Programmist "KülaTee3"

Eesti lairibastrateegia aastateks 2005-2007 oli programmi „KülaTee3” tegevuskava olulisimaks aluseks. Eesti lairibastrateegia üldiseks eesmärgiks on muuta kõigile elanikele kättesaadavaks era- ja avaliku sektori poolt pakutavad digitaalsed teenused. Seeläbi aidatakse kaasa Eesti konkurentsivõime kasvule, uute töökohtade loomisele ning ühiskonna kommunikatsiooni- ja transpordikulutuste vähendamisele. Paremate suhtlemiskanalite olemasolu aitab kaasa Eesti riigi konkurentsi võime kasvule, annab täiendavaid võimalusi ettevõtjatele ja Eesti elanike-kodanikele ajakulu ja transpordikulutuste vähenemiseks. 2005. aastal, kui programmi kavandasime, oli maapiirkondades selge mahajäämus internetile ligipääsetavuse osas võrreldes linnadega ning Eestimaa elanikud hakkasid kihistuma ka internetiühenduse kättesaadavuse alusel. See põhjustab omakorda kogu ühiskonda mõjutavaid sotsiaalseid probleeme – vähendab maal elavate inimeste konkurentsivõimet, jätab nende lapsed ilma „kolmandast kirjaoskusest“, sunnib elanikke elukohta vahetama, pärsib ettevõtluse arengut jne. Senine kogemus maapiirkondade internetiseerimisel näitas, kuivõrd seotud on info- ja kommunikatsioonivõimaluste kättesaadavus ning riigi üldine haldussuutlikkus.

1998-2001 viidi läbi esimene riiklik internetiseerimise programm KülaTee, mille tulemusel oli 2001. aasta keskpaigaks 95% kohalikke omavalitsusi interneti püsiühendusega varustatud.
Rahvaraamatukogude internetiseerimise projekt viidi läbi aastatel 2002-2004, mida tuntakse ka KülaTee2 nime all.

Seda kõike arvesse võttes kavandati programm "KülaTee 3," kus riigihangetega otsitakse internetiteenuse pakkujat hajusasutusega turutõrke piirkondadesse ehk aladele, kus internetiteenuse pakkujaid täna veel ei ole. Selle tulemusel luuakse tingimused, mis tagavad maapiirkondade asutustele ja elanikele interneti püsiühenduse kättesaadavuse samadel tingimustel tiheda asutusega piirkondadega.