Pikka aega olid arvutid sunnitud elama vaid utilitaarsetes ilmetutes kastides, kuid nende väljumisega arvutuskeskustest töölaudadele ja kodudesse tekkis ka vajadus rohkem disainitud lahenduste järele. Suuremat tähelepanu on hakatud pöörama ka arvutitöökoha mööblile. Mõlemad suunad (nii arvutikorpuste kui ka arvutimööbli osas) on just viimastel aastatel suure hüppe teinud. Korpuseid on hakatud valmistama eri värvide ja kujudega, lisatud aknaid, et saaks pilku heita masina sisemusse jne. Mööbli puhul on lisaks disainile suurt tähelepanu pööratud töökoha ergonoomilistele näitajatele.

Karl-Kristjan on need kaks suunda oma tootemudelis kokku viinud. Isegi spetsiaalselt arvutitöökohaks planeeritud mööbli puhul on alati probleem, kas ta soovitava masinaga sobib. Pole ju korpused samade mõõtmetega ja ligipääs tagaküljel asuvatele pistikutele-kontaktidele on keeruline ja tülikas. Meile esitatud mudelil on aga kõik vajalik toodud tarbija käeulatusse ning ka keerukamaid ümberehitustöid saab lihtsalt läbi viia, eemaldades tagaküljelt kaane.

Teine suur probleem kaasaegsete arvutisüsteemide puhul on nende ülekuumenemine. Siin toodud lahenduses paikneb kogu arvuti raudvara perforeeritud metallist kestas, mis moodustab osa mööbli tagaseinast ja jahutama on lisatud kaks suurt 120 mm ventilaatorit.

Tagamaks efektiivseimat jahutust, on autor viinud kõvakettad emaplaadist eemale alaossa, nii on kõik suurimat kuumust eraldavad komponendid viidud maksimaalselt üksteisest eemale. Kui idee kallal töötada, saaks lisada palju lisavõimalusi vastavalt kliendi soovile ning töökoha eesmärkidele ja luua eriotstarbelisi lahendusi. Ka oma välimuselt pole see tavaline mööbel, vaid juba tarbimisomadustega futuristlikus stiilis kunstiteos.