest ja Internetist.

Arvutisõltuvusest annavad tunnistust teatud psühholoogilised ja füüsilised nähud.

Psühholoogilised sümptomid

• Sõltlane tunneb end arvutit kasutades hästi või lausa eufooriliselt
• Võimatuna näib intensiivset arvuti kasutamist lõpetada
• Sõltlane kulutab järjest rohkem aega arvutile
• Sõbrad ja perekond hakkavad jääma unarusse
• Arvutist eemal olles tunnevad sõltlased end depressiivsete ja kergesti ärrituvatena
• Perekonnale ja tööandjatele valetatakse oma arvutikasutusharjumuste kohta
• Tööl, koolis või kodus tekivad probleemid

Füüsilised sümptomid

• Karpaalkanali sündroom (tekitab öiseid valusid ja tuimust sõrmedes)
• Silmade kuivus
• Sagedased peavalud
• Seljavalud
• Ebaregulaarne toitumine
• Vähene hoolitsemine isikliku hügieeni eest
• Unehäired, muutused magamisharjumustes

Kuidas pääseda sõltuvusest?

Kuigi arvutisõltuvust ei tunnustata enamasti kui tõsist meditsiinilist probleemi, on siiski loodud erilisi tugigruppe sellest pahest vabanemiseks. Samas näib irooniline, et suur osa neist on kättesaadavad just Interneti ja seega arvuti vahendusel.

Arvutisõltuvusest vabanemiseks loodud gruppide põhieesmärk näib olevat rõhutada tõelise elu väärtusi ja näidata sõltuvuse ohvritele, millest nad pidevalt arvuti taga istudes ilma jäävad. Juba sellest aru saamine on enamasti suureks sammuks paranemise suunas, pannes sõltlased kokku arvestama arvutit kasutades veedetud aega. See omakorda toob kaasa šoki — enamasti ei taibata esmapilgul, kui palju aega tegelikult arvuti taga veedetakse.

Arvutikasutuse piiramiseks on parim moodus luua endale täpne ajakava — näiteks piirata arvuti kasutamist ühele tunnile päevas. Erinevalt enamikust teistest sõltuvustest ei ole kasulik täielik loobumine. On tähtis leida abi väljaspoolt arvutit ja Internetti, näiteks rääkides oma probleemist mõnele sõbrale. Viimane samm sõltuvusest vabanemiseks on üksindusest pääsemine. Just selle sammu astumine tõestab tihtipeale sõltlasele, mis oli tema probleemi tõeline põhjus. Kahjuks on aga arvutisõltuvusest vabanemine kurnav ja aeganõudev protsess, milles iga väiksemagi sammu läbimine on suur edasiminek. Sõltuvusest vabanemiseks on kõige olulisem aru saada, et muudest tegevustest saadav kasu kaalub tegelikkuses üles arvutist saadava meelelahutuse. Loomulikult on iga inimese väärtushinnangud vägagi erinevad ja seetõttu on ka piirid, kus inimesed hakkavad tõsiselt tunnetama oma sõltuvust, erinevad.

Arvutisõltuvus ja ühiskond

Võiksime jagada arvutisõltuvuse kui probleemi kaheks suureks osaks — positiivseks sõltuvuseks, mille juures arvutist saadav kasu kaalub vähemalt sõltlase enda arvates üles sellele kuluva aja ja ressursi, ning negatiivseks sõltuvuseks, kus ka sõltlane ise leiab, et arvutikasutamine on talle halvasti mõjuma hakanud. Kindlasti ei ole piirid positiivse ja negatiivse sõltuvuse vahel väga täpsed, vaid pigem hägused. Siiski näib ühiskond vahet tegevat „loodrite” ja „arvutigeeniuste” vahel, kes esindavad vastavaid kategooriaid.

Kuigi üleüldine tendents on, et arvutid muutuvad iga päevaga järjest vajalikemaks ja kättesaadavamateks, ei saa öelda, et ühiskond tervikuna oleks uuest tehnoloogiast sõltuvuses. Enamik inimesi kasutab arvutit tööks, suhtlemiseks või meelelahutuseks ja see on tähtis osa nende normaalsest igapäevaelust. Arvutisõltlased aga lähevad tavainimestest veelgi kaugemale ning see toob kaasa olukorra, kus arvuti kasutamine muutub ohtlikuks sõltuvuseks, mis kipub järjest süvenema. Teisisõnu saab arvutist sõltlasele omanäoline kindel ja lahutamatu partner.