|
|
Andmebaasist ATS
Kui peaks koostama teksti mõne teatmeteose tarbeks, siis kirjutaks nii: Eesti Maaviljeluse Instituudi arvutuskeskuses arvutitele Minsk-22 ja EC loodud aruandeandmete töötlussüsteem, mis võimaldab andmete sisestust, kontrolli, korrektuuri, salvestust magnetkandjatele, valikut ning rühmitamist, uute tuletatud andmete leidmist ja tulemuste väljastamist. Nüüd, üle kolmekümne aasta hiljem, ütleks, et kus ime - see ju täiesti tavaline andmebaas. Enne aga, kui kergekäeliselt hukkamõistvat otsust langetada, tasuks uurida arvutite tarkvara loomise ajalugu. Seda teeme meiegi, tuginedes süsteemile ATS.
|
Veerand sajandit EMMTUI
arvutuskeskust
Möödunud sajandi 60. aastate lõpus võeti N. Liidus suund arvutustehnika senisest laiaulatuslikumale kasutamisele. Põhjuseid selleks oli mitmeid, kuid ennekõike olid need seotud majanduse juhtimise ümberkorraldamisega.
|
Esimene Eestis
Kõik, mis on üle kümne minuti vana, on arvutialal ajast maas. Ajaloo tundmine on sellega täielik ajaraisk. Küll aga võimaldab tutvus mõne ajaloolise verstapostiga avaldada muljet arvutiasjanduses võhikule - st praktiliselt kõigile. Sellist, alati tõest, mõtet võime lugeda arvutialasest pisiblufi käsiraamatust (Robert Ainsley, Alexander C.Rae Pisiblufi käsiraamat: Arvutid, Tallinn, 1998, Kirjastus TEA). Ja öelduga tuleb nõustuda, sest arvutialane arendustegevus on sedavõrd kiire, et enam pole ammugi võimalik teada kõigest kõike. Mõnikümmend aastat tagasi võis see veel õnnestuda, nüüd enam mitte. Ja ometi ei olnud ka siis asjad sugugi lihtsad, kuigi mureprobleemid olid tänastest hoopis teistsugused. Mõtiskleme nende üle pisut konkreetsemalt.
|
Mees, kes juhtis tulevikku
(2)
Varem oleme rääkinud inimestest, kelle roll Interneti arengus on olnud pigem ideoloogiline, piirdudes peaasjalikult eeltöö tegemise ja kõrgetasemelise unistamisega. Sedakorda tuleb juttu inimesest, kes teiste unistusi võimsalt ellu viima hakkas, pühendades kogu oma senise elu arvutivõrkude loomisele ja parendamisele.
|
Arvutiasjanduse Johnny Õunaseeme*
Tänase loo kangelane J.C.R. Licklider on oma panuselt Interneti arengusse igati võrdväärne hiljuti tutvustatud Vannevar Bushiga, keskendudes samuti järeltulijate jaoks parema töökeskkonna loomisele ja tulevikunägemuste väljatöötamisele.
|
Mees, kes uskus tulevikku
Käesolev lugu on esimene jagu sarjast, mis tutvustab inimesi, kelle töö ja avastused tänapäevasele Interneti– ja arvutimaailmale aluse on pannud. Nende julged mõtted ja teod sillutasid teed infoühiskonda.
|
Arvutivõrkude arengulugu, 7
Käesolev osa on arvutivõrkude ajaloo lõpetuseks, kuna oleme välja jõudnud praegusesse hetke — olevikku ja natuke ehk tulevikkugi. Ajalooks saab kord seegi, kuid seda, mis siis juhtub, saame teada alles aegamööda. Seniks siis tagasivaade viimastesse aastatesse, kus toimunu veel üsna värskelt meeles olema peaks — head meenutamist!
|
Arvutivõrkude arengulugu, 6
Viimati oli pikalt–laialt juttu veebi ehk WWW sünnist ja veebilehitsejatest. Sellele jätkuks tuleb rääkida veel üht–teist WWW–ga seonduvast.
|
Arvutivõrkude arengulugu, 5
1990. aastate esimese poole tähtsaimaks märksõnaks arvutivõrkude arengus on WWW. Täna keskendumegi peaasjalikult veebi sünni– ja kujunemisloole.
|
Arvutivõrkude arengulugu, 4
1980. aastatel hakkas arvutitevaheline võrk väga kiirelt arenema, eriti peale TCP/IP võidukäigu algust. Kui esialgu tegelesid võrkudealase uurimistööga kitsa ringi teadlased ja rahastajaks–suunajaks olid põhiliselt USA kaitseorganid, siis 1980. aastatel olid arendusega ametis juba pea kõik — ülikoolid ja instituudid, kommunikatsioonifirmad, tööstusringkonnad, eraisikud erinevates riikides.
|
Arvutivõrkude arengulugu, 3
Viimati (AM 4/2003) oli pikalt–laialt juttu elektronpostist ja muust inimsuhtlusest võrgus. Täna on peamiseks teemaks ARPANETi üleminek selleks, mille kohta hakati kasutama sõna ‘internet’, ehk siis praegusaja võrkude alustalade TCP/IP ja DNS–i tulek.
|
1993: turbonupp
ja posti–internet
(2)
Turbonuppu mäletate? Seda nublakat arvuti esipaneelil, kust sai 386–protsessorile vunki juurde lisada, kuid keegi ei teadnud, miks seda täpselt vaja on.
|
Arvutivõrkude arengulugu, 2
(1)
Eelmisel korral jõudsime ajani, mil ARPANETi plaan paika pandi. Sedakorda vaatame, mis siis ARPANETist sai ja jälgime lähemalt üht selle „lapsukest” — nimelt elektronposti.
|
Arvutivõrkude arengulugu
Informatsiooni levitamine, kättesaamine ja vahetamine on inimühiskonna algusest saadik olnud üheks arengu võtmeküsimuseks. Üksikisiku tasandil on informatsiooni valdamine andnud rikkusi, võimu, kuulsust; ühiskondlikul tasandil otsustanud riikide ja rahvaste saatusi.
|
Me trükime ebamugaval klaviatuuril
(1)
Kas teate, mis on QWERTY? Kui te ei tea, siis vaadake arvutiklaviatuuri kõige ülemise täherea esimest kuut tähte. Aga kas te teate ka, et nende ja ülejäänud tähtede reastus klaviatuuril just niisuguses järjekorras teevad teie kirjatöö raskemaks ja on olemas ka paremaid tähekombinatsioone.
|
|
|
|
|
|
|
Arvutimaailm
Telefon: 6938260, E-post: am@am.ee
Aadress: Rahukohtu 2, Tallinn 15169
|
|
|
|
|
|
