
|
 |




Turvaline arvuti? Jah!
(3)
Mitmes Arvutimaailmas on olnud juttu arvuti turvalisusest ja ohtudest, mis võrgus olevat arvutit varitsevad. Koos võrgunduse üha laialdasema levikuga arenevad kiires tempos ka Interneti pahupoolega seotud protsessid, kusjuures toimub kahtlase väärtusega meetodite ja tehnoloogiate imbumine legaalsetesse sfääridesse. Eredaks näiteks on siin Sonyga seotud rootkiti juhtum.
|



Lihtne Safe’n’Sec
Sel kuul toob StarForce välja viirusetõrjetarkvara Safe’n’Sec uue versiooni. Kirjutamise ajaks ei olnud seda võimalik veel testida, kuid proovisin eelmist versiooni - Safe’n’Sec 1.1, mis peaks ka Eesti keeles kättesaadav olema.
|



Nähtamatud pahalased
Koos Interneti leviku laienemisega on suurenenud oluliselt pahavara levik. Kuid pahavara arendajatel on probleem - pidevalt hingavad kuklasse mitmesuguste tõrjesüsteemide arendajad. Seetõttu toimub intensiivne uute võimaluste ja tehnoloogiate otsimine ja areng. Tõusvaks trendiks on saanud tehnoloogiad, mis võimaldavad pahalasel jääda märkamatuks nii tõrjeprogrammidele kui ka opsüsteemile. Üldiseks nimetuseks kõigile sellisele on saanud rootkit, mille all mõeldakse nii nähtamatuks jäävat pahalast ennast kui ka meetodeid ja valmis koodijuppe, mis annavad mõnele pahaprogrammile peitumisvõime.
|



Kogu tõde Interneti turvalisusest
(4)
Andmeturbefirma Symantec tutvustas septembris raportit „Ohud Interneti turvalisusele”, millest selgub, et rünnete hulk ja kiirus on kasvanud, nendele reageeritakse aeglaselt ning enamus auklikest programmidest on seotud Internetiga. Samast raportist saab ka teada, et vabavaralised ja palju kiidetud Mozillal põhinevad brauserid nagu Firefox on kaks korda ebaturvalisemad kui palju kirutud Microsoft Internet Explorer .
|



Arvutite turvamine
Arvutite, arvutivõrkude ja infosüsteemide turvamiseks kasutatakse organisatsiooniliste meetmete kõrval tark- ja riistvaralisi vahendeid ning nende kombineerimist. Siinkohal vaatleme arvutite ja muu tehnika füüsilist kaitsmist erinevate mehaaniliste lukusüsteemidega.
|






Nuhkvara eemaldamine on nuhkvaraohvri enda asi
(5)
Kui viirusepuhangud ületavad tihtilugu uudisekünnise, siis oluliselt vähem on juttu tehtud pea sama tüütust ja ohtlikust nuhkvarast. Järgnevalt vaatamegi, mis on nuhkvara, kuidas ta levib ning kuidas selle vastu võidelda.
|






Detektiiviks arvuti juurest lahkumata
Silmapiirilt kadunud sõbra või tuttava leidmine ei ole mingi probleem. Piisab arvutist, telefonist ning väikesest uurimistööst - jäljed ongi käes. Igaühe kohta leiab Internetist midagi. Kui mitte otseseid jälgi, siis kaudseid küll. Tuleb lihtsalt osata otsida.
|



Viirusetõrje tipptase Taanist
(3)
Umbes korra nädalas helistab mulle järjekordselt mõni sõber jutuga, et tema arvuti - sageli minu soovituse järgi ostetud - on jäänud väetiks ja aeglaseks. Piinlik lugu, häbi mõeldagi, kas olen tõesti õhutanud head sõpra ostma mõnd ajast maha jäänud aparaati?
|



2004: viirused ja spämm
Lõppenud aasta suurimaks väljakutseks oli turvalisus - selgus, et iga süsteem on rünnatav, ning pahatahtlikud häkkerid ei jäta kasutamata ühtegi võimalust selle tõestamiseks.
|






Kaspersky ja viirused
Novembri algul külastas Tallinna, oma visiidil kolme Balti riiki, tuntud viirusetõrje firma rajaja ja omanik Jevgeni Kaspersky koos kaastöötajatega.
|



Sõrmejäljelugejaga mälupulk
(3)
Sony sõrmejäljelugejaga mälupulk on abiks arvutikasutajatele, kellel on raske meeles pidada oma paroole, nüüd saavad nad salasõnade meelespidamiseks kasutada sõrmi.
|



Symantec Client Security 2.0 - kolm ühes
Uus Symantec Client Security 2.0 ühendab endas viirusetõrje, tulemüüri ja ründetuvastuse. Windowsi serveritele ja tööjaamadele mõeldud turvapaketti on võimalik administreerida keskselt - ilma, et peaks igas tööjaamas ja mobiilses töökohas samu toiminguid eraldi läbi viima.
|






Antiviirus NOD32 nüüd ka Eestis
Nii firmasisese arvutivõrgu kui koduarvuti puhul on viirusetõrjesüsteemi kaheks kõige olulisemaks omaduseks avastamismäär ja kontrollimiskiirus. Mõlemad on mõõdetavad parameetrid, mida peaks viirusetõrje tarkvara valimisel arvesse võtma.
|



Kaspersky Lab pidas Eestis konverentsi
31. märtsil ja 1. aprillil pidas tuntud antiviirusprogrammide tootja Kaspersky Lab kaks konverentsi Rahvusraamatukogus, esimesel päeval klientidele ja teisel edasimüüjatele.
|



Veebikontroll
Ettevõtte sisevõrgu kaitsmisel on esmaseks prioriteediks tulemüür, mis kaitseb välisrünnakute eest. Samas ei kaitse see Interneti kasutajate tegevusest tulenevate ohtude eest. Blue Coat turvaline veebi rakenduskihil töötav ProxySG seade on mõeldud just kasutajate kaitsmiseks, suunamiseks ning jälgimiseks.
|



|
|
 |

|
 |
 |

Arvutimaailm
Telefon: 6938260, E-post: am@am.ee
Aadress: Rahukohtu 2, Tallinn 15169

|


|
|
|
|
|