Sisukaart EST ENG
RIA   Valdkonnad   Programmid   Riigihanked   Struktuuritoetused   Kasutajatugi  
Programmid


KülaTee3 aitas maapiirkonnad Internetiga ühendada


15. mai 2008

Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus (RIA) kuulutas edukalt lõpetatuks programmi KülaTee3, mille eesmärk oli viia Interneti püsiühenduse võimalus Eesti maapiirkondadesse, kus erasektoril varasemalt teenuse pakkumise huvi puudus.

RIA infrastruktuuri osakonnajuhataja Margus Krenini sõnul näeb KülaTee3 programmi täielikku mõju mõne aasta möödudes. „RIA lõi koostöös maavalitsuste ja kohalike omavalitsustega hajaasustusega piirkondade elanikele võimaluse Interneti püsiühenduseks. Teades, et täna on Internet muutunud „kolmandaks kirjaoskuseks“, kasvab püsiühenduse kasutajate hulk ajas pidevalt.“

Programmi esmane eesmärk oli tagada Interneti püsiühenduse kättesaadavus 90% Eestist. Tänaseks on programmi kaasabil kaetud hinnanguliselt 98% Eestist. Siiski tuleb silmas pidada, et majapidamised, mis asuvad orgudes või on ümbritsetud metsaga, võivad vajada lisaseadmeid ühenduse saamiseks (näiteks antenni paigaldamine katusele).

Programmis osalesid kahe aasta jooksul kõik Eesti 15 maakonda. Hangete kogumaksumus internetiühenduse välja ehitamiseks oli ligi 22 miljonit krooni, sellest 18,2 miljonit krooni riigieelarvest ning 3,5 miljonit krooni kohalike omavalitsuste eelarvest.

KülaTee3 raames on hetkeks saavutatud olukord, kus kõikides maakondades on olemas internetiteenuse pakkujad hajusasustusega aladele. Hetkel on viies maakonnas ehitustööd lõpetamisel.


KülaTee3 jätkab maakohtade internetiseerimist


15. november 2007

Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus kuulutas novembri alguses programmi KülaTee3 raames välja jätkuhanked neljas maakonnas, kus on vaja parandada interneti püsiühenduse kättesaadavust.

Interneti püsiühenduse võimaldamiseks hajaasustusega piirkondade elanikele kuulutati hanked välja Lääne-Viru, Võru, Ida-Viru, Viljandi maakondades. Tingituna maapinna reljeefist ning raadiosignaali segavatest puudest on endiselt maakondades selliseid kohti, kus on kvaliteetse Interneti ühenduse kättesaadavusega probleeme.

Praegused hanked keskenduvad üksikutele piirkondadele, mis eelmistel kordadel katmata jäid: Lääne-Viru maakond (piirkonnad Vihula ja Viru-Nigula valdades); Võru maakond (piirkonnad Rõuge, Võru, Vastseliina ja Haanja valdades); Viljandi maakond (piirkonnad Suure-Jaani ja Kõo valdades); Ida-Viru maakond (piirkonnad Tudulinna, Sonda valdades).

KülaTee3 programmi eesmärk on interneti turutõrke piirkondade kaotamine. KülaTee3 raames on hetkeks saavutatud olukord, kus kõikides maakondades on olemas internetiteenuse pakkujad hajusasustusega aladele. Hanked rahastatakse täis ulatuses RIA eelarvest. Hanke tehnilise eritingimusena on nõue kasutada levialade loomisel olemasolevaid maste.

Sama sisuga hanked on lähiajal plaanis välja kuulutada veel mitmes maakonnas. Info hangete kohta RIA kodulehelt: http://www.ria.ee/27200


„KülaTee 3” programmi jätkamisest


2007. aasta alguses analüüsis Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus maavalitsustest saadud informatsiooni põhjal interneti püsiühenduse teenuse saamist takistavaid probleeme, selgitamaks välja võimalikud lahendusvariandid.
Tänaseks on aga ilmnenud uued internetiteenuse turgu oluliselt mõjutavad tegurid.
Esiteks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis menetlemisel uus levialade sagedusplaan, mis muudab oluliselt turulolijate võimalusi Internetiteenuse pakkumiseks.
Teiseks kuulutas Sideamet 2006. aastal välja konkursi vabaneva 450 MHz sagedusala kasutulevõtuks internetiteenuse pakkumiseks. Hankekonkursi võitnud Televõrgu AS alustab internetiteenuse pakkumist 2. juulist 2007. Samuti on võimalus teistel internetiteenuste pakkujatel kasutada Televõrgu AS võrguteenust oma teenuse pakkumiseks.

Nimetatud kahel põhjusel on turusituatsioon olulises mahus muutumas ning „KülaTee 3” programmi eesmärk, turutõrke piirkondade likvideerimine internetiteenuse pakkumisel, on täitumas.

Edasine tegevuskava näeb ette maavalituste poolt esitatud erilahenduste vajaduse üle hindamise juba uues turusituatsioonis, kus eelpoolnimetatud tegurid on rakendunud. Seejärel koostatakse koostöös Siseministeeriumiga erilahenduste realiseerimise ja finantseerimise kava.