Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) on kujunenud mitmete erinevate asutuste lahutamiste ja ühendamiste tulemusel.
| 1989. aasta novembris moodustati Eesti Informaatikanõukogu ning tema tööorganina Riigikantselei haldusalas 1990. aasta detsembris Eesti Informaatikafond (EIF). |
Eesti Informaatikanõukogu ülesandeks sai informaatika arengustrateegia väljatöötamine, ühtse tehnikapoliitika kujundamine informatsiooni töötlemise valdkonnas ning ettepanekute tegemine riigieelarvest informaatikaalasteks arendustöödeks eraldatavate rahaliste vahendite jaotamise kohta. Nõukogu tööorganina loodud Informaatikafond kui kasumit mittetaotlev organisatsioon hakkas haldama nii riigieelarvest kui muudest allikatest (sh ka rahvusvahelise abi korras) eraldatud vahendeid informaatikaalaste tööde sihipäraseks finantseerimiseks. EIF korraldas regulaarselt arvutimesse ja hakkas välja andma üht esimestest arvutialastest ajakirjadest Eestis - „Arvutimaailm”. Esimese valdkonnana Eestis rakendas just EIF infotehnoloogiavahendite ja projektide tellimisel riigihankemenetlust.
| 1993. aasta märtsis moodustati Riigikantselei koosseisu riigi infosüsteemide osakond (RISO), kelle olulisimaks koostööpartneriks nende ülesannete täitmisel sai Eesti Informaatikafond. |
RISO ülesandeks sai riigi infosüsteemide arendamise ja ekspluatatsiooniga seotud küsimuste lahendamine. Eesti Informaatikafond võttis enda peale mitmete RISO vastutada olevate funktsioonide praktilise ettevalmistamise ja korraldamise. Nii alustas EIF läbirääkimisi suuremate arvuti- ja tarkvarafirmadega raamlepingute sõlmimiseks riigiasutustele soodustingimustel arvuti- ja tarkvara muretsemiseks, riigiasutuste IT alase aruandluse sisseseadmisel, IT-alaste riigihangete korraldamisel, samuti osales EIF konkreetsete IT-alaste arendusprojektide väljatöötamisel ja nende finantseerimise korraldamisel.
| 1996. aastal reorganiseeriti Eesti Informaatikafond Riigikantselei hallatavaks riigiasutuseks saades nimeks Eesti Informaatikakeskus (EIK). Eesti Informaatikanõukogu, kui ühiskondlikel alustel töötanud institutsioon reorganiseeriti valitsust nõustavaks komisjoniks, jäädes küll endise nime juurde, kuid muutunud funktsioonidega. |
1996. aasta märgib mitmete avaliku halduse IT-alaste ümberkorralduste ettevalmistamise aastaks. Infotehnoloogia levik ja kasutatavus olid teinud kvaliteedihüppe ning üheksakümnendate lõpu märksõnadeks said – metoodika, süsteemide ekspluatatsiooniküsimused, koolitused ja koostöö.
Eesti Informaatikakeskus (EIK) ülesandeks jäi IT-alase töö koordineerimisega seotud konkreetsete tööde täitmine. EIK-i tegevusvaldkondade kujundamisel seati eesmärgiks võtta aluseks niisugune ühisosa riigi valitsusasutuste infotöötluse alases tegevuses, mida tarbetu dubleerimise vältimiseks oleks otstarbekas teostada tsentraliseeritult. Teisisõnu seati selgelt fookusesse avaliku halduse efektiivsus. Sellisteks töösuundadeks said riiklike andmekogude arendustöö, riigihalduse arvutivõrkude tsentraliseeritud väljaarendamine, IT alase standardimistegevuse korraldamine, andmekaitse strateegia ja metoodika kujundamine jne.
Eesmärgiga rajada kindel ja usaldusväärne andmesidevõrk riigi- ja kohalike omavalituse asutuste jaoks, toodi 1997. aastal EIK-i koosseisu varem Küberneetika Instituudi juures tegutsenud andmeside osakond (ASO). ASO hakkas varsti teenindama kõiki riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi, kes seda soovisid, muutudes 1998. aastal riigi üle olulisema andmeside magistraalvõrgu PeaTee haldajaks ja arendajaks. PeaTee edukas areng innustas ka maapiirkondade internetiseerimisele. Koostöös maavalitsuste ja Riigikantseleiga käivitati maakondade andmeside sihtprogramm KülaTee ning 1999. aasta lõpuks oli juba peaaegu kaks kolmandikku omavalitsustest püsiühendusega varustatud. Kultuuriministeeriumi tellimisel ja rahastamisel käivitas EIK rahvaraamatukogude internetiseerimise ja avalike internetipunktise rajamise KülaTee2 programmi raames. Nende tööde tulemusel tekkis Eesti erinevatesse paikadesse ligemale 150 avalikku Interneti juurdepääsukeskust. 1997. aasta teisel poolel hakkas tegutsema ka infotehnoloogia standardimise tehniline komitee, kes arutas riigiasutuste andmeturbe strateegia ja metoodikaga seonduvaid küsimusi.
| 2000. aastal loodi Teede- ja Sideministeeriumi riigi infosüsteemide osakond. Ka Eesti Informaatikakeskus toodi alates 1. jaanuarist 2001 üle Teede- ja Sideministeeriumi haldusalasse hallatava riigiasutusena, kus ta jätkas tegevust senistel põhisuundadel. |
1999. aasta keskpaigas kerkis taas päevakorda muudatuste vajadus riigi infosüsteemide koordineerimisel. Selleks ajaks oli riigi infosüsteemide infrastruktuur loodud ning juriidiline raamistik valdavalt olemas. Põhitähelepanu oli koondumas ühelt poolt juba loodud infrastruktuuri potentsiaali säilitamisele ja teiselt poolt ametkondlike infosüsteemide arenduse ühendamisele – fookusesse hakkas jõudma eelkõige kodanike parem teenindamine IKT vahendite abil. Poliitilisel tasandil sooviti näha mitmete tegevuste osas jõulisemaid otsuseid ja suuremat tsentraliseerimist.
18. aprillil 2000 tegi Vabariigi Valitsus Riigikogule põhimõttelise ettepaneku muuta Vabariigi Valitsuse seadust, mille tulemusena anti riigi infosüsteemide koordineerimise funktsioon Riigikantseleilt üle Teede- ja Sideministeeriumile. Loodi Teede- ja Sideministeeriumi riigi infosüsteemide osakond. Ka Eesti Informaatikakeskus toodi alates 1. jaanuarist 2001 üle Teede- ja Sideministeeriumi haldusalasse hallatava riigiasutusena, kus ta jätkas tegevust senistel põhisuundadel.
Aastaks 2000 oli 1998. aastal algatatud riigi andmesidemagistraal PeaTee saavutamas oma kavandatud ulatust. 2001. aastal algatas RISO kaks üleriigilise IKT infrastruktuuri ümberkujundavat projekti – andmevahetuskiht X-tee ja eKodanik, millest tänaseks on välja kasvanud riigi teenuseid koondav Kodanikuportaal.
| 2003. aasta mais loodi Eesti Informaatikakeskuse ja Riigihangete Keskuse liitmisel Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus (RIA). |
2002. aasta sügis tõi kaasa Teede- ja Sideministeeriumi ning Majandusministeeriumi ühinemise ja sellega kaasnevad üleminekuprotsessid ka riigi infosüsteemide koordineerimises. Ministeeriumite liitmisel jätkas RISO oma tegevust uuenenud ministeeriumi koosseisus. Eesti Informaatikakeskuse ja Riigihangete Keskuse liitmise tulemusena aga moodustati mais 2003 uus hallatav riigiasutus – Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus (RIA). RIA põhiülesanneteks said riigi infosüsteemide arengukavade elluviimise korraldamine, kesksete infosüsteemide koordineerimine, juhendamine ja haldamine ning riigiasutustele andmesideteenuse pakkumine. Võrreldes EIK-ga sai RIA juurde täiendavaid koordineerivaid ja haldusfunktsioone, sealhulgas Euroopa Liidu Struktuurifondide rahaliste vahendite jagamise koordineerimise infoühiskonna arendamiseks. Uuenes RIA sisemine organisatsiooniline struktuur ning 2004. aasta algusest tekkisid infrastruktuuri osakonna kõrvale uued struktuuriüksused – arendusosakond ja haldusosakond. 2006. aastal lisandus infoturbeintsidentide käsitlemise osakond, mis täidab Eesti riigi tasemel CERT Eesti ülesandeid.
| 2011. aasta juunis sai Riigi Infosüsteemide Arenduskeskusest Riigi Infosüsteemi Amet. |
Ümberkorraldustega sai RIA uue tegevusvaldkonna – järelevalve – ning asus kontrollima seda, et riigi ja erasektori elutähtsad infosüsteemid oleksid turvaliselt üles ehitatud ja hoitud. Lisaks said tegevusi juurde infoturbega tegelevad osakonnad. Kriitilise informatsiooni infrastruktuuri kaitse osakond (KIIK) asus nõustama süsteemide omanikke selles, kuidas riske hinnata, ning andma soovitusi, kuidas olulisi teenuseid kaitsta. CERT Eesti sai muu hulgas juurde võimekuse uurida pahavara koodi tasemel. Uuenes ka RIA sisemine organisatsiooniline struktuur ning lisandusid uued struktuuriüksused: riigi infosüsteemi haldussüsteemi osakond, teabevärav „eesti.ee” osakond, kommunikatsiooniosakond ning järelevalve osakond.
